Suvekuude kokkuvõttes andsime teada, et meil on pesakond valgeid kiisusid. Oleme nendega nüüd toimetanud, veterinaar on nad üle vaadanud, parasiiditõrje on tehtud ja vaktsineerimisplaan paigas. Meie fotograaf veetis hoiukodus meeleolukaid tunde, mille tulemusel sündis pildigalerii, valgemast valgem. Näitame siin mõnda pilti, aga ainult seal, kus kõik kolm väikest korraga, on garantii, et tõesti igaüks on näha. Teistel piltidel ei julge lubada, et tegemist on erinevate kassidega, võib-olla on kõigil piltidel üks ja sama kiisu, võib-olla on näha kaks ja kolmandat mitte. Kes tahab endale koju valget kassi, peab minema hoiukodusse ja ise valima. Valge kass ei ole kunagi lihtsalt valge kass, igaüks on ise nägu ja ise tegu.
Monday, September 19, 2016
Valgele! Valgele!
Monday, September 12, 2016
NOPi gurmeeturul
MTÜ Kass ja Pojad pakkus
laupäeval NOPi gurmeeturul taas võimalust aidata. Müüsime koduseid hoidiseid,
et koguda raha kasside kliiniku-kulude katteks.
Oleme NOPi gurmeeturul juba mitmendat
korda. Tore oli kogeda, et oleme inimestele meelde jäänud – paljud tulid meie
leti juurde kindla teadmisega – ostu tehes saab panustada koduta kasside
aitamisse. Meele tegi rõõmsaks noorpaar, kes tuli küsima kurke, sama häid kui
eelmistel aastatel. Proua, kes mõned aastad tagasi ostis meilt poekoti, tuli
meid tervitama ja näitas, et kasutab meie kotti kui ühte oma lemmikut. Põgusaid
kohtumisi sai ridamisi, meile sooviti edu ja kordaminekuid kasside aitamises.
Meie müügiletilt kadusid ostjate kottidesse-korvidesse hoidised, mille tooraine
koduaedadest ja puhastest metsasaludest. Müügiks paneme kokku hoidised oma perede
talvevarudest, seega kõik on väga naturaalne ja sooja südamega loodud.
Keset turupäeva pidime aga ette
võtma ühe päästeoperatsiooni. Nimelt tuli meie laua juurde
(kuhu siis veel, kui suur silt värava vastas teatab kassidest) härra, süles
peen tõukass. Kuna turul liikus lemmikloomi palju, arvasime algul, et kiisugi
on pererahvaga koos ostlema tulnud. Kuid siis selgus – kiisuke oli nukralt
kükitanud tänaval. Leidjale tundus võimatu, et selline kass oleks koduta
hulkur, pigem on tegemist kaotsi läinud lemmikloomaga. Meie vabatahtlik sõitis kassiga
kliinikusse, kus selgus – kiip on olemas, kuid omaniku andmeid registris mitte.
Kiibist ei ole kasu, kui seda registrisse ei kanta – kas sellest on nii
keeruline aru saada? Siis tuli appi kõikvõimas internet – teated Facebookis Nopi kohvikule,
Märgatud Tallinnas kommuunile. Peagi saabus telefonikõne – pere oli käinud
NOPis söömas ja kass oli autost välja pääsenud. Nüüd on kiisu kodus tagasi ja
sõnad peale loetud – kiip registrisse ja kass sõidab autos ainult
transpordipuuriga!
Meie veetsime suurepärase sügispäeva ja lugesime
kokku kassa, mis lubab meil tasuda näiteks 5 steriliseerimise või 15
vaktsineerimise eest. Sellest rahast on väga suur abi.
Täname NOPi peret, kes meile alati väga hea
müügikoha annab ja meid lahkesti võõrustab. Täname kõiki turulisi, kes meie
letilt ostu tegid. Soovime kõigile meeldivaid hetki meie hoidistega
maiustamisel. Kohtumiseni järgmisel turul, seni hoidke oma lemmikloomi ja andke
meile teada, kuidas ostuga rahule jäite ja mida järgmisel korral meie letil
näha tahaksite!
Tuesday, September 6, 2016
Suvekuude kokkuvõte
Järjekordselt on
möödunud soojad suvekuud ja meiegi kassitubades on olnud liikumist.
Alisa |
Alisa
vahetas hoiukodu ja oleks kui ise-ennastki välja vahetanud. Olime tõsiselt
mures tema tagasihoidlikkuse pärast.
Küll püüdis ta nähtamatu olla, küll sisinaga ennast hirmuäratavaks mängida.
Meie inimesed teadagi aga on jonnakad ega jäta ühtegi kassi uksi nurka
konutama. Nii tehti ka Alisale tantsu ja tralli, meelitati mängima ja jooksma.
Kassilapsele meelepärastes tegevustes hajus kergesti ettevaatlikkus ning kui
ühel hetkel sattus kass hoiuperenaisega pea-aegu laupkokkupõrkesse, oli jää
jäädavalt murtud. Sellest hetkest peale tuterdab Alisa katkematult inimestel
jalus, nõuab pai ja tähelepanu. Selleks, et harjutada välja Alisa komme inimese
käega mängida, on kasutusele võetud hall mänguhiir, kelle kallal Alissa
lõpmatuseni oma hambaid teritab. Alisal on esimese sünnipäevani veel natuke
aega, ta on korraliselt vaktsineeritud, steriliseeritud, sotsialiseeritud, saab
hästi läbi mõistlike väikelastega. Aga kõige tähtsam – Alisa on valmis oma uue
kodu ja uue pererahva heaks. Imeilus ja iseloomuga kassipiiga ootab väga oma
inimesi.
Anni veetis oma päevi
kasside turvakodu suures kassitoas ja küllap unistas iga päev, et saaks taas
kodukassi elu nautida. Anni sai suures seltskonnas kenasti hakkama, aga kassid
ei ole siiski oma olemuselt karjaloomad. Anni võttis ühiselust aktiivselt osa,
vaatas üle kõik külalised, mängis kõigi lastega, suges teiste kasside kasukaid
ja jagas pehmeid pesasid. Ja siis ühel päeval tulid need päris oma inimesed.
Anni saatis juba ka kodu-uudiseid ja pajatab oma reisist ja uuest kodust nii:“ Ma tahan teile koha alguses öelda, et ma olen väga
õnnelik. Alguses ma ei tahtnud turvakodust ära minna, ajasin küüned vastu kui
mind kotti topiti ja terve tee ma protesteerisin valjuhäälselt. Aga ma ju ei
teadnud kuhu ma lähen. Tegelikult olin seda hetke juba kaua oodanud. Mul on
nüüd oma kodu. Ja ma saan niipalju paisid, kohe koguaeg.
Anni |
Mul kodu on suur, nii
et kõikide nurkade saladusi pole ma veel avastanud. Esimestel öödel ma ärkasin
iga tunni tagant, kontrollisin kas mu inimesed mind kuulevad ja otsisin aina
uusi magamiskohti. Meil turvakodus oli kolleegidega selline komme, et kogu aeg
pidi keegi öösel rahmeldama ja teisi üles ajama. Aga nüüd juba magan õige
magusalt hommikuni. Ja ma teen seda suures voooodis, loomulikult luban oma
inimestel ka seal olla. Ma õppisin keerdtrepist käima, isegi üles ja alla
jooksma, olen väga uhke. Ma armastan väga oma uute inimestega koos olla.
Ma suhtlen nendega valjuhäälselt ja see meeldib neile. Sööki ma valin ka, mulle
meeldib see seeniori toode, hea pehme. See august oli ilus.“
Loo kassiemme |
Loo kassipiiga |
Loo
kassipere saatus, tõrksate taltsutamise lugu, on teinud igasuguseid käänakuid.
Üks pisikestest on õnnelikult uues kodus. Teine väikseke ootab Kassiabi hoiukodus oma koduvõimalust. Kolmas väikeseke, kõige ilusam ja nunnum, sattus
aga sellise heategija kätte, kes viis ta Tallinna Loomade Hoiupaika, sellesse
kohta, kuhu kassid kui musta auku kaovad… Kassiema, kes kõige järgi otsustades
oli siiski kunagi kodukassi elu elanud, on kenasti korda tehtud ja taas
inimsõbralik. Veidi omapärase kiiksuga – mehed tunduvad talle meelepärasemad
kui naised või lapsed. Kassiema sünniajaks arvas veterinaar 2015 maikuu,
kiisuke on pidikest kasvu ja habras, tema kasukas siidine ja pikakarvaline.
Kassike ootab hoiukodus päriskodupakkumisi. Väike kodu-ootel kassipiiga on
krips-ja kraps nagu üks 4-kuune kassilaps olema peab. Harjunud väikeste
lastega, mänguhimuline ja rõõmsameelne.
Meie
karbikassipoegadest said päris kiiresti kodukassid. Mustvalged sõbrakesed Pablo
ja Eloise on koos uues kodus, punased poisid Simpson ja Belami peavad ise
hakkama saama – ikka oma uute peremeeste rõõmuks ja lustiks.
Kriimu |
Kirju
kasukaga ja veel kirjuma minevikuga Kriimust on ka saanud täieõiguslik
kodukass, resideerib Soome Vabariigis. Eks tema sotsialiseerimisse läks paras
hulk valu ja vaeva. Aga õnneks oli kassijumal Kriimut õnnistanud erakordse
koguse uudishimuga ja seda ära kasutades sai hoiukodu ettevaatlikust ja kartlikust kiisukesest õige
varsti välja meelitada tõelise lembekiisu.
Anni.
Pablo. Eloise. Simpson. Belami. Kriimu. See on suve plusspool.
Valged |
Valged
karvakerad hoiukodu toakeses – kas loeme need suve pluss- või miinuspooleks?
Miinus kindlasti selles mõttes, et lumivalge kassiema tõi oma pisikesed ilmale
võõras kuurialuses. Kassiema on kartlik – ehk ei olegi tal kunagi kodu olnud?
Miinus ka selles mõttes, et kassiemme kolmel valgel lapsukesel ei ole kodu. Aga
me teeme kõik endast oleneva, et need miinused plussideks pöörata. Kohe annavad
oma panuse fotograafid ja veterinaarid.
Kohe saadame laiali sõna, et kodupakkujad teaksid tulla. Teadupärast arvatakse,
et valge kass, kellel on peas must laiguke, on ravivõimetega. Just selliseid
tegelasi me tutvustama hakkamegi.
Subscribe to:
Posts (Atom)