Rahulikke ja rõõmurohkeid Jõulupühi soovides

MTÜ Kass ja Pojad soovib kõigile rahulikke ja rõõmurohkeid Jõulupühi. Kiisudele, kes 2014. aastal meie hoole alt päris oma koju jõudsid, soovime jõudu ja jaksu oma kallist pererahvast ikka rõõmustada, kiisudele, kes veel kodu ootamas, soovime kannatlikku meelt ja suurelt unistamist. Kõikidele inimestele, kes meid lõppeval aastal aitasid, kes hoiukodu pakkusid, annetusi tegid, meie muredele ja rõõmudele kaasa elasid - jätkuvat südamesoojust ja jõudu jagada headust.

Sõpradel külas

Koduta kasside aitamisele pühendunud inimesed  ütlevad vahel - ei oleks midagi selle vastu, kui see "töö" lõpeks. Kiisudega tegelemine, eriti murekiisude osa, annab nii palju toredaid emotsioone, toidab hinge (muredest täna ei räägi), et sellest ilma jääda justkui ei tahaks. Aga teist otsa pidi - kui maailmas ei oleks ühtegi koduta, tänaval sündinud,  kodust kaotsi läinud või muidu hädas kiisut, paneks kassi-inimesed rahulikult käed rüppe, suleks hoiukodude uksed ja oleks rahul. Seda rahulolu-võimalust siiski ei paista. Ja nii on hea teada, et kassidest hoolivaid inimesi on palju, et erinevaid abiorganisatsioone on palju ja et need inimesed omavahel hästi läbi saavad.

Kelmiküla Kassijaam, kasside peatuspaik teel koju, hoiab koos  kassidest hoolivaid tegusaid inimesi. Muidugi ka kasse, kes erinevatel põhjustel koduootel. Tore oli neil külas olla. 

Kingikotis oli mõnus "aiaga maja", kassi-ja kalapiltidega vaip, peotäis mänguhiiri. Kassijaama valdavalt must-valge kassipere oli esialgu reserveeritud - ei näi külalised sellised, kes tuleks kodupakkumistega. Tõesti, kodupakkumisi meil kingikotis ei olnud, aga ehk on tibake abi koduleidmisel ka sellest blogipostitusest. Kassijaama kassid on tõeliselt ilusad, suured uhkemad ja väärikamad, väiksed lõbusamad ja väänikumad, mõni mamsel ka natuke ettevaatlikum, mõni isand kontrollivam. Igal oma iseloom, igal oma lugu ja oma ootused. Kassijaama blogis on kõigi kohta kenad jutud-pildid, ei hakka neid dubleerima, huvilistel võimalus ise tutvuda ja väikesesse hubasesse hoiukodusse oma silmaga kasse kaema minna.

Külalised toovad ikka majja teistsugust meeleolu, milles kiisudki tavapärasest erinevalt käituma hakkavad. Kaunis Triinu vaatas "aiaga maja" üle, tunnistas selle kõlblikuks ja seadis end aiakeses mõnusasti pikutama. Külaline asus Triinut paitama, sest tore oli näha, et kingitus kiisule meeldib. Paikäsi liikus, jutt jooksis, kui ühe hetkel ütles üks hoiukodu perenaistest - huvitav, tavaliselt nähvab Triinu peale kolmandat paid juba käpaga:) Ei tahtnud Triinu käpaga vehkida, tahtis veel paisid ja lubas üldse edaspidigi paim kiisu olla. 

Ka suur kassi-ja kalapiltidega vaip tõmbas kõvasti tähelepanu, kes katsus ettevaatlikult käpaga, kes nuusutas, kes proovis küüsi teritada, kes rullis end, kes lihtsalt kõndis üle, kes pikutas. Kiisudele meeldiva uued ja huvitavad asjad, kui neil veel on ka lisaväärtus mõnusa küljealusena ja käpasoojendajana. Sest seni, kuni ei tule õiget kodupakkumist, peavad ju kiisud end mõnusalt ja turvaliselt tundma. Olgu Kassijaam pealegi ainult ajutine kodu, iga kiisu tunneb end seal olulise ja väärtuslikuna - et siis päris oma kodus olla julge ja enesekindal, olla selline, nagu üks õige kodukass on.

Iga kassi südamesse on olemas tee, iga kass soovib sügaval sisimas olla inimese sõber. Kaunitar Dionne, kes väidetavalt ei lahku kunagi oma koogikarbi-pesast, haakis küünte külge kingituseks toodud mänguhiire ja seda tasakesi edasi-tagasi liigutades lubas - varsti-varsti kogun julgust ja tulen koos teistega jalutama, õpin inimestest rohkem rõõmu tundma.

Külaskäigust Kassijaama jäi hinge soe ja hea tunne. Hea on teada, et inimeste südames on soojust ja tegudes hoolimist. Hea on teada, et hättasattunud kiisudel on pääsevõimalusi. Ja kindlasti on olemas usk, et igale kiisule tuleb kord see õige ja ainus kodupakkumine. 

Saage tuttavaks - Siidik

Küllap on Siidiku lugu sarnane väga paljude kassikeste looga - perre võetakse väike lemmik, lubatakse tal omapäi väljas käia, steriliseerimist peetakse loomuvastaseks või ebavajalikuks, aga kui kiisukese keskkoht ümaraks muutub ja on oht, et ühel päeval on ühe kiisu asemel üks suur ja peotäis pisikesi, jääb koduuks kiisu ees suletuks. Me tõesti ei tea, kas see on ka Siidiku lugu, aga nii sõbralik, puhas ja korralik kiisu on kindlasti kunagi olnud kodukass. Kui me nüüd eksime ja Siidiku kodus ei ole olnud hoolimatust ja pahatahtlikkust, kass sattus tänavale õnnetu juhuse tõttu ja pere teda tegelikult taga otsib - palun tulge oma kiisule järele!

Lugu ise aga selline - kevadel asutas end ühe elumaja taha kuuridesse kena puna-valge kasukaga kiisuke. Peagi tõi ta oma käpakesega kohendatud pesas ilmale pojakesed. Teadagi ei ole inimesed sageli nõus oma territooriumi sissetungijatega jagama ja ikka veel levib arusaam, et lihtsaim viis kassipoegade elu korraldamiseks on merekool. Lühidalt - varsti oli kiisu taas üksinda, veetis ilusaid sooje suvepäevi päikese käes pikutades, toitus heade inimeste antud paladest ja sai üldiselt hästi hakkama. Päike käis sügise lähenedes aina madalamalt, vihmaseid ja jahedaid aegu sai rohkem kui kuivi ja sooje. Kiisuke kükitas nõutult ja kurvalt, abi otsida ei osanud, lahendusi leida ei proovinud. Lähinaabruses elanud noored naised  pidasid nõu ja otsustasid - sügist ja talve kiisuke tänaval üle elama ei pea, kiisu on väärt enamat. Nii sattus kiisuke hoiukodusse ja sai endale nimeks Siidik.

Tänaseks on Siidik end kenasti sisse seadnud, möödas on steriliseerimine, tervis on korras. Siidik on imeilus ja mitmes mõttes haruldane kass, kel harvaesinev kombinatsioon – emane kiisu puna-valges kasukas. Selle ime imetlemiseks istub kiisu peegli ees ja tõesti vaatab ennast, kuigi on teda, et kiisud oma peegelpildist väga aru ei saa. Siidiku iseloomustamiseks sobivad kõige paremini sõnad rahulik ja tasakaalukas, nii eelistab ta pigem ümber inimese jalgade tiirutades nurrujoru ajada kui aktiivselt mängutuure pidada. Magamiseks sobib igasugune paik ja igasugune asend, aeg-ajalt eraldub peremelust, poeb aknalauale ruloo taha, surub nina vastu külma klaasi ja uneleb. Siidiku sobivus lastega on järele proovitud, kass oskab enda eest seista ja on alati valmis hellitusi vastu võtma.

Rahvatarkuse kohaselt peetakse punast kassi  jõukuse sümboliks. Ei oska arvata, kas pere, kes Siidiku oma kodukassiks võtab, majanduslikus mõttes jõukamaks saab. Küll aga on kindel, et Siidiku pere saab rikkamaks hingesoojuses , sest selline kuldne kiisu toob kõigis ümbritsevates esile vaid parima.

Siidik asub hoiukodus kesklinnas ja temaga lähema tutvuse sobitamiseks saab helistada telefonil 56257572.

Välk läks koju

MTÜ Kass ja Pojad osales 29. ja 30. novembril Cleopella Cat Fanciers of Estonia MTÜ korraldatud näitusel. Kuna meie hoole all on vähe kasse ja veel vähem neid, keda saab näitusele kaasa võtta, langes kogu koormus meie väikesele Välgule. Välgul on just paras aeg leida oma kodu, oma inimesed. Seega oli Välgul näitusel väga tähtis töö - saada oma kodu. Välk on väike, aga tubli ja nagu oligi arvata, erakordselt kohanemisvõimeline. Sülest puuri, puurist sülle, ühest süles teise, paid pärikarva ja vastukarva. Kui väsimus liiga hakkas tegema, vajus kiisu sügavale unne, et siis kohe taas ärgata ja särada. 

Küll oli Välgul imetlejaid, oli ka neid, kes tegid ääri-veeri juttu kodupakkumisest, nii mõneski süles seadis Välk end sisse sellise tundega, et süllevõtja võiks ju ollagi see päris oma inimene. Aeg aga veeres, inimesed tulid ja läksid, kindlat kokkulepet ja lubadust aga ei tulnud. Inimesed võtsid aega otsustamiseks ja kaalumiseks, pereringis läbirääkimiseks. Selge see, et uue pereliikme võtmine toob kaasa vastutuse ja kohustused. 

Me nägime nii palju mõistlikku ja mõistuspärast käitumist, et kaotasime valvsuse ja tegime otsuse, mis oleks võinud Välgu jaoks lõppeda oi kui pahasti. Välgu juurde jäid pikemalt pidama teismeline tüdruk emaga. Küll kiideti ja silitatud kiisukest, küll räägiti meie inimestega. Ikka sellest, kuidas nende peres võiks lisaks koerakesele olla ka kass, kui tubli ja vastutustundlik on peretütar, kuidas Välgule loodaks kuninglikud tingimused. Välk seadis end neiu süles sisse, kissitas silmi ja andis mõista - selline perenaine oleks talle väga meelepärane. Kokkulepe sai sõlmitud, kontaktid vahetatud. Õhtuks oli Välk uues kodus. Hommikul tuli ahastav telefonikõne - teised pereliikmed ei olnud kassi majja tulekuga nõus, ähvardused olid tõsised ja kurjad ja kiisu elule tekkis reaalne oht. Pereema tõi Välgu hoiukodusse tagasi. Välgule see väike seiklus vaeva ei valmistanud, tema kohaneb alati hästi. Ka meie jaoks ei ole kunagi probleem oma hoolealune tagasi võtta. Südamest kahju on peretütrest, kelle pisaraid ei suuda kokku lugeda. Ja kahju on ka sellest, et kuigi me kõik teeme oma otsuseid parimas usus, ei suuda me kõiki asjaolusid õigesti hinnata. Seekordne valearvestus lõppes õnnelikult, väikese ehmatusega. Välguga on kõik hästi.

Välk sai hoiukodus olla vaid mõne päeva, kui tuli järgmine telefonikõne - näitusel Välguga kohtunud pere oli jõudnud äratundmisele, et nende kodus on kassi koht täiesti olemas ja Välk võiks selle koha endale saada. Taas läbirääkimised, nüüd juba natuke põhjalikumad. Sest teist fopaad me endale Välguga lubada ei saanud. Pere on tore ja Välgule igati sobilik, väike peretütar on kassilapsele hea mänguseltsiline. Ja nii pakiti Välk taas transpordipuuri, perenaise kotis leidis koha kassi pass ja kingituseks mõned mänguhiired. Välk läks koju.   

MTÜ Kass ja Pojad tänab Cleopella toredat tiimi, et meid näitusel kenasti vastu võeti ja anti võimalus meie hoolealustele kodusid otsida, inimestega kassijutte ajada, heategevusmüüki teha. Meie jaoks on sellised üritused olulised ja vajalikud. Tulemuslikud ka - siinkohal suur-suur tänu kõigile, kes meie letilt ostu tegid või ostu tegemata annetasid - nii saame julgelt võtta vastu uusi kiisusid ja neid kliinikusse vajalikele protseduuridele viia. 

Meie eriline tänu aga perele, kes Välgule kodupakkumise tegi. Kaalutud ja läbimõeldud pakkumise. Ehkki Välk oleks valmis oma välgukujuliselt murtud sabaga tegema veel nii mõnegi äkilise elupöörde, on parim talle ikkagi oma kodu, oma pesa ja oma pere. Aitäh!

Mooses läks koju

Mooses jõudis meie juurde sellel suvel, kui õues suured kuumad möllasid. Tuli ta koos venna ja õega ning emaga. Mooses oli kohe alguses teistest kassilastest veidi julgem ja tal polnud inimeste osas veel suurt arvamust kujunenud. Läks mõni kuu aega ja Mooses arenes inimest usaldavaks kassiteismeliseks. Ja nii oligi ta valmis päris oma koju minema ja seda teadis ka üks noor neiu, kes hoiukoduga ühendust võttis ja väga-väga soovis omale just üleni valget kassi. Nii Moosese ja uue perenaise teed kokku saidki. Esialgne tagasiside kodust on olnud selline, et Mooses on elumuudatustest veidi segaduses ja on veetnud suurema osa ajast voodi all, kuid nüüd juba käiakse hoolega mööda kodu ringitrallitamas ja poetakse ka sülle pairallile.                                                                                        Suured tänud Moosese perenaisele, kes avas oma südame ühele toredale kassipoisile.

Tont läks koju

Üks kassilaps on saanud kodukassiks ja üks kodu on saanud kassikoduks. Väike vahva Tont, kelle ema jäi peremehe surma järel saatuse hooleks, veetis esimesed elukuud tänavakassina. Tondil oli õnne - ema ei kasvatanud teda inimesi põlgama, head inimesed pakkusid talle hoiukodu. Tont on oma inimesi oodates harjutanud mängimist ja müramist, liivakastis asjatamist, söögipala eest tänamist, paitamise  ja sülesolemise nautimist. 

Nüüd on Tondi oma inimesed tulnud ja Tont on täieõiguslik perekass. Küsime alati kodupakkujalt - mis ülesannet hakkab kiisu kandma, mis roll saab kiisul peres olema. Tondi pere annab teada - Tondi ülesanne on kodu kaunistamine ja armas olemine. 

Pluss üks ja natuke arengut

Junior

Kohila suvilakasside kollektsioon täienes kolmanda liikmega. Leidjale oli ammu teada, et kassipoegi on kolm, kuid kolmas ei lasknud end kinni püüda. Mõned päevad tagasi otsustas isepäi uitaja siiski saatusele ja endale uue võimaluse anda ning laskis inimestel end kinni püüda ja hoiukodusse Tondi ja Lea juurde toimetada. 

Junior ja Tont

Lõpuni jääb arusaamatuks kiisukese senine isepäisus - Junior on kodukassilikult sõbralik ja tubane. Hästi mänguhimuline ja uudishimulik on ta ka, samuti meeldib talle teiste kiisude seltskond, sageli on mängudes eestvedajaks just Junior. Hoolimata sellest, et esimesed elukuud ei ole inimene Juniori jaoks midagi tähendanud, võtab ta inimesi kui elu loomulikku osa, oskab lugu pidada soojast sülest ja pehmest paist. Mured pesakonnaga aga jätkuvad, hädasti oleks vaja uut hoiukodu. Või mis hoiukodu, kiisud ju koduvalmis, ikka päriskodusid on vaja! 

Kodupakkumised, ka hoiukodupakkumised oodatud telefonil 58104192.

Krässu ja Sossu

Domino-perel on ka uudis - enam ei saja vihm pähe, enam ei pea kassiemme oma teismelisi öise jaheduse kaitseks enda embusse suruma. Kiisuperel on peavari, on ajutine hoiukodu. Kiisudel on ka nimed -Krässu, Krissu, Sossu ja Mamma, kiisud asuvad hoiukodus, kus inimene on 24/7 nendega, kiisud saavad sotsialiseerimise intensiivse algkursuse

Mamma ja Krissu

Kuid mured jätkuvad - hoiukodu on olemas loetud päevad. Seega vajatakse uut hoiukodu ja vajatakse inimesi, kes kiisude sotsialiseerimisse on valmis panustama. Kiisudel ei ole kaasavara, kuid headuse ja abi eest tänamata nad kindlasti ei jäta. Inimene, kes võtab südameasjaks aidata hirmunud ja segaduses kassilapsel muutuda korralikuks kodukassiks, saab tänuks ja tasuks sületäie emotsioone, mille skaala ulatub kurbusest eufoorilise rõõmuni. Esimene pai, esimene nurr, esimene sülletulek. Hetk, kui kassike enam ei põgene, vaid jääb inimest huviga vaatama. Hetk, kus kassike unustab magades valveloleku. Kui ohutunne taandub uudishimu ees. Neid liigutavaid ja olulisi hetki saab kassilapsi taltsutades palju. Kui oleks vaid inimesi, kes neil hetkedel tekkida aitaks... Hea lugeja, kas proovid? Abipakkumised oodatud jätkuvalt telefonil 56 60 60 77.

Kes tuleb appi? Domino-perekond Sakus, kassiteismelised Kohilas...

Eesti Loomakaitse Selts on teinud käesolevast sügisest väikese vahekokkuvõtte ja pöördunud kasse abistavate organisatsioonide poole -  koduta kassipoegi on kuidagi ülemõistuse palju. Abipalveid tuleb järjest ja need on kurvalt sarnased - suvilarajoonide kassid, suurte elamute kassid, kassipojad üksi ja koos emaga. kassipoegi üksikult ja nelja-viiekesi.... Kui isakass saab tänaval hakkama (mitte hästi ja mitte kaua), siis kassiemmed ja kassilapsed on kõige suuremas hädas, kõige haavatavamad.

Leidub häid inimesi, kes hädasolijaid märkavad ja asuvad abi otsima. Kassiabiorganisatsioonide hoiukodud on täis, kuhjaga täis. Uusi hoiukodusid tuleb juurde vähe. Ilmselgelt ei jõua organisatsioonid kõiki aidata. Ja ilmselgelt ei ole kõigil abiotsijatel endal võimalik võtta hädalisi oma koju. Aga midagi tuleb ette võtta, kuidagi tuleb kokku viia inimesed, kes hädasolijatele abi otsivad ja inimesed, kes ei ole veel abiorganisatsioonidega seotud, kuid kes tahavad aidata.

Sellesse postitusse mahub kaks pesakonda, üks tiba paremas seisus kui teine, kuid mõlemale on vaja tõsist abi. Hea lugeja - palun vaata ringi oma kodus ja kaalu, kas saaksid natukegi aidata? Seekord otsime tõesti reaalset abi, sooja tuba ja toidupalakest, hoolivat kätt ja kannatlikku meelt. Annetusi, raha me seekord ei otsi - MTÜ-l Kass ja Pojad ei ole kuidagi võimaliks neid kiisusid oma hoole alla võtta ja nii ei saa me nende heaks ka annetusi kulutada.

Domino-pere elab Saku suvila-rajoonis. Kassiema, ilmselt paar aastat tagasi suveseltsilisena sinna sattunud ja jäänud. Kolm kassipoega, sündinud ilmselt juuni alguses. Kassiemme on ettevaatlik ja jääb inimeste suhtes äraootavale seisukohale. Kassilapsed on sündinud põõsa all, inimene on neile tundmatu ja võõras. Selle pesakonna kodustamine ei pruugi olla lihtne ja kerge, kuid kindlasti ei ole see lootusetu. Me ei peaks hindama kelleski ainult välist ilu, kuid praegu rakendan domino-pere ilu küll nende päästmise vankri ette - millised väljendusrikkad näod, millised uhked ja keerukad mustrid, milline elegantne must-valge kombibatsioon! Kui need väikesed külmetavad ja kohmetunud kiisikud kord on puhtaks pestud, trullaks toidetud ja paisõltlasteks treenitud, on ilu ja harmoonia nende kodudes garanteeritud.

Lea

Tont

Lea ja Tont on Kohila suvilarajoonist. Kassiemme jäi koduta kevadel, kui tema peremees suri. Pärijatel on huvi vaid maja(müügi) vastu, loom ei tõota ju tulu, vaid kulu ja seega pärandi hulka ei arvata. Lea ja Tont on hetkel külma käest ära ja nende eest hoolitsetakse, aga kui kiiresti ei leidu neile päris oma kodusid, siis vajavad nad uut hoiukodu. Kassiemme on jätkuvalt suvilarajoonis ja proovib seal hakkama saada. Ka on väljas veel üks selle pesakonna kassipoeg. Need kiisikud on enam-vähem koduvalmis. Tondi kohta kirjutab leidja - väga laheda iseloomuga kiisu, kedagi ei karda, ainult mängiks, nurrub pealtnäha niisama ja kogu aeg kas siis mängulustist, soojatundest või mõnusast küljealusest. Lea kohta kirjutab leidja - vahvas tumedas leopardimustrilises kasukas kiisu on rahulik ja vaoshoitud, veel natuke arg, kuid nöörijupi tagaajamises kindel meister, väga maias ka.

Hea lugeja - palun vaata neid pilte ja mõtle, kas saad aidata. Mõtle, kas mugavus-tsoonist väljasaamine on liiga keeruline. Mõtle, et kui sul on kõik hästi, siis on sul jõudu ja tahtmist aidata abivajajaid. Mõtle, et sa suudad seda! Mõtle, et Sa saad aidata hoida ja väärtustada elu.

Domino-pere abipakkumised on oodatud telefonil 56 60 60 77 ning Lea ja Tondi pere abipakkumised telefonil 58104192 

Saage tuttavaks - Välk

Väike kassilaps Välk on saanud oma nime selle järgi, et sündides on tema pisike saba ära murdunud ning tänu sellele on saba kõver just nagu välgunool. Aga ega kiired jaladki nimele alla ei jää. Väga meeldib pisikesele Välgule soojus ja kaaslaste selts. Hoiukodu kassi Vurru kiusamine ja temaga mängimine on üks meelistegevusi. Kahjuks ei viitsi aga suured poisid väikeste lastega alati mängida ja siis tuleb kuskilt leida mingi muu tegevus. Üks lahe tegevus on hoiukodu põrandavaasis olevaid heinakõrsi püüda ja närida.

Nagu igale tublile kassilapsele kohane teeb temagi oma hädad vaid liivakasti. Süües on toidukauss vaid tema päralt, sest neljakäpukil toidukausis olija juurde teised lihtsalt ei pääse. Kui  oma kauss parasjagu tühi on, aga nälg näpistab, siis sobib täitsa ka koera toit :). 

 

Kuigi Välk on juba päris ära kodunenud, ei ole ta veel valmis sülekassiks hakkama, sest liiga palju huvitavat on igal pool veel avastada. Kui tudu  peale tuleb, siis teinekord on inimese kõhu peal või külje all tudumine täitsa mõnus, eriti siis, kui suurem kass on temast juba väsinud ja kaissu ei viitsi võtta.

Välguga saab tutvust teha Pelgurannas helistades numbril 5344 7082

Ronni läks koju

Ronni uues kodus ennast mugavalt tundmas

Möödunud laupäeval tulid ühed toredad noored inimesed Ronnit vaatama ja pikalt polnud vaja neil kassi uuridagi, kui öeldi, et näe on küll täpselt nagu pildil ja mindi autosse transpordipuuri järgi. Sai vesteldud veel veidi Ronni omaduste ja oskuste teemal, kui samal ajal  Ronni juba ootavalt ukse juures istus, just nagu teaks, et nüüd kohe-kohe ongi minek uude ja põnevasse koju.

Oma päris kodus on ta juba väga hästi kohanenud. Kohale jõudes tuli muidugi uus territoorium kohe üle vaadata ja omaks võtta. Aga kuna Ronni on kogu aeg väga julge ja uudishimulik kass olnud, siis ei olnud kohanemisega üldse probleeme. Juba magatakse kõht ülessepoole uue perenaise voodis või diivanil justkui oleks ta kogu aeg seal olnud.

Suured tänud Ronni perele, et avasite südame ühele väga toredale kassipoisile.

Ramon läks koju

Ramon, klassikalises mustvalges pikakarvalises kasukas kassipoiss, on nüüd täieõiguslik kodukass. Ramoni kodus on olemas kõik, mida üks väike kassisüda võiks tahta - kolm väikest last, kellega lõbusalt ringi joosta ja mürada, pereema, kes toidukausi täidab ja pehmeid pesasid seab, pereisa, kes korda ja asjalikkust hindab ning kellel on väga õige arusaam - üks korraliks kodu vajab kodulooma. Ramon on selle suure pere pesamuna, kes saab niipalju hellitusi ja paisid, kui just vaja. Ramon ei ole tänamatu ja vastu on tal anda palju - Ramon on valmis õpetama vastutustunnet ja teistega arvestamist, näitama oma hella sisu. Ramon on valmis õpetama armastust ja hoolimist.

Rainier ja Grace läksid koju

Meie pisikesed hoolealused Rainier ja Grace tegid hoiukodus vaid lühikese peatuse ja juba nad ongi täieõiguslikud kodukassid.

Grace on noore pere esimene lemmikloom. Kunagi lapsepõlves kodukassiga kogetud  tunded ja emotsioonid saadavad meid kogu elu ja ühel hetkel täiskasvanuna tunneme taas vajadust koduste lemmikloomade järele. Grace on täpselt selline lemmik, kes oma hapruse ja iluga võlub minevikust välja mälestused hommikusest ärkamisest, kui  kiisu vurrud kõditasid magaja põske, või kui kiisu aitas üle saada mõnest muremõttes või mitmekordistas rõõmu väikese kordamineku üle. Grace on just selline lemmik, kes tahad kuulata ja mõista, rõõmule hoogu anda ja mure väiksemaks nurruda.

Rainier, kes hoiukodus jäi piltidele sumedate muresilmadega, on tänaseks saanud hoopis ulakama nime - Pärt - ja hoopis ulakama silmavaate. Pärt mängib väsimatult mängu "süüa mulle siin üldse ei anta, tee ruttu konserv lahti", jookseb trepist üles-alla nagu oleks tal kari hunte kannul, trügib sülle ja topib oma nina igale poole. Pärdil on tähtsaid ülesandeid ka - ta realiseerib peremehe lapsepõlveunistust mustast kassist ja aitab leevendada perenaise kurbust ja leina. Pärt sai endale Huberti koha. Huberti, kes tänavakassist sai asendamatuks kodukassiks, viis raske haigus. Siinkohal teeme meiegi austusavalduse Hubertile - puhka rahus, kallis sõber.

Grace´i ja Rainieri/Pärdi vahva vennake Ramon aga on jätkuvalt kodu-ootel. Kurvalt ja mänguseltsilisteta veedab ta päevi hoiukodus. Loodame, et need kurvad päevad peagi otsa saavad ja Ramonile tuleb väärt kodupakkumine - ikka telefonil 5038083.

 

Saage tuttavaks - Rainier, Ramon ja Grace

Rainieri, Ramoni ja Grace´i lugu sai meie jaoks alguse sügisehakul, kui Tallinna ühest elurajoonist kolis ära perekond, kassiemme võeti kaasa ja pisikesed jäeti kortermaja trepikotta. Kassiemme saatus ei ole meile teada, kuid mõte, et kassi linnas vabalt õue lastakse, tiinestumist ei väldita, võib tähendada kiiret ja kurba lõppu. Kassiemmet me aidata ei saa, küll saame aga anda turvalise ja väärtustatud kassielu tema pisikestele. Kuna kassipojad on kasvanud kodus, ei ole muret nende sotsialiseerimisega ja tegemist on elurõõmsate ning sõbralike pisikestega. Kuigi pisikesed jäid emast ilma 6 nädala vanusena, on nad hakkajad ja tublid, saavad kenasti hakkama söömisega ja peavad korralikult puhtust. Kuigi veel väikesed, proovib igaüks juba isiksus olla, kuigi jalad veel all tudisevad, otsivad kiisud tähelepanu ja hellust. Ja muidugi ootavad nad häid kodupakkumisi.

Rainier, must nagu öö, vaatab muretust lapsepõlvest hoolimata inimesele otsa sellise pilguga, nagu oleks kogu maailma raskus just tema kanda antud. Või kui mitte kogu maailma, siis väikese vürstiriigi jagu ikka. Või vähemalt vastutus väiksema venna ja õekese eest. 

Ramon, pikakarvalises must-valges kasukas, on tõeline kassiklassika. Tema maailmas ei ole muresid, sest nii nunnu välimus ja olemus sulatavad kõik südamed ja avavad kõik uksed. 

                                               

Grace, kasukas segatud pastelsed hallid, valge ja punased täpid, on leebus ise. Õrn, habras, kutsub hellitama, hoidma, kaitsma. Hoolimata oma erinevatest iseloomudest ja ootustest toimetavad kassilapsed ühise perena, täites päevi mängimise ja müramisega.




Pisikiisud ootavad kodupakkumise telefonil 50 38083, näha saab neid hoiukodus Kalamajas.

Kui hoiukodust saab päriskodu

Kodukass Vurru

Meie röövlimast röövlim kassipoiss Röövel on nüüd hoopis Vurru. Enam ei otsi ta kodu, vaid ongi juba kodus. Hoiukodust sai päriskodu. Kuidas need pisikesed kassihakatised küll oskavad ennast vajalikuks ja asendamatuks teha? Algul appi-appi, aidake, toitke ja paitage, õige pea aga hakatakse hoiukodu pererahvast oma käpa ümber keerama.

Vurru kodu jätkab esialgu ka hoiukoduna, sest Ronni peab ju ka kuskil peavarju saama, seni kuni tema päris oma inimesed välja ilmuvad.

kodu-ootel Ronni

Ansambliliige Miia

Ka Miia jääb hoiukodusse päriseks. Miia kodus on kokku seitse kassi, kõik tänavalt päästetud. Kui algselt ei sobitunud Miia sellesse kampa, siis nüüd on ta oma koha leidnud, ansamblisse sulandunud ja täieõiguslik pereliige.

Kodukass Susanna

Susanna hoiukodu on pikki aastaid olnud hoiukoduks ja pere kodukassid on seda kõike kenasti talunud. Susanna saabudes aga tundus, et perekassid tahaks rohkem stabiilsust ja rahu. Muidugi oli selle kõigega nõus ka Susanna - rohkem hoiulisi ei ole vaja, tema võib rahulikult viimase hoiulise koha endale hoida. Nii sai  Susannast selle kodu päriskass.






Kojujääjate kirju rea lõpetab seekord super-üllataja - Felix. Tuleb tunnistada, et Felixit meie hoole alla võttes tundus, et perspektiiv talle mõistliku aja jooksul sobiv kodu leida tundus lootusetu. Saime Felixi tervise kontrolli alla, saime ta esmasest laatsaretina toimivast hoiukodust järgmissesse hoiukodusse. Kodu-otsimise plaanide seadmise ja reklaamitegemise võimaluste otsimise käigus aga teatas hoiukodu, et kuna Felix on osutunud nii toredaks kassiks, siis sooviks teda endale jätta. Paistab, et ka Felixil ei ole selle vastu midagi :) Felix on elurõõmus kass, kes armastab mängida ja paisid. Felixist sai napi kahe kuu jooksul taas kodukass, hoitud ja armastatud. 

Abivajajaid tuleb aga uksest ja aknast ning hoiukodudest on suur puudus. Uued vabatahtlikud on väga oodatud. Röövli ja Miia loost ei saa teha  järeldust, et võtad hoiulise ja seod end temaga automaatselt igaveseks. Pigem kipub olema nii, et pakutakse hoiukodu järjest mitmetele kassidele ja siis ühel päeval saabub hoiule kiisu, kellele see hoiukodu on saatusest määratud päriskoduks. Siinkirjutaja pakkus viie aasta jooksul hoiukodu ligi kolmekümnele kassi ja kassipojale, kuni paar aastat tagasi saabus kass, kes otsustas jääda. Muidugi ei pea igast hoiukodust saama ega saagi päriskodu mõnele kiisule. Hoiukodu pakkumine on hea võimalus proovida, mis tegelikult tähendab elu koos lemmikloomaga. Seega on hoiukodu pakkuma oodatud kõik, kes kassi päriseks võtta (vee)l ei tahaks, aga tahaks saada kogemusi ja oskusi.

Hoiukodu pakkumine lööb natuke segi igapäevarutiini, aitab välja tulla mugavustsoonist. Kõlab juba piisavalt intrigeerivalt? Lisaks annavad karvased hoiulised elule vürtsi ja värvi, õpetavad rõõmu tundma väikestest asjadest. lõbustavad ja aitavad lõõgastuda. Kohustusi on näpuotsaga, lusti aga kamaluga. 

Hetkel ootavad hoiukodusse paigutamist kolm 7-nädalast kiisulast. Just tuli teade, et ühes puukuuris on end sisse seadnud kassiema kahe väikese pojaga. Äärelinnas on püüdmispuur ootamas kassiema, kelle pisikesed juba tänavalt ära ja uutes kodudes. Kes aitab, kes pakub peavarju? 

Kui Sul, hea lugeja, tekkis soov proovida kätt hoiukoduna, palun helista 5038083 või kirjuta kassjapojad@gmail.com. Aitame toidu ja tarvikutega, katame kliinikukulud, nõustame ja õpetame.

Härra Armas läks koju

Härra Armas on üks ääretult intelligentne ja arukas loom. Paraku tundub, et ta peab ennast inimestest palju paremaks või õigemini ei ole osanud inimesed talle sobivat partnerlust pakkuda. Muidugi ei ole meile teada, millised suhted valitsesid härra Armsa päriskodus, kuid hoiukodudes näitas härra Armas üles ülemäärast iseseisvust ja põikpäisust. Lõppude lõpuks ei peagi kõik kodukassid olema süleloomad, aga pai võiks ju neile ikka teha ja mõnusalt külg-külje kõrval pikutada ka. Aga härra Armas arvas teisiti.

Otsisime härra Armsale kodu, kus ta saaks vabalt liikuda ega peaks inimesest väga sõltuma. Ja selline kodu härra Armsale ka leidus.  Nüüd elab härra Armas suures maa-majas, kus on turvaline ümbrus ja vähe inimesi. Privaatsust armastav loom seadis end esialgu sisse pööningul. Vaikses majas on hästi kuulda, kuidas uus elanik tubade kohal rõõmsalt ringi traavib. Söögikauss on köögiukse juures ja see tühjendatakse regulaarselt. Härra Armas on uue kodu omaks võtnud ja küll tema peakesse jõuab ühel ilusal päeva kohale ka mõte, et tuppa inimeste juurde on ta  väga oodatud.

Selleks, et härra Armas ikka lõpuks tuppa kolib, annab lootust üks suvine vahejuhtum. Hoiukodus tuulutati suure suvekuumusega tube ja härra Armas hüppas teise korruse aknast välja. Juba peeti plaane, kuidas teda otsida ja püüda. Palavad ilmad aga jätkusid ja kuna kassi enam majas ei olnud, hoiti lisaks akendele lahti ka uksed. Ühel hetkel, mõni päev pärast kassi plehkupanekut, kuulis hoiukodu perenaine trepil vaikseid samme ja hetk hiljem kassi toidukausi juurest isukat krõbinanärimise häält. Ettevaatlikult toimetades suleti välisuks ja härra Armas oli taas hoiukodu turvalises varjus. No võib ju arvata, et see oli tühi kõht, mis kassi-isanda tuppa tagasi tõi. Maja ümbrus ja aed on härra Armsale täiesti võõrad, ta ei ole seal kunagi varem saanud liikuda, tee trepist üles tuppa tagasi ei olnud varasemast tuttav. Seega võib arvata, et teekond tuppa tagasi oli härra Armsa väga teadlik valik ja arusaam, et inimeste ligi hoidmine on ikka väärt tegevus.

Jääme siis lootma, et härra Armas oma uues kodus varsti taas inimeste vajalikkuses veendub ja tänu märgiks endale mõne pai lubab teha. Ootame, et ilmade jahenedes kiisu tuppa kolib ja diivanil või tugitoolis end sisse seab. Seni võib ta pööningul möllata ja hiiri püüda - näidates, et tegemist on asjaliku loomaga, mitte mingi muidusööjaga.

Saage tuttavaks - Felix

Felix sai nime loomakliinikus. Ta küll ei sündinud seal, kuid seda päeva võib lugeda tema teiseks sünnipäevaks. Sest kui Felix ei oleks saanud kiiret ja kvaliteetset arstiabi, ei oleks teda täna enam olemas.

Ilmselt algas Felixi jaoks kõik hästi. Kassil on supersõbralik ja leplik iseloom, mis annab tunnistust sellest, et Felix on olnud hoitud ja armastatud kodukass, laste mänguseltsiline ja vanemate jutupartner. Kastreeritud, kuid kiipimata. Kuni ühe päevani…

Felix palub abi

MTÜ Kass ja Pojad hoole alla sattus Felix juuli keskel, kui meid kutsuti appi ühte aeda Harku vallas Sõrve külas. Aeda oli tulnud võõras kass koleda peahaavaga, võimalik, et koerte või rebaste puretud. Ilmselgelt tuli Felix abi paluma ja abi ta sai.

Kliinikus selgus, et kassi seisund on hoopis keerulisem – kassi kõrvas oli suur kasvaja, mille ta katki oli tõmmanud, tekitades verejooksu ja põletiku. Järgnes operatsioon, haiglaravi, haava korduv puhastamine, veel üks lõikus.

Leidsime hoiukodu, kus kiisut kenasti põetati, aga olude sunnil ei saanud kiisu tuppa inimeste juurde, vaid pidi olema eraldi kohandatud nn kassitoas. Hoiukodu kirjeldab Felixit nii: „Selgus, et Felix on väga - väga leplik ja rahumeelne kiisu. Lasi alandlikult ravida haavu. Rohtu sõi vastu vaidlemata ja paremini, kui mina enne eales mõnda kassi olen rohtu söömas näinud. Iseloom meeletult hea. Ei kurtnud ta ei puuris ega kuuris. Oli alati rõõmus, kui talle tähelepanu pöörati ja nautis seda väga. Isu oli tal ka väga hea. Lõpuks kippus paksuks minema, kuna liikumisruum oli piiratud ja süüa sai omajagu... Kõik pereliikmed kiindusid temasse kiirest.“.

Felix paranes ja ülekohtune oli teda jätkuvalt isolatsioonis pidada. Taas vastati meie abipalvetele ja Felixi ees avanes uue hoiukodu uks. Ja mitte ainult uks, vaid ka tee voodisse, diivanile, pehmetele patjadele, hoiukodu perenaise tähelepanu ja hoole alla.

Kuigi Felix ei näe välja väga esinduslik, on ta puuduvast kõrvast hoolimata armas ja armastust väärt. Nagu alati loodame, et Felixit otsivad pereliikmed ja ootab kodu. Kuskil on ju Felixi toidukauss, pesa, mänguasjad? Sõrve külas ei tea Felixi-sugust kassi keegi, meie otsingutele ja kuulutamistele ei ole keegi vastanud. Hea lugeja – mõtle Felixile pähe puuduv kõrv ja tuleta meelde, kas oled oma tuttavate juures kohanud sellist vahvat tegelast. Aitame koos Felixi koju tagasi?

Lootus lootuseks, Felix vajab igal juhul kodu. Kasvõi uut kodu. Felixile meeldiks maakodu, kus saaks omatahtsi väljas käia, kus oleks hea ja turvaline ja kus paikäed ei väsiks ning voodisse magama lubataks. Felix lepib ka voodi ees vaibakesel magamise võimalusega, kui aga kodu oleks kassisüdamele armas.

Rahast ei ole viisakas rääkida, aga seekord teisiti ei saa – Felixi operatsioonid ja ravi on meie MTÜ pangakontole tekitanud tõelise augu – ligi 400 eurot. Hea lugeja – kui Sul on võimalik toetada Felixi ravi, on Sinu annetus oodatud meie kontole EE32 2200 2210 5414 1189. Iga euro on vajalik ja aitab meil aidata abivajajaid.

Felix aga ootab pikisilmi oma inimesi. Felixile saab külla minna kodu-juttu puhuma kesklinnas asuvasse hoiukoju, leppides kokku telefonil 5038083.