Hüvasti, Dotty

Elu on juba kord niimoodi seatud, et rõõm ja kurbus käivad lähestikku. Duo Blacki pisikesed said nimed - Mikko ja Dotty, Mikko liikus edasi uude hoiukodusse Peemotile seltsiks ja Dotty asus läbima tõsist sotsialiseerimiskursust. Täiesti arusaamatul põhjusel muutus Mikko järjest sõbralikumaks ja Dotty järjest kurjemaks. Võibolla oli Dotty kurjustamine tema viis öelda - ärge kiinduge minusse, ärge armastage mind, ma ei jää teie juurde kauaks ....

 

Dotty lahkumine on täiesti arusaamatu. Vähem kui neli nädalat tagasi uuris veterinaar Dottyt, määras antibiootikumi ja silmaravi, hoiatas, et kiisuke on nõrk ja haige. Silmad said ravitud, antibiootikumikuur tehtud, Dotty sõi ja kosus ja käitus nagu igati terve kassilaps. Küll susises ja hüppas, aga tundis rõõmu suleridvaga paitamisest, nurrus armsasti ja tuustis rõõmsalt oma mänguasju. Ja siis, mõne loetud tunni jooksul, kadus elutahe pisikesest kehast. Ei ühtegi ohumärki, ei ühtegi arusaadavat haigustunnust. Ühel hetkel lubas kurikassike ennast kätte võtta, lubas end hoida ja hellitada, järgmisel hetkel sulgusid väikesed sõstrasilmad igaveseks...

 

Jää hüvasti, armas Dotty.

Lemmy läks koju

Alles see oli, kui Lemmy sai siin blogis ametlikult esitletud. Kinnitusega, et Lemmy saab hakkama ja korraldab oma elu hästi. Jõululaupäeva hommikul  astus Kasside Turvakodu uksest sisse proua, kes soovis kahele kodusele kassiemandale seltsiks üht aktiivset kassiisandat. Turvakodu kassipere oli selleks ajaks kõhud täis söönud, kasukad puhtaks harinud ja pesadesse tuttu pugenud. Turvakodu tubades valitses rahu ja vaikus. Ka Lemmy tukkus, harjumuspäraselt kõige väiksemasse pessa pressitult.

Lemmy on aga teadagi suurt kasvu ja eriti pika sabaga, ka seekord ei olnud saba pessa mahtunud ja nii pälvis veider vaatepilt kassiotsija tähelepanu. Kui Lemmy aru sai, et siit võib üks tore kodupakkumine tulla, krapsas ta pesast välja, raputas une silmist ja hakkas kõiki oma häid omadusi näitama - kuidas ta kiiresti jookseb, kõrgele hüppab, mänguasja maha murrab, sülle poeb ja nurrumootori käivitab. Varsti sai kõiges olulises kokku lepitud ja Lemmyle antud luba lahkuda. Uus perenaine avas transpordikorvi ukse ja Lemmy astus uhkel sammul ise korvi sisse. Veel üks üleõlapilk Railile, kes Lemmy ühel ilusal suvepäeval Vembu-Tembumaa väravast kaasa võttis, teine pilk turvakodu kirjule kassiperele, kes Lemmyle leplikkust õpetas. Klõps, korvi uks kinni.

 

Seda hetke, kui korvi uks taas lahti tehti ja Lemmy oma uue kodu ja kodakondsetega kohtus, me ei näe. Aga  me oskame hästi ette kujutada, kuidas Lemmy ennast kohe väga vajalikuks teeb. Soovime Lemmyle ja tema uuele perele õnnelikku elu. 

Jõulutervitus

MTÜ Kass ja Pojad tänab kõiki häid inimesi, kes on lõppeval aastal ulatanud meile abikäe - kelle uus pereliige on meie endine hoolealune, kes on hoidnud ja kasvatanud koduootel kasse, aidanud kvaliteetsete raviteenustega, teinud võimalikuks kassidele koduotsimised näitustel, korraldanud annetuste kogumist, toetanud meie püüdlusi, elanud kaasa meie õnnestumistele. Koos muudame maailma paremaks paigaks:)

Everclean - seda kassid ostaksid

Ühel sügisesel kassinäitusel oli MTÜ Kass ja Pojad väljapaneku kõrval laud. Laual liivakast. Kastis liiv. Liivas....

 

OÜ Seslink reklaamis  everclean kassiliiva ja pakkus seda müügiks nn näitusehinnaga. Sõna tekib sõnast ja mõte mõttest, meie rääkisime oma koduta kasside lugusid ja müügimehed rääkisid oma koduste kasside lugusid. Peagi jõudis jutt selleni, kuidas igaüks saab aidata koduta kasse. Meie saime annetusena proovipakid kassiliiva ja vastutasuks lubasime liiva testida ja arvamust avaldada.

 

Järgnev ei ole reklaam, tasutud reklaam ka mitte. Liiv on tõeliselt hea. Kiri pakil lubab, et 6 kilost jagub kuuks ajaks, liiv lukustab lõhna täielikult ja kasti on kerge puhastada. Hoiukass Saskia proovis liiva ja kiitis selle heaks. Hoiukodu perenaine kiidab ka - liiv on nii superhea, et liivakasti koristamiseks tuleb telefoni meeldetuletus panna. Ei mingit lõhna. Ühest pakist jätkub tõesti kuuks aega. Ei jää kassi karvadesse kinni. Tolmuvaba.

 

MTÜ Kass ja Pojad hoiukassid soovitavad - kasutage Evercleani kassiliiva, müügil hästivarustatud kauplustes.

Saage tuttavaks - Lemmy

Lemmy tutvustamisega on blogikirjutaja lootusetult hiljaks jäänud, aga Lemmy on nii tubli ja hakkaja, et aegajalt tundub, et oma elu korraldamisega saab ta ise hakkama. Aga et kohelda kõiki meie hoolealuseid võrdselt, saab Lemmy oma võimaluse nüüd.

 

Lemmy lugu algas MTÜ Kass ja Pojad jaoks ühel kaunil suvepäeval, kui Lemmy oli seni tuvastamata asjaoludel ennast magama seadnud Vembu-Tembumaa väravasse. Rohu sees kenasti kerra keritud, sabaots ninal. Sealsete töötajate sõnul oli kass ilmunud väravasse mõned päevad tagasi, võtnud leplikult vastu pakutud toidupalad, käitunud sõbralikult ja viisakalt, aga väga äraootavalt.

 

MTÜ vabatahtlik, lootusetu kassimagnet, tegi kassiga tutvust, mõtles veidi, tõstis kassi autosse ja sõidutas hoiukodusse. Autosõit ei olnud kassile võõras, rahulikult põõnutas kass tagaistmel oma poolelijäänud und. Hoiukodus kõht täis söödud, esmase kohanemise kohmetus läbitud, seadis Lemmy end mõnusalt sisse. Hoiukodu pisikese peremehega pandi jõujooned kohe paika - kass on tore mängukaaslane, aga kiusata teda ei maksa. Lemmy ei ründa, et hammusta ega küünista - lihtsalt hoiatab käpaviibutusega, et kui kius ei lõpe, tulevad küüned käpast välja. 

 

Iseloomult on Lemmy üsna elav kass. Mängib ennastunustavalt, kappab ringi ja käitub kohati nagu koer. Jookseb alati tulijatele uksele vastu, tassib (ei näri, lihtsalt tassib) jalanõusid voodi alla peitu ja täidab kogu elamise oma olemasoluga. Lemmy armastab magada kaisus, naudib paisid ja süles olla oskab ka. Kuid kui tal kõigest sellest tähele panust liialt saab võib ta olla üsna tujukas ja eelistab privaatsust.

 

Olude sunnil elab Lemmy täna kasside turvakodus koos 35 kassiga. Algus turvakodus oli raske, Lemmy ei suutnud leppida sellega, et igast nurgast vaatab vastu triibulisi, tähnilisi, musti, halle, valgeid, punaseid liigikaaslasi. Kuid Lemmy teine nimi võiks olla Kohaneja - nädalakesega saavutas Lemmy turvakodu seltskonnas vaherahu, teise nädalaga autoriteedi.  Lemmy ei domineeri, vaid eksisteerib rahumeelselt kirjus kassiseltskonnas. Tõesti ei domineeri, kuigi on eriliselt suurt kasvu ja eriliselt silmatorkav - süsimust kasukas kiiskavvalgete aksessuaaridega.

 

Lemmy lõppematu energia nõuab palju ruumi, seega sobiks Lemmy suuremasse majapidamisse, maamajja, talusse, kus saaks turvaliselt ka õues käia. Linnakorteriga lepiks Lemmy ka, peamine, et seal oleksid inimesed, kes Lemmyt väga-väga armastaksid.

Lihtne võimalus aidata

Mobiiliringlus.ee http://www.mobiiliringlus.ee/ on UPR Global OÜ era- ja äriklientidele mõeldud teenus, mis loob võimaluse kõigil Eestis elavatel inimestel müüa mugavalt ja kiirelt oma kasutatud mobiiltelefone. Seejärel suunab UPR Global telefonid uuesti korduvkasutusse või ümbertöötlusesse. Koostöös Eesti Loomakaitse Seltsiga http://www.loomakaitse.ee/ korraldatakse heategevuskampaaniat, kus kasutatud mobiiltelefonide eest saadav raha on võimalik annetada Eesti Loomakaitse Seltsile loomade abistamiseks, transportimiseks, ravimiseks jne.

 

Kampaania on suunatud kahele aspektile - juhtida ühiskonna tähelepanu keskkonnahoidmisele ehk kokku koguda kodudes ja kontorites kasutuna seisma jäänud mobiiltelefonid ning suunata need taaskasutusse. Teisest küljest suunata inimeste tähelepanu hättasattunud loomadega seonduvatele probleemidele, luues inimestele võimaluse annetada kasutatud mobiiltelefoni eest saadud raha heategevusse.

 

MTÜ Kass ja Pojad on saanud ELSilt rahalist abi oma hoolealuste kliinikuarvete tasumiseks. Et ELSil jätkuks vahendeid ja tuleks juurde uusi toetajaid, pani ühing heategevuskampaaniale õla alla. Töökaaslaste, pereliikmete ja sõprade abiga täitus 50-le telefonile mõeldud kast kiiresti.

 

Hea lugeja - kui rahalist annetust teha ei ole iga kord võimalik, kui hättasattunud loomale hoiukodu pakkumine ei ole võimalik, siis kasutuskõlbmatu mobiiltelefoni loovutamine heategevuslikul eesmärgil on ikka võimalik. Annetamine on tehtud lihtsaks, täpsemad juhtnöörid lisatud linkidel. Palun anna oma panus:)

Saage tuttavaks - Siim ja Duo Black

MTÜ Kass ja Pojad hoole alla jõudsid uued hoolealused - ilus tume triibikpoiss Siim ja kaks musta kassilast töönimega Duo Black.

Siimul on vanust 5-6 kuud ja ausalt öeldes juhtub väga harva, et tänaval sündinud kassipoeg võtab sellises vanuses esmakordselt inimesega lähikontaktis inimesed kohe omaks. Kuna Siim on pärit samast kassikolooniast, kust enamus meie selle sügise kasse, siis saame kindlalt väita - see kass on sündinud tänaval. Aga unustame nüüd selle päritolu ja tunneme koos rõõmu sellest, et Siim oskab kenasti nurru lüüa, süles magada ja oma tänutunnet siiralt välja näidata. Natuke vajavad ravi nohune nina ja punetavad silmad, parasiiditõrjet tuleb veel teha, aga põhimõtteliselt on Siim täiesti valmis hakkama kodukassiks. Tegemist on tõeliselt kauni triibumustrilises ja pehmes kasukas kassilapsega - kõik triibikute austajad, tulge nüüd ruttu kodupakkumisega:)

Duo Black koosneb kahest mustast kassipojast. Vanust umbes kolm kuud. Nende arvamus inimesest on hoopis teistsugune - no mis te torgite ja tahate saada? Kassipojad vajavad samuti tohterdamist, vähemalt kolm korda päevas mässitakse nad rätikusse ja pannakse silmadesse rohtu. Kui muidu kostab puurist ägedat susinat ja surtsumist, siis räti sees muutuvad kiisud malbeks, naudivad paitamist ja sügamist ja aegajalt unustavad ettevaatuse. Duo üks pool on leebem ja on nii mõnedki korrad juba ilma rätita süles olnud. Duo teine pool on kangem ja vähemalt korra päevas suudab hoiukodu perenaise oma surtsumisega päris ära ehmatada. Kassilaste sugu on veel kindlaks määramata.  Mõlemad kiisud kannavad uhket pikema koheva karvaga kasukat, karv on siidine ja pehme, lausa kustub paitama. Natuke tuleb Duo´ga veel vaeva näha, siis saab ka nendest kassikestest korralikud kodukassid.

Väike Beebi Morten uues kodus

Kassipoeg, kes MTÜ Kass ja Pojad hoole alla sattudes oli pesakonna pisim, tragi Bibi ja toimeka Maxi  sabas sörkija, toiduga mäkerdaja ja äpardustesse sattuja, kes kandis tükk aega nime Väike Beebi, on nüüd täieõiguslik kodukass. 

 

Väike Beebi Morten jäi hoiukodusse viimaseks ja kuna ta ei nõustunud elama üksinda toas, kus oli tore veeta päevi koos õe ja vennakesega, lubas hoiukodu perenaine Morteni liikuma kogu majas. Inimeste võlumine oli Mortenil selleks ajaks selge, nüüd tuli rinda pista perekass Mimi ja labrador Afroditega. Mimi, kes ise on koduta kassi pojana sündinud, oli Morteni suhtes tükk aega väga tõrjuv ja skeptiline. Afrodite ei osanud seisukohta võtta nähvitsa suhtes, kes südamerahuga tema kausist suuri koerakrõbinaid nagistas. Kuid Morten, päikesepoiss Morten, suutis oma lahke loomuga, kompleksivaba käitumisega Mimi ja Afrodite panna uskuma, et kõik on võimalik ja rahulik kooseksisteerimine on loomulik. Üpris varsti pesi Mimi Morteni kõrvataguseid, ei puutunud pakutud lihatükke enne, kui pisike oli kõhu täis saanud. Afrodite vaatas enne pikaliheitmist hoolega, et Morten parasjagu tal jalus ei kepsle, taandus oma toidukausi juurest, kui Morteniga sama-aegselt süüa tahtis.

 

Maxi, Bibi ja Morteni saabumisel hoiukodusse tegime plaane, et kahe kuu jooksul on kassipojad korras ja koduvalmis. Kahe kuu asemel läks kolm kuud. Hoiukodu perenaine hindab tagantjärele, et algul oli kahtlusi ja hirmu toimetuleku ees, kuid iga päevaga muutus kassilaste kantseldamine lihtsamaks. Kuidas mõõta kogetud rõõmu, kui kassilast vaevav haigus taandub, kui kassilaps õpib eksimatult kasutama liivakasti, kui kassilaste erinevad iseloomud hakkavad piirjooni võtma? See rõõm on mõõtmatu. Rõõm võimalusest aidata on mõõtmatu.

 

Kui hoiukodu suur ja väike perenaine Morteni kojuviimise reisilt tagasi tulid, uurisid  Mimi ja Afrodite hoolikalt transpordikotti ja otsisid läbi iga nurgakese majas - kuidas on võimalik, et Mortenit, väikest vahvat Mortenit ei olegi enam kodus? Hoiukodu pakkuvad inimesed teavad, et kassid jäävad nende juurde piiratud ajaks ja liiguvad edasi oma inimeste, oma kodude juurde. Teadmine on üks asi, tegelikkus teine. Kurbus, mis valitseb hoiukodu inimeste hinges, asendub pikkamööda rõõmu ja rahuloluga teadmisest, et väikesed kassilapsed on elule võidetud ja saanud võimaluse elada turvalist kodukassielu.

 

MTÜ Kass ja Pojad teeb sügava kummarduse kõigi inimeste ees, kes pakuvad hoiukodu, kes lubavad oma kodusesse abivajajad, kes pühendavad aega ja vaeva ning kes annavad igale koju minevale kassile kaasa tükikese oma südamest. Aitäh.

 

Saage tuttavaks - Peemot

Väike elukübemeke mustas pikakarvalises kasukas, väike koduta kassipoeg, nõustus inimeste sõbraks hakkama esimesest hetkest, kui anti üle MTÜ Kass ja Pojad hoole alla. Esimene ettevaatlik, sõrmeotsaga tehtud pai vallandas nurru. Kiisuke nurrus kogu tee kliinikusse, nurrus arsti käe all, nurrus teel hoiukodusse. Vahel kulub koduta kassile õige nime leidmisele palju aega  ja vaeva. Väike kübe sai nimeks Peemot kohe, kui kliinikus uue patsiendi registreerimiseks läks.

 

Niisiis Peemot - palun kasvada suureks ja tugevaks ja igati salapäraseks, eriliseks kassi-isandaks. Esialgu tuleb olla väike kassilaps, mänguhimuline marakratt. Peemoti hoiukodu lõi reegli, et ajal, kui inimesi kodus ei ole, on kass suures puuris. Esimene nädal nii ka läks. Järgmise nädala hommikud olid täidetud peitupugenud Peemoti otsimisega ja protestikisa saatel puuri saatmisega. Kolmandal nädalal oli puur unustatud ja Peemot vaba mees. Vabadust võib Peemotile lubada, sest pahandust ta väga ei tee. Kassiks-kasvamiseks vajalikud vahendid peavad muidugi käepärast olema. Igasuguseid mänguasju - veeretamiseks, loopimiseks, murdmiseks, närimiseks peab olema korralik valik. Kuni hoiukodus ei olnud veel kraapimisposti, kasutas Peemot küünte teritamiseks tolmuimeja voolikut. 

Peemot on teleka suur sõber, kui mängutuuridest aega üle jääb, süveneb väike kiisu telesaatesse ja vaatab üksisilmi, mis putukas ekraanil toimetavad. Peemot on ka ühest suurest hirmust üle saanud - kui alguses pidi diivani alla kadunud mänguasjad välja õngitsema perenaine, siis nüüd julgeb Peemot ka ise mööblitüki alla kannidele järele minna. 

 

Peemoti hoiukodus käib sageli külalisi, ka lapsi, kellega Peemot meelsasti seltsib ja kellel end hellitada-nunnutada laseb. Üle kõige aga ootab Peemot külla neid inimesi, keda ta veel ei tunne, kes aga saavad tulevikud olema tema perekond. Peemot loodab, et see tulevik on kohe-kohe saabumas. Peemot on koduvalmis.

 

Peemot asub hoiukodus Pelgulinnas ja ootab endale külla, kokkulepped aadressil kassjapojad@gmail.com ja telefonil 5038083.

Saage tuttavaks - Pipa

Külm ja vihmane sügisõhtu. Suure kortermaja ees peatub auto, sellest väljub inimene ja märkab eemal kassi kössitamas. Autost väljub teine inimene, kükitab kassi lähedale ja kiisutab vaikse häälega. Kassike tõuseb, sirutab kangeksjäänud jalgu ja astub lähemale. Autost tuuakse karbike kassitoitu. Kass astub julgemalt ligi ja hakkab isukalt sööma. Inimesed seisavad ja arutavad tasakesi. Kass on näljane, väsinud, pikast õue-elust natuke määrdunud. Autost tuuakse välja transpordipuur. Tasakesi lükatakse kass puuri, puur tõstetakse autosse ja auto sõidab pimedusse.

Nii algab ühe täiesti tavalise, nimeta, koduta kassi lugu. Algas see lugu muidugi kunagi varem, kui armas triibuline kassipoeg ühe pere lemmikuks võeti. Kus on nüüd see pere, kus kodu, kus tuttav toidukauss ja harjumuspärane unease - kes teaks vastuseid? Inimesed, kes kassi kaasa viisid, on valmis andma kiisule uue võimaluse. Kass saabub MTÜ Kass ja Pojad hoiukodusse.

Peale vajalikku arstilkäiku, vältimatuid protseduure ja mõningast taastumisaega on kass ennast hoiukodus kenasti sisse seadnud. Pärast mõningaid otsinguid on saanud kiisu endale ka ilusa nime – Pipa. Kui kassid kirjutada oskaksid, kirjutaks Pipa enda kohta järgmist:

„Olen pisikest kasvu ja füüsiliselt võtan vähe ruumi. Käitun vaoshoitult ja kombekalt, olen malbe ja igati armastusväärne. Oskan lugeda inimese käitumisest, millal on aeg tulla seltsi pakkuma ja millal peaksin omaette hakkama saama. Seltsipakkumise hetkedel  lasen oma nurrumootoril töötada nii kõvasti kui võimalik. Tegelikult hakkab mu nurrumootor tööle juba sõbralikust pilgust või lahkest sõnast, paitamine ja kasuka sagrimine annab nurrule vaid hoogu juurde. Omaetteolemise aja täidan magamisega. Magan voodi ühes otsas ja siis voodi teises otsas, diivani ühes ääres ja siis teises ääres, magan põrandal triibulise kaltsuvaiba peal, et vaiba triibud saaksid sõbrustada minu kasuka triipudega. Olen väga vähenõudlik, minu hoole alla võib jätta toalilled, juhtmed, tapeedi – kõik jääb puutumata.“.

Hoiukodul jätkub Pipa jaoks vaid kiidusõnu – rahulik, olematu uudishimuga kass. Puhas, hea isuga. Ootab kannatlikult tähelepanu ja hellitusi, oskab olla ka vähese eest tänulik ja anda vastu vaikset hoolimist ja isetut armastust.

Pipa ootab kodupakkumisi aadressil kassjapojad@gmail.com ja telefonil 56663468.

Kojuminejaid

Kasse abistavad inimesed teavad - iga kassi jaoks on kuskil kodu ootamas. Teavad sedagi, et vahel kulub uue kodu leidmiseks aastaid, vahel aga võib tundide või päevadega väike ime sündida.

Suur ilus kass Kurr - armukadeduse ohver - sattus MTÜ Kass ja Pojad hoole alla vahetult enne Cleopella kassinäitust. Ja vahetult peale kassinäitust oli Kurril uus kodu olemas. Kurri suur õnn oli viibida õigel ajal õiges kohas. Nii jäi ta silma kenale prouale, kes käis kuus korda Kurri puuri juures, rääkis juttu, uuris Kurri harjumusi ja elusaatust, vaatas sügavalt Kurri tarkadesse silmadess ja tegi lõpuks otsuse - see tore kass saab aukoha tema kodus. Uue perenaise võlumise kõrval oli Kurril näitusel täita vastutusrikas roll - võistelda koduta kasside nimel kodukasside kategoorias. Võistlus oli edukas - kolmas koht kõigis kuues ringis, pärjatud uhkete rosettide ja suurte toidukottidega. Lühidalt - näitusesaali astus tühjade taskutega koduta kass, välja astus aga pärjatud uhke kodukass.

Näitusel osales ka armas kassipoiss Eeben. Eebeni puhul kahtlesime kaua, kas ta näitusel vastu peab, oli ta ju vahetult enne liikunud ühest hoiukodust teise ja natuke arg veel.Kes aga ei riski, see shampanjat ei joo. Eebeni puuri ees peatus tore perekond - ema viie lapsega. Lastest vanim jäi Eebenit üksisilmi vaatama ja Eeben vaatas vastu. Vahel on nii, et nähtamatud asjad muutuvad vägagi nähtavaks. Nii ka side Eebeni ja tema uue peremehe vahel - kes oskas vaadata, see nägi. Muidugi ei võetud Eebenit kohe kaasa, enne tuli kodus asjad hoolikalt läbi mõelda ja kõigi pereliikmetega läbi arutada. Eellepingu kinnituseks ostis noormees oma napist taskurahast Eebenile karbitäie maitsvat pasteeti. Järgmise päeva varastel hommikutundidel tuli telefonikõne - Eeben on väga oodatud, palun hoidke teda meie jaoks. Tänaseks on Eeben uues kodu hästi kohanenud, seltsib kõigi pereliikmetega, nii inimeste kui loomadega. Eeben hoiab väga oma väikest peremeest. Pere-ema kirjutas imeilusa luuletuse - mõeldes kõigile koduta kassidele ja MTÜ Kass ja Pojad tegevusele.

Meie nimeks Kass ja Pojad.

Katkematu kiisuoja voolab meie juurest läbi.

Inimestel pole häbi lasta kassil saada poegi,

kes on üle! Kes ei loegi!

Jätta kiisud Elu hooleks: vahel kõik ja vahel pooled?

Meie saame Elu anda. Mõnda hoiukoju kanda,

rahustada, toita, joota, uut ja PÄRISkodu loota.

Näitustel end tuulutada, rääkida ja kuulutada...

Kiisud leiavad siis pered, kes neil ütleks rõõmsalt: „Tere!“

Kodud, kus neid hoitaks siiralt, poegida ei lastaks iial –

et ei sünniks rohkem poegi,

kes on üle. Kes ei loegi.

Näitusepuure oli kasutada kaks ja nii pidid ülejäänud hoolealused jääma hoiukodudesse ja leppima sellega, et nende pildid ja jutud olid stendile välja pandud. Kui aga saatus näeb ette, et uus kodu on tulekul, siis on kasu ka pildist ja jutust. Kena keskealine paar tuli juttu ajama ja kodu otsivaid kasse uudistama. Selgus, et nende kodus elas 18 aastat ilusat õnnelikku elu prügikasti juurest leitud kass. Nüüd on tuba tühi ja hinges kurbus - ühes õiges kodus peaks siiski kass olema. Kõik kümme koduotsijat vaadati stendilt üle, küll kaaluti, kas pika karvaga või lühikese karvaga, kas must või hall, kas emane või isane, kas suur mürakaru või rahulik askeldaja. Õnnelikuks väljavalituks osutus Maxi. Järgmiseks päevaks sai kokku lepitud käik hoiukodusse ja tänaseks on Maxi uues kodus täieõiguslik pereliige. Arvata on, et hellitatud ja poputatud, aga sellist imearmast mõmmikest tulebki niimoodi hoida. Kui pere eelmine kass käis ka õues ja valmistas hilise kojutulekuga pererahvale tihti tuska, siis Maxi jääb ainult toakassiks, et tema elu oleks igati turvaline.

MTÜ Kass ja Pojad tänab näituse korraldajat MTÜ-d Cleopella, kes pakkus suurepärase võimaluse tulla näitusele, osaleda võistlusel, koguda annetusi ja teha heategevusmüüki. Kurr, Eeben ja Maxi tänavad ka ja viipavad oma uutest kodudest. Teised hoolealused jäävad ootama, et jagatud kontaktid juhivad järgmised kassihuvilised meie juurde. Suur tänu kõigile, kes meie heategevusmüügil või annetusena oma panuse andsid, kliinikuarvete tasumisel on sellest palju abi.

Saage tuttavaks - Kurr

MTÜ Kass ja Pojad asus kokku panema esindust 3. ja 4. novembril lauluväljakul toimuvale,  Cleopella Cat Fanciers of Estonia MTÜ korraldatavale kassinäitusele  http://www.hot.ee/cleopella/. Esindus sellisel juhul tähendab nii inimesi kui ka kasse. Vajalikud inimesed olid kiirelt koos, aga näitusele sobivate kassidega oli rohkem otsimist.

Ja siis mürtsatas ühingu hoole alla Kurr - kass oma parimais aastais. Kurri saatus ei ole väga roosiline, ta on lausa ohver, armukadeduse ohver. Kurri elukäiku tuli ootamatu pööre, kui tema peremehel tuli valida kassi ja elukaaslase vahel. Kurr on aga parem kui mistahes elukaaslane – istuks koos oma inimesega laua taga ja sööks grillkana, poeks kaissu magama ja mõnuleks süles. Kogukas kehas elab ka väike vallatu kassipoeg, sest vahel tormab 10 kilo kassi mööda tube ringi, ajades taga iga vähekegi veerevat vidinat. Väikesed lapsed meeldivad Kurrile vaid siis, kui nad viisakad ja hästi kasvatatud on, sest rahu ja vaikust ja aja pikkamööda voolamist oskab Kurr hinnata.

Nii astub Kurr 3. novembri hommikul transpordipuuri, et lauluväljakul kassinäituse külastajatele rõõmu valmistada ja maad uurida, kas leiduks tema jaoks üks lahke kodu.

Muidugi võtab Kurr ka enne näitust vastu kodupakkumisi:) tel 5038083. kassjapojad@gmail.com.

Saage tuttavaks - Roccoco

Hea inimene leidis tänavalt kassipoja. Tõstis sülle. Viis koju. Pakkus süüa. Asetas pehmesse pessa.  Ei ole see tema jaoks esimest korda kassi tänavalt päästa. Inimene on suure südamega, tahab ja oskab aidata.

Leidlaps sai nimeks Roccoco. See on selline "tööpealkiri", sest seni ei ole selge, kas tegemist on poisslapse või tütarlapsega. Kui kassi sugu saab selgeks, saab nimest Rocco või Coco.

Roccoco on veel pisut uje. Hämaras julgeb rohkem liikuda ja usaldab ka inimese käega õrnalt mängida. Paitamise suhtes jääb veel äraootavale seisukohale. Kontakt inimesega on loodud ja iga päevaga  muutub kass julgemaks, uudishimulikumaks, mängulisemaks. Väikesi mänguhiiri kulub palju, sest Roccoco armastab neid peita, otsida ja maha murda ja õhku loopida.

Roccoco väga lühikesse minevikku jääb üks õnnetus, mille tagajärjel on kiisukese saba murdunud. Valu see talle ei tee ja väike kõverus  sabakeses lisab lihtsalt omapära.

Kiisu on valmis vaktsineerimiseks, kiipimiseks, EU-passi saamiseks. Aga ennekõike on kiisu valmis hakkama korralikuks kodukassiks ja kõik kodupakkumised on oodatud.

Hoiukodudest uudiseid ja nimesid

Esimene, väga oodatud, kuid siiski ootamatu uudis tuleb Nastja hoiukodust. Hoiukodu kaalus nii ja naa, kuid eelmisel reedel tuli siiski lõplik otsus - Nastja on jõudnud koju. MTÜ Kass ja Pojad tegi laupäeval kaasa Eliitkassi Klubi Jessy korraldatud kassinäitusel lauluväljakul ja Nastja oli nii lahke ja armas, et tegi selle näituse veelkord koos meiega läbi. Imeilus, suurte selgete silmadega ja pruunikaspunase alatooniga mustas pikakarvalises kasukas Nastja võlus näitusekülastajaid, lubas endale lahkelt pai teha ja nautis tähelepanu. Nastjale soovivad ilusat kodukassielu kõik inimesed, kellelt Nastja oma keerulisel eluperioodil tuge sai ja kellele armastust vastu pakkus.

Aigi juures hoiukodus kasvavad ja arenevad vahvad mustvalged kassilapsed Maxi ja Väike Beebi, kes ei olegi enam väike ja väärib juba päris nime - Morten.  Maxi on jätkuvalt rahulik ja tasakaalukas. Armastab süles tukkuda ja kui sülle ei võeta, siis poeb niisama külje alla ja tunneb end turvaliselt. Maxi käpad on väga suured ja annavad märku sellest, et Maxist kasvab tõeline maksikass. Pikakarvaline kasukas lisab veel suurust ja ühel ilusal päeva ehib ühe hubase kodu diivanit või kaminavaipa tõeliselt esinduslik kassi-isand. Seni aga kosub Maxi hoiukodus, veedab oma päevi nagu kassilaps ikka mängides, süües ja magades.

Morteni nime aga võiks kirjutada lausa mitme r-ga - nii põrisev on kassilapse nurr, nii kribinal jooksevad väikesed jalad, nii armas on kassilapse nägu koketse ilutäpiga vasakul vurrupadjal. Kui on võimalik ronida, pugeda, veeretada, närida, siis teeb Morten seda kõike väga pühendunult. Võiks arvata, et kassilaps on väsimatu igiliikur. Aga ei - kui väsimus saabub, siis nõub Morten sülle ja paisid ja kallisid, sätib end kerra ja vajub magusasse unne. Morten vajab palju ruumi ja mänguseltsilist, olgu selleks siis inimene, koer või kass. Ideaalis võiks Morten tulevikus elada suure aiaga majas, sest välja loodusesse see kassilaps ihkab.

Uude hoiukodusse liigub Eeben. Kassipoiss on must nagu öö või nagu eebenipuu. Alles mõni nädal tagasi tänavalt püütud Eeben on läbi teinud kodukassi kiirkursuse ja tulemus on oivaline. Eeben oskab rahulikult süles lebada ja suurte säravate silmadega maailma uudistada. Oskab ennastunustavalt nurruda ja käppadega sõtkuda. Oskab mänguasjadega mängida ja kõiki varjatud nurki läbi luusida. Oskab isukalt süüa ja sinna juurde hoiatavat urinat lasta. Oskab liivakastis toimetada. Oskab olla inimesele lähedal ja inimesele meele järgi. Aegajalt tundub, et saab inimkõnest hästi aru ja käitub palutud viisil.

Uude hoiukodusse, eraldi oma vennakesest Eebenist, liigub halli merevaigu värvi kassineiu Amber. Amberi tagasihoidlikule loomule ei tule kuidagi kasuks julge venna selja taga elamine. Amber esitleb end hoiatava susinaga, kuid oskab juba paisid nautida ja laseb end kenasti kudistada kõrva tagant ja kurgu alt. Ka süles oskab Amber olla. Ja tegelikult oskab Amber ka nurruda, esialgu väga vaikselt ja nagu sissepoole. Amberi suured küsivad silmad ootavad inimeselt kinnitust, et tema edasises elus on ainult head inimesed, soe tuba ja maitsev toit ning palju-palju armastust.

Sinise Daamina esitletud kassiproua kannab uhket nime krahvinna Isabella Blue. Kui kiisu tänavalt meie juurde jõudis, siis oli esimestest hetkedest selge - see kass on kodukass olenemata sellest, kas ta on tänaval sündinud või tänavale sattunud. Riske võttes sai Isabella viidud hoiukodusse lubadustega, et kui kass toas käituda ei oska, leiame talle kohe muu sobivama elukorralduse. Kuid need uudised, mis hoiukodust tulema hakkasid, ületasid kõiki ootusi. Kiisu teadis kohe liivakasti otstarvet. Sõi rahulikult. Hakkas suhtlema perekass Borruga. Veeretas palle ja mängis leludega. Iga päevaga väheneb silmside vahemaa pererahvas ja Isabella vahel, kui algul oli minimaalne poolteist meetrit, siis nüüd on see kahanenud poolele meetrile. Lisaks käib Isabella salaja selja tagant inimesi nuusutamas. Suurima rahumeelsuse ja turvatunde märgina lööb Isabella rõõmsalt nurru. Las need esimesed paid ja sülletulekud ootavad, kiiret ei ole kuhugi.

Katrini juures hoiukodus kosuvad väike must kassitüdruk Daisy ja kirju-mirju öökulli-plika Mirri. Daisy on väga iseteadlik lapsuke. Kui tal kõht tühi on, siis tolgendab köögis väga edukalt jalus, aga kui kõht on täis, siis ta mängib raskesti kättesaadavat ja sahkerdab omaette. Kui Daisy põhimõtteliselt on juba kodukass, siis Mirri vajab veel koolitust. Mirri arvab jätkuvalt, et inimesi tuleb jubeda hääle ja susinaga eemale peletada, kui aga kassilaps juba sülle on võetud, käitub täitsa viisakalt ja jõuvõtteid kinnihoidmiseks vaja ei ole. Mirrile meeldib väga perekass, kelle tähelepanu nimel on Mirri valmis väga paljuks, näiteks unustada hirm inimese ees ning nurruda ennastunustavalt. Kassilapsed saavad päevasel tööajal omaette mängida ja perekassidega suhelda, õhtutunnid kuluvad kodukassikoolitusele ja öö saabudes suiguvad väikesed hoiulised rahulikule unele.

Kõik hoiulised ootava pikisilmi kodupakkumisi. MTÜ Kass ja Pojad on valmis uusi kodusid aitama ja nõustama igal vajalikul viisil. Suurte kogemustega kassiabilised kinnitavad - kass, kes vajab natuke järeleaitamist, keda kodukassiks saamisel tuleb õpetada, sotsialiseerida, kasvab südame külge väga kõvasti. meie kassidele saab hoiukodudesse külla minna, võttes ühendust meiliaadressil kassjapojad@gmail.com või telefonil 5038083.

Peaosas Kaji Meiko, osades Dolores e Sessi, Säde, Bibi jt

29.- 30. septembril korraldas ESTICAT MTÜ suure kassinäituse http://www.esticat.org/naitused/, kuhu MTÜ Kass ja Pojad hoole all olevad kiisud olid kutsutud osa võtma nii näitusest kui võistlusest. Võistlustulle astus väike kassipreili nimega Tii. Altpoolt valge, pealtpoolt hallikirju, saba peenike kui traat, sünnikoht asotsiaalide eluase - no ei ole eriti baasi, mille pealt oodata edu ja superhead kodu. Hoiukodu küll kiitis Tii head iseloom, leplikku meelt, suurt mängulusti ja head isu. Kuid see, mis toimuma hakkas, pani ahhetama nii hoiukodu kui ka ühingu inimesed. Esimesse võistlusringi läks Tii lihtsa kassilapsena. Peale teist ringi oli selge, et see kass naudib esinemist ja tähelepanu sajaga. Kohtunikepaar Kurt ja Tomoko Vlach ei saanud enam silmi Tiilt. Ja nii juhtuski, et pühapäeva pealelõunaks oli Tiist saanud Kaji Meiko uue elukohaga Austria, Viin.

Näitusepuurides ootasid tähelepanu ja kodupakkumist Käpake, Muffin ja Sessi ehk Dolores. Ühel hetkel seisis Sessi puuri ees perekond, kes otsis oma koju kolmandat kassi. Ja just sellist, nagu Sessi - kena pastelsetes toonides kasukas, rahulik meelelaad ja lastelembus. Kokkulepe sõlmitud, võttis pereema lapsed käekõrvale, et minna poodi kassipojale vajalikke tarvikuid ja toite ostma. Pühapäeva õhtul andis hoiukodu pisikese iluduse uuele kodule üle ja jääme ootama uudiseid, kuidas pere vanemad kassid uustulnuka vastu võtavad ja kuidas kiisuke kohaneb.

Näitusel tekkis huvilisi ka teistele ühingu hoole all olevatele kiisudele. Soovijad said kaasa lehe meie koduotsijate piltide ja tekstidega ning hoiukodude kontaktidega. Nüüd jääb vaid oodata, kas soovid olid tõsised ja kas kassid ka koju lähevad.

Näitusel tegutsenud fotograaf Dmitri Pravdjukov tegi meie kiisudest imeilusaid pilte. Käpake nautis pildistamist ja poseeris rahumeelselt. Käpake on rahulik kassilaps, kel väike omapära - nimelt on ta tänaval olelusvõitluses kaotanud vasaku tagakäpa varbad. Kassi ennast see ei sega, kuid selle puuduse tõttu peab käpake jääma ainult tubaseks kassiks.

Väikese Muffini pildistamisel sai aga kõvasti nalja - see kass ei püsi pudeliski paigal. Kolme abilise ühisel jõul sai kiisu siiski pildile püütud, saba uhkel püsti. Muffini tulevane kodu peab arvestama, et aktiivsust on selles loomas mitme eest ja igav ei hakka temaga küll hetkeksi.

MTÜ Kass ja Pojad on väga tänulik näituse korraldajatele ESTICAT MTÜ-st  - Karin ja Norman Roth, Ege Riitsalu. On hea teada, et tõukasside kõrval peetakse lugu ka tõuta kassidest ning südent soojendab igasugune abi ja toetus koduta kassidele.

Enne nädalavahetust oli aga teisigi kojuminejaid. Uude koju läks Bibi, noore pere juurde väikeseks õekseks kassipreili Paulale. Bibi pererahvas arvas, et Bibi võiks esialgu soojas vannitoas natuke kohanemisaega saada. Bibi aga arvas teisiti ja tegi vannitoas kõva lärmi. Avatud uksest astus välja väike enesekindel karvakera, kes käis saba lipuna üleval hoides läbi kõik toad, tervitas Paulat rõõmsa kurrnjauga ja andis esimesest hetkest mõista, et talle see kodu ja selle asukad sobivad. Tänaseks on suur sõprus Paulaga sõlmitud ja pere ei kujuta ette, kuidas nad üldse ilma Bibita enne elasid:)

Ikka juhtub nii, et kass saabub perre hoiukassina ja pisitasa muutub pererahva jaoks nii eriliseks, et sõna "hoiu" kaotab igasuguse tähenduse. Just sellise trikiga sai hakkama meie Säde. Ikka veel uje ja häbelik, aga perenaisele väga kallis. Nii kallis, et ükski kodupakkumine ei ole enam küllalt hea. Jälle üks õnneliku lõpuga lugu.

Üks imepärane pääsemine aga sai osaks suurest kassikolooniast püütud kassiemmele, Eebeni ja Amberi emale. Emme suur inimpelglikkus lubas ainult üht - kass saab steriliseeritud, aga peab jätkama oma elu tänaval, otsust kassi hukata ei saa meie organisatsioon teha. Nii oleksime suutnud vältida uute järglaste sündi, kuid kiisu enda seisukord oleks olnud kurb. Pealegi ei ole loomapidamiskultuur ja ilmastikuolud Eestis sellised, et steriliseeritud loomad võiksid oma elu tänavail probleemideta jätkata. Ja siis tekkis kiisule parim pakkumine üldse - Lõuna-Eestis asuvasse turismitallu otsiti hiirepüüdjat, kes saaks iseseisvalt hakkama.  Nii sõitiski kassiemme lõunasse, kus teda ootab linnulaulune ja metsamühinane vaikus, natuke tööd hiirepüüdjana ja oma toidukausike mugavas varjualuses.

Saage tuttavaks - veel nimetud tegelased

Suures kassikolooniast saabusid MTÜ Kass ja Pojad hoole alla järgmised kiisud. Kaks täiskasvanud emast kiisut ja neli kassipoega. Kassid on jagatud laiali mööda hoiukodusid, kelle ülesanded on suured ja olulised - kassid ära kodustada, neid vajadustpidi ravida ja nad koduvalmis koolitada. Ning neile nimed panna. Ega kassile nime panek ole kerge:) Esitleme uustulnukaid pildi ja esialgse kirjeldusega.

Imeilus vene sinise sarnane kassiproua. Tahaks uskuda, et proua on kunagine kodukass, kes taaskohaneb tubaste oludega kiiresti ja muutub armsaks ja hellaks sülekassiks. Hoiukodu pererahval kogemusi tagasihoidliku kassi sotsialiseerimiseks, hoiukodus aitab meie kassiproual koduneda Loomade Hoiupaigast võetud mehine kassi-isand Martin Bormann.

Pisike must kassitüdruk. Vanust ehk kaks kuud. Elu lageda taeva all on küll õpetanud, et inimest ei saa usaldada, aga kaua üks väike kiisu vastu suudab panna, kui paikäsi on nii hea ja soe ja nurr kipub vägisi peale. Nii ongi kiisul komme kõigepealt susiseda ja siis paikäe all nurrudes ringi väänelda. Kiisu vajab natuke ravi ja poputamist, kõik kodukassile vajalikud oskused omandatakse lennult ja kiisu on peagi valmis oma päris koduks.

Väike öökulli-tüdruk. Vanust ehk kolm- neli kuud. Selles kassilapses on nii seest kui väljast kõik väga värviline - kasukas on marmorkirju ja iseloom kirju-mirju - tahaks pai ja sülle, aga tahaks ka vastu hakata ja hirmuäratav olla. Hoiukodu arvates on vaja veidi vaeva näha, aga see vaev saab ühel ilusal päeval tuhatkordselt tasutud ja väikesest vastalisest  saab suur poolehoidja.

Must kassipoiss. Vanust ehk kuus kuud. Esitleb end, avades suu ja susistades S-i. Lubab ilusasti pai teha ja süllegi võtta, kuid võimalusel hiilib süles vaikselt minema. On kohe nõus näpuotsast maiuspalu noolima. Kui kiisu tubaste oludega vähegi kohanenud on, algab tõsine koolitus, et kiisu pesast välja saaks, jooksma ja mängima  õpiks ja korraliku kodukassi eluks ette valmistatud saaks.

Heledatriibuline kassitüdruk. Vanust ehk kuus kuud, võibolla musta poisi õeke. Vaatab maailma suurte ehmunud silmadega ega oska seisukohta võtta - kas tõesti on võimalik, et vihma ei saja enam pähe ja tuul ei sasi kasukat, kas tuba ja inimesed on hea või halb. Kiisu tahab natuke järelemõtlemisaega ja hoiukodu ootab juba seda hommikut, kui kiisu ei ole enam pesas peidus, vaid tervitab inimesi rõõmsa njauga. Selle njau nimel lähevad käiku hõrgud pasteedid ja ahvatlevad mänguasjad.

Heledatriibuline kassiema. Pilti ei ole, kuid tegemist samasuguse heleda triibikuga nagu eelmise pildi kassilaps. Kass on väga tagasihoidlik, aga loodame stressist üle saada leida kassile sobilikud elutingimused.

Kui on soovi kiisusid  hoiukodudesse vaatama minna, palun anna teada telefonil 5038083 või meiliaadressil kassjapojad@gmail.com

NOP-i gurmeeturul

MTÜ Kass ja Pojad vabatahtlikud vaatasid hindava pilguga üle oma sahvrid ja keldrid, oma emade-ämmade-vanaemade omad ka, kuhjasid korvidesse hoidistepurgid. Kõik kantud eesmärgist teenida natuke raha koduta kassida kliinikukulude katmiseks.

 NOP-i kohvik korraldab Kadriorus Köleri tänaval sügiseti ja kevadeti gurmeeturgu, kus oma hõrke tooteid müüvad väiketootjad, NOP-i koostööpartnerid. Vabatahtlike kodused hoidised ei suuda küll võistelda näiteks Esko talu juustudega, kuid huvilisi ja ostjaid jagus meie laua juurde samaväärselt.

Seened supina, salatina, klassikalises ja veinimarinaadis. Kurgid salatina koos küüslauguga ja marinaadis. Tomatid segudes sibulaga, küüslauguga, paprikaga, õuntega, mahedamad ja teravamad. Moosid õuntest, ploomidest, mustikatest üllatavate lisanditega - piisake rummi, sidrunit, apelsini, banaani. Igale ostjale kaasa väike selgitus, kuidas koduta kasse saab igaüks ise aidata.

Vastata tuli erinevatele kassi-küsimustele - kas kassile, kes mitu päeva puu otsas lõksus, tuleks appi kustuda päästeamet? Mida teha, kui kass närib toalilli? kuidas allergilisena elada koos kassiga? Kas tänavakass saaks maal õue-eluga hakkama? Kuidas kaaluda kassivõtmise-soovi?

MTÜ Kass ja Pojad tänab NOP-i kohvikut võimaluse eest heategevusmüüki korraldada ja tänab kõiki lahkeid annetajaid.

Saage tuttavaks - Maxi, Bibi ja väike Beebi

Eelmise postituse sabas sai näidatud nelja vahvat kiisutitte. Must-valge tegelased on uues hoiukodus, kus suur perenaine Aigi ja väike perenaine Liisa hellitavad ja poputavad neid just nii, nagu sellised kübemekesed vajavad. Kassilapsed hakkavad ilmutama oma iseloomu ja eripära ning on juba välja teeninud oma nimed. Saame siis lähemalt tuttavaks.

Maxi - kõige suurem ja asisem. Klassikalises "vormis" - valged sokid, valge manisk, valge maskike näol. Maxi on vana rahu ise - ärkab, ringutab, käib potil, haigutab ja siis sööma, aega on küll, siis peseb, mängib kogu hingest ,vahel kukub ümber, vahel suisa diivanilt alla- pole hullu, ta piisavalt ümmargune, et mitte haiget saada. Ta on juht ja kõige suurem, mida teeb tema, teevad teised järgi:)

Bibi - nutikas ja terane. Kelmika lõuahabemega, kuigi tundub, et hoopis tüdruk. Bibi on kõige hellem, inimese kaisuloom, unistaja ja kõige targem, talle meeldib pesemine ja inimese süles jalutamine, aknast välja vaatamine. Bibi on kõige ettevaatlikum ja tasakaalukam.

Väike Beebi teab, et peab võitlema, et teistele järgi jõuda:). Vasakul vurrupadjal nups ilumärgike. Kõige väiksem, kõige näljasem, nutab kõige rohkem, kuid samas ka kõige ulakam, kiusab suuremaid ja ronib mööda puuri üles. Vajab väga inimese lähedust ja kui Bibi ja Maxi ei tule trügima, muutub süles väga rahulikuks ja hellaks.  



Kiisulapsed on esialgsest nohunatukesest ja silmapunetusest üle saanud, ussirohi on antud ja varsti saab mõelda vaktsineerimisele.

Maxi on põhimõtteliselt  koduvalmis, Bibit ja väikest Beebit võib broneerida. Kiisud asuvad hoiukodus Sauel ja neile saab külla minna, leppides kokku telefonil 5038083 või meiliaadressil paipipar@gmail.com.

Suvekuude kokkuvõte

Siinkirjutaja veetis pika ja põhjaliku suvepuhkuse maakodus - praktiliselt ilma internetita. Seetõttu ka kajastamata suvised sündmused meie hoole all olevate kasside elus. Sündmusi on aga olnud palju. Aga kõigest järjest ja proovin kronoloogilises järjekorras.

Pimekass Mummuke on õnnelikult uues kodus. Hoiukodu hellitas ja poputas Mummukest põhjalikult, sest kiisu vajas  operatsiooni ja tõsist ravi. Mummukese nägemiskaotuse kohta on lõplik selgus saamata. Mummukese perenaine kirjutab nii: "Ei teadnudki, et ka kassid võivad omale ühe peremehe, -naise välja valida ja teistega kapriisitseda, aga täpselt nii meie Mumm käitub. Minuga on ta maailma kõige armastavam kass - ronib lõua alla, paneb käpad kahele poole ümber kaela ja hakkab kallistama ja nii minuteid järjest. Nurrumootor töötab täisvõimsusel. Lõpuks ronib õla peale (nagu mõnel mehel rott) ja sätib tukkuma. Teistega miilustab ka, aga ainult siis, kui ise tahab ja ainult nii kaua, kui preili ise soovib. Pliiatsitega armastab mängida - täpselt samamoodi kui nägija kass.Ta on võrratult ilus kiisu, sellise uhke hoiakuga - talle kohe sobib, et vahel iseloomu näitab.". 

Vannitoakass Bass on samuti õnnelikult uues kodus. Bass, omadele ka Mustu, võlus oma hoiukodu perenaise Karini lõplikult ära. Iga sääretriikimisega, iga väikese musiga, iga hommikuse töölesaatmisega  astus Mustu pisikese sammu lähemale otsusele saada hoiukassist kodukassiks ja perenaine Karin sai iga paitamisega, iga süllevõtmisega, iga silmavaatamisega sammhaaval selgeks, et Mustu on päris tema kass. MTÜ Kass ja Pojad tänab Karinit suure abi eest - tema kodus on aasta jooksul leidnud peavarju ja hoolt kolm kassi. Kaotada üks hoiukodu, aga võita üks kodukass - arvan, et siin ei ole midagi valida.

Säde vahetas hoiukodu, kuna endisesse hoiukodusse kolis sisse Susi, Süsi, Dolorese ja Muffini ema. Kassiemme on steriliseeritud ja harjutab vaikselt inimesega koos elamist. Pilti kassiemmest ei ole, aga kuna Dolores on emme täpne koopia, siis vaadake Dolorese pilti ja mõelge lihtsalt pisut suuremale samasugusele kassile. Kassiemme ei ole  mitte hoiukass, vaid päris kodukass.

Susi on ka õnnelikult uues kodus. Susi unustas väga kiiresti oma sünnijärgse päritolu - keldrikassi poeg. Inimene on Susi jaoks väga tähtis, sest mängimiseks, sülleronimiseks, pailunimiseks, toidumangumiseks on vaja inimest. Susi on äärmisel inimlembene ja loodame, et Susi kodu hoiab ja armastab pisikest punast kodutiigrit ja me kuuleme  temast ainult häid uudiseid.

Dolores vahetas hoiukodu, sest pisikese printsessi meel oli kindlam kui vennakese Susi oma - inimene võibolla ikka ei ole sõber, vaid ikka vaenlane. Uues  hoiukodus hüütakse printsessi hellitavalt Sessuks, sest susin oli algus suurem kui kassike ise. Hoiukodu perenaine Triinu raporteerib aga suurtest edusammudest, juba on väike susiseja õppinud nautima paitamist ja sülesolemist. Juba on inimene ikka rohkem sõber kui vaenlane. kaugel ei ole päev, kui hoiukodu annab rohelise tule - kiisu on koduvalmis. Sessuga saab sõprust luua ja talle kodu pakkuda juba praegu - võtke ühendust aadressil triinusaum@hotmail.com või telefonil 55573444.

Nastja on oma uues hoiukodus end väga mõnusalt sisse seadnud. Seal toimib noorte daamide kooslus, väikesed iluprotseduurid ja meeldivad puhkehetked pehmel diivanil vaikset muusikat kuulates. Hoiukodu perenaine Hanna on Nastjasse väga kiindunud ja kiidab kassi leebet loomust ja sõbralikku iseloomu taevani. Kodupakkumised oodatud aadressil paipipar@gmail.com või telefonil 5038083.

Saskia veetis meeleoluka suvepuhkuse siinkirjutajaga koos maakodus. Väike palkmaja, lahtine trepp kahe korruse vahel, palju päikest suurtest akendest  - Saskia väike oma paradiis. Üldse tundub, et naturaalsed materjalid ja pisut arhailine eluviis sobib Saskiale hästi. Lemmikatraktsiooniks oli turnimine kangaspuudel ja parimaks asemeks kaltsuvaibarull. Kassi töö - hiirte püüdmine - ka täiesti selge, kontos kolm tabamust (tubastes oludes ikka).

Suvepuhkus mõjus Saskiale suurepäraselt, täna on kassike väga sõbralik ja seltsiv, üpris tolerantne vähemtuttavate inimeste suhtes ning igati valmis minema uude koju. Oma väikeste viguritega ja uskumatu oskusega jäljetult peitu pugeda ning hääletult liikuda. Kodupakkumised oodatud aadressil paipipar@gmail.com või telefonil 5038083.

Suvi teadagi on kassipoegade kõrgaeg. Ühes hoiukodus, hoiukodu peremehe Olevi juures, kasvavad vahvad pisikesed Koffi ja Tii, päästetud ühe nn kassikoguja juurest. Nüüd kiisupoegadest. Koffi ja Tii tunnevad ennast Olevi juures suurepäraselt - vempe ja krutskeid täis kassitandem on võitnud täielikult hoiukodu peremehe südame. Koffi kui isane ja väheke vanem, on soliidsem, rahulikum ning tasakaalukam. Esialgsest tiba metsikupoolsest kiisust on saanud sülekass, kes naudib paisid ja sügamist. Ju talle oligi sellist aega vaja, et lõplikult aru saada, mida see "inimeseloom" endast kujutab ning kas ikka tasub teda usaldada.Tii on ehtnaiselikult toimekas, sagib, jookseb ning vajab pidevalt tähelepanu. Ja kui selle ka saab, siis e kohe on vaja midagi uut ja huvitavat. Kui tähelepanu kohe ei saa, siis ronib kasvõi mööda püksisäärt ülesse. Mõlemad kassid on tublid "raamatupidajad", kellele kohe meeldib kirjutuslaual olevad tähtsaid ja vajalikke paberid "korda" sättida-sellel toimingus on nad ületamatud. Mõlemad kassid vaatavad koos telekat ning ajavad käpaga telekas sagivaid "putukaid" taga. Väga lahe on jälgida, kuidas peremees sammub kööki ja kaks pisikest tegelast sammuvad, sabad püsti, talle järgi. Peremees sammub teisele korrusele-kiisud liduvad elu eest järele. Inimene on muutunud mõlema jaoks väga oluliseks-ja inimesega annab mängida väga lahedaid roni, kõdita, kiusa-mänge. Söövad need kaks nagu pisikest hobust-ikkagi kasvavad lapsed:)
Mõlemad kiisud on hetkel vaktsineeritud, saanud parasiiditõrje ning tunnistatud terveks. Piltide tegemine viibib, sest nende piltidele saamine on omaette tegemine - eriti Tii puhul-kes ei püsi pudeliski:)

Oleme alustanud ühe suure ja probleemse kassikoloonia harutamist, sealt on hoiukodudesse jõudnud üks kolmevärviline iludus ja kolm must-valget pisikest, kõikidel seljas pikakarvalised kasukad. Pisikesed vajada natuke ravi ja turgutamist, aga kodupakkumised on juba oodatud. Kodupakkumised oodatud aadressil paipipar@gmail.com või telefonil 5038083.

Annetades aitad aidata

Koduta ja hätta sattunud kasse aitavad organisatsioonid on reeglina mittetulundusühingud ja reeglina saavad oma tegevuseks vajaliku raha eraisikute annetustena. Annetuste kogumiseks pannakse üles annetuskaste ja avatakse pangakontosid. Riik toetab mittetulundustegevust kaudselt - nii kantakse ühingud, kes tegelevad heategevusega ning kus tulu oma liikmete vahel ei jagata, Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja. MTÜ Kass ja Pojad on alates 1. juulist 2012 nimekirja kantud ja kõigilt meie pangakontole 221054141189 tehtud annetustest maksab riik tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu tagasi.

Annetatud raha kulutab ühing ainult kasside tarbeks - esmajärjekorras kliinikukulude katteks - parasiiditõrje, vaktsineerimised, steriliseerimised-kastreerimised, arstlikud kontrollid ning haigestumise korral ravi ja ravimid. Kuna kassidel ei ole ravikindlustust, siis tuleb kõik kulud katta ühingul. Annetatud rahast ostetakse vajadusel hoiukodudele ka kassitoitu ja -liiva.

Kui annetus laekub kindla kassi jaoks, siis lubame, et just selle kassi tarbeks see ka kulub. Esmajärjekorras vajavad annetusi täna väikesed kiisulapsed Dolores ja Susi, kel peatselt seisab ees vakstineerimine, mille eel tuleb teha korralik parasiiditõrje.  Annetusi vajab ka Nastja, kelle pikk karvakate nõuab aegajalt karvapallipasta-doose.

Annetuste kogumisel tuli meile appi ka Zooplaneti kauplustekett - nii on juba mõnda aega Zooplaneti Mustika keskuse kaupluses ostjaid tervitamas ja annetusi vastu võtmas meie annetuskass.

Annetades aitad meil aidata. Aga suurim ja oodatuim abi on ikkagi kodupakkumine:) Vannitoa kass Bass, Säde, Nastja, Saskia, Dolores ja Susi ootavad pikisilmi oma kodu - ära lase neil kaua oodata. Armas Mummuke on juba headele inimestele silma jäänud ja kui kõik kõige paremini sujub, on juba varsti oma uues kodus.