Eks ole elu paratamatus, et eakad
inimesed jäävad üksi. Ei ole midagi imelikku ja erakordset ka selles, et
üksinduse leevendamiseks tuleb majja neljajalgne sõber. Meie blogile kohaselt
siis kass. Esialgu on kõik tore – memmel on, kelle eest hoolitseda, kellega
juttu ajada. Kassil on, kellele nurruda ja kellel end ümardada lasta. Ühel päeva
kõik muutub. Memme ei ole enam, tema käsi ei vala enam koorekest taldrikule, suu
ei päri enam kassi käest ilmaolusid akna
taga. Aga kassike on, tahab süüa ja tahab suhelda. Memme lähedased korraldavad
kassi toitmise. Pikad päevad on kass üksi, küll turvalises ja harjumuspärases
keskkonnas, aga üksi. Lähedastel ei ole võimalik kassi enda juurde võtta – kõik
põhjused ongi objektiivsed ja arusaadavad- aga kass on üksi.
Tuleme appi. Korraldame vajalikud
protseduurid – steriliseerimine, vaktsineerimine, kiipimine. MTÜ Kelmiküla Kassijaam aitab
väärt oskustega – kodune kassike vajab kliinikusse sõidul transpordipuuri
minekuks kõrvalist abi. Otsime hoiukoduvõimalusi – MTÜ Seltskond Käppadel pakub
kohta oma suures kassitoas.
Kassituppa sõiduks läheb veel
aega mõned nädalad. Seni elab Miisu oma üksildast elu. Küll oleks tore, kui
päriskodu pakkumine tuleks nüüd ja kohe. Või siis hoiukodupakkumine, et Miisu
ei peaks päruskodu ootama koos paljude
kassidega.
Meie aitame ja meid aidatakse. Ja kes
aitab Miisut?
Kodupakkumine ja muu oodatud
telefonil 5038083, e-postil kassjapojad@gmail.com