MTÜ Kass ja Pojad pakkis hoiukodudest kaasa kassid, pistis kotti heategevusmüügiks valmistatud asjad ja seadis oma ekspositsiooni kassiklubi Jessy korraldatud kassinäitusel üles. Eesmärgiks tutvustada ühingu tegevust ja kassiabistajate tegevust üldisemalt, otsida oma hoolealustele kodusid ja koguda raha oma tegevuse toetamiseks.
Näitusepuuridesse seadsid end sisse kassipoegade abitreener Julius, tsirkusekass- lapsehoidja Siu , sportlik mürgeldis Tornaado ja südamlik kassiproua Nastja . Kassid käitusid täpselt nagu kaslased loomaaias – keerasid oma tagumised pooled publiku poole ja vajusid sügavale unne
Samal ajal käis ümber puuride vilgas elu. Julius, Siu, Tornaado ja Nastja pidid oma uinaku katkestama, sest väikeste ja suurte kassisõprade read meie laua ees ei hõrenenud hetkekski. On ju teada, et kassinäitusele tulevad uhke tõu ja sugupuuga kassid, kes on vaatamiseks. Meie tõuta ja sugupuuta kassid aga lubavad lahkesti pai teha, ronivad rõõmuga võõrale sülle ja aitavad näitusest teha mitte vaatamise, vaid katsumise päeva.
Aga seda katsumist, vahetut kontakti on inimestele hädasti vaja. Kurvemast kurvem oli kuulda, et pereliikme kassiallergia tõttu ei saa kodus kassi pidada. Et üürikorteri omanik ei luba kassi koju võtta. Aga kassiarmastus ju ei küsi sellest. Ja nii käivad inimesed kassinäitusel, silitavad ja kallistavad koduta kasse ja unistavad allergiaravimite kiirest arengust, paremast üürikorterist või päris oma kodust, kus ruumi ja võimalusi ka kassile.
Kuna MTÜ üks eesmärke on edendada kassipidamise kultuuri, siis algas iga vestlus küsimusega – kas teie peres on kass. Küsijate südamed tegi soojaks sageli korduv vastus – jah, meie peres on kass, kes võetud tänavalt või mõnest varjupaigast, ise tulnud ja jäänud, päästetud hädaohust. See andis kinnitust, et kassikaitseorganisatsioonide teavitustöö kannab vilja, inimesed oskavad märgata ja on valmis aitama. Pered, kus veel kassi ei ole, lubasid mõelda just sellele, et nende perre tuleb kass, kes on sündinud kodutuna või kodu kaotanud. Juttu tuli kasside paljunemisest ehk siis vajadusest kasse steriliseerida – kastreerida. Kui öelda välja tõde, et kassiema soetab järglased instinktide ajel, et kassiema ei saada lapsi hommikuti kooli, ei unista laste ülikooliharidusest ega oota vanaemaks–saamist, siis tuleb kiiresti tõdemus – vähemalt kodukass ei pea poegi saama.
Aga küsisid ka näitusekülastajad – miks kass ründab, kui perenaine end parfüümiga lõhnastab? Mida kass peab sööma? Kuidas hoida kassi eemale toalilledest? Miks kassil karv lahti on? Kuidas lepitada kasse omavahel, last kassiga või kassi koeraga? Kõik küsimused said läbi arutatud ja vastused leitud. Tore oli kogeda, et reeglina on kassid täieõiguslikud pereliikmed, kellega arvestatakse, kellest hoolitakse ja kelle heaks ollakse valmis paljuks. Nii paljuks, et kui pakkusime ühele perele teist kassi, et kass ei peaks üksi igavust tundma, saime vastuseks – me ei saa teist kassi võtta, sest meie kassil on koer
Et mitte ebaõnne välja kutsuda, siis esialgu ei hüüa välja meie kassidele tehtud kodupakkumisi. Las kodupakkujad jõuavad endas selgusele, las hoiukodud saavad võimaluse kodupakkumist kaaluda ja kui kõik sujub, siis anname kindlasti teada, kas meie näituselkäik ka suurt ja toredat tulemust kannab.
MTÜ Kass ja Pojad tänab kõiki häid inimesi, kes meie heategevusmüügil endale kootud kassi või hiire või meie logoga poekoti soetasid - kokku kogunes kena summa, millest on võimalik tasuda koduta kasside kliinikuarveid. Kes aga näitusele tulla ei saanud, aga soovib kodu pakkuda mõnele meie hoolealusele, palun võtke meiega kindlasti ühendust kas siitsamast blogi kaudu või aadressil kassjapojad@gmail.com, telefonil 5038083 või kasside albumite juures olevatel kontaktidel.
