Rahulikke ja rõõmurohkeid Jõulupühi soovides

MTÜ Kass ja Pojad soovib kõigile rahulikke ja rõõmurohkeid Jõulupühi. Kiisudele, kes 2014. aastal meie hoole alt päris oma koju jõudsid, soovime jõudu ja jaksu oma kallist pererahvast ikka rõõmustada, kiisudele, kes veel kodu ootamas, soovime kannatlikku meelt ja suurelt unistamist. Kõikidele inimestele, kes meid lõppeval aastal aitasid, kes hoiukodu pakkusid, annetusi tegid, meie muredele ja rõõmudele kaasa elasid - jätkuvat südamesoojust ja jõudu jagada headust.

Sõpradel külas

Koduta kasside aitamisele pühendunud inimesed  ütlevad vahel - ei oleks midagi selle vastu, kui see "töö" lõpeks. Kiisudega tegelemine, eriti murekiisude osa, annab nii palju toredaid emotsioone, toidab hinge (muredest täna ei räägi), et sellest ilma jääda justkui ei tahaks. Aga teist otsa pidi - kui maailmas ei oleks ühtegi koduta, tänaval sündinud,  kodust kaotsi läinud või muidu hädas kiisut, paneks kassi-inimesed rahulikult käed rüppe, suleks hoiukodude uksed ja oleks rahul. Seda rahulolu-võimalust siiski ei paista. Ja nii on hea teada, et kassidest hoolivaid inimesi on palju, et erinevaid abiorganisatsioone on palju ja et need inimesed omavahel hästi läbi saavad.

Kelmiküla Kassijaam, kasside peatuspaik teel koju, hoiab koos  kassidest hoolivaid tegusaid inimesi. Muidugi ka kasse, kes erinevatel põhjustel koduootel. Tore oli neil külas olla. 

Kingikotis oli mõnus "aiaga maja", kassi-ja kalapiltidega vaip, peotäis mänguhiiri. Kassijaama valdavalt must-valge kassipere oli esialgu reserveeritud - ei näi külalised sellised, kes tuleks kodupakkumistega. Tõesti, kodupakkumisi meil kingikotis ei olnud, aga ehk on tibake abi koduleidmisel ka sellest blogipostitusest. Kassijaama kassid on tõeliselt ilusad, suured uhkemad ja väärikamad, väiksed lõbusamad ja väänikumad, mõni mamsel ka natuke ettevaatlikum, mõni isand kontrollivam. Igal oma iseloom, igal oma lugu ja oma ootused. Kassijaama blogis on kõigi kohta kenad jutud-pildid, ei hakka neid dubleerima, huvilistel võimalus ise tutvuda ja väikesesse hubasesse hoiukodusse oma silmaga kasse kaema minna.

Külalised toovad ikka majja teistsugust meeleolu, milles kiisudki tavapärasest erinevalt käituma hakkavad. Kaunis Triinu vaatas "aiaga maja" üle, tunnistas selle kõlblikuks ja seadis end aiakeses mõnusasti pikutama. Külaline asus Triinut paitama, sest tore oli näha, et kingitus kiisule meeldib. Paikäsi liikus, jutt jooksis, kui ühe hetkel ütles üks hoiukodu perenaistest - huvitav, tavaliselt nähvab Triinu peale kolmandat paid juba käpaga:) Ei tahtnud Triinu käpaga vehkida, tahtis veel paisid ja lubas üldse edaspidigi paim kiisu olla. 

Ka suur kassi-ja kalapiltidega vaip tõmbas kõvasti tähelepanu, kes katsus ettevaatlikult käpaga, kes nuusutas, kes proovis küüsi teritada, kes rullis end, kes lihtsalt kõndis üle, kes pikutas. Kiisudele meeldiva uued ja huvitavad asjad, kui neil veel on ka lisaväärtus mõnusa küljealusena ja käpasoojendajana. Sest seni, kuni ei tule õiget kodupakkumist, peavad ju kiisud end mõnusalt ja turvaliselt tundma. Olgu Kassijaam pealegi ainult ajutine kodu, iga kiisu tunneb end seal olulise ja väärtuslikuna - et siis päris oma kodus olla julge ja enesekindal, olla selline, nagu üks õige kodukass on.

Iga kassi südamesse on olemas tee, iga kass soovib sügaval sisimas olla inimese sõber. Kaunitar Dionne, kes väidetavalt ei lahku kunagi oma koogikarbi-pesast, haakis küünte külge kingituseks toodud mänguhiire ja seda tasakesi edasi-tagasi liigutades lubas - varsti-varsti kogun julgust ja tulen koos teistega jalutama, õpin inimestest rohkem rõõmu tundma.

Külaskäigust Kassijaama jäi hinge soe ja hea tunne. Hea on teada, et inimeste südames on soojust ja tegudes hoolimist. Hea on teada, et hättasattunud kiisudel on pääsevõimalusi. Ja kindlasti on olemas usk, et igale kiisule tuleb kord see õige ja ainus kodupakkumine. 

Saage tuttavaks - Siidik

Küllap on Siidiku lugu sarnane väga paljude kassikeste looga - perre võetakse väike lemmik, lubatakse tal omapäi väljas käia, steriliseerimist peetakse loomuvastaseks või ebavajalikuks, aga kui kiisukese keskkoht ümaraks muutub ja on oht, et ühel päeval on ühe kiisu asemel üks suur ja peotäis pisikesi, jääb koduuks kiisu ees suletuks. Me tõesti ei tea, kas see on ka Siidiku lugu, aga nii sõbralik, puhas ja korralik kiisu on kindlasti kunagi olnud kodukass. Kui me nüüd eksime ja Siidiku kodus ei ole olnud hoolimatust ja pahatahtlikkust, kass sattus tänavale õnnetu juhuse tõttu ja pere teda tegelikult taga otsib - palun tulge oma kiisule järele!

Lugu ise aga selline - kevadel asutas end ühe elumaja taha kuuridesse kena puna-valge kasukaga kiisuke. Peagi tõi ta oma käpakesega kohendatud pesas ilmale pojakesed. Teadagi ei ole inimesed sageli nõus oma territooriumi sissetungijatega jagama ja ikka veel levib arusaam, et lihtsaim viis kassipoegade elu korraldamiseks on merekool. Lühidalt - varsti oli kiisu taas üksinda, veetis ilusaid sooje suvepäevi päikese käes pikutades, toitus heade inimeste antud paladest ja sai üldiselt hästi hakkama. Päike käis sügise lähenedes aina madalamalt, vihmaseid ja jahedaid aegu sai rohkem kui kuivi ja sooje. Kiisuke kükitas nõutult ja kurvalt, abi otsida ei osanud, lahendusi leida ei proovinud. Lähinaabruses elanud noored naised  pidasid nõu ja otsustasid - sügist ja talve kiisuke tänaval üle elama ei pea, kiisu on väärt enamat. Nii sattus kiisuke hoiukodusse ja sai endale nimeks Siidik.

Tänaseks on Siidik end kenasti sisse seadnud, möödas on steriliseerimine, tervis on korras. Siidik on imeilus ja mitmes mõttes haruldane kass, kel harvaesinev kombinatsioon – emane kiisu puna-valges kasukas. Selle ime imetlemiseks istub kiisu peegli ees ja tõesti vaatab ennast, kuigi on teda, et kiisud oma peegelpildist väga aru ei saa. Siidiku iseloomustamiseks sobivad kõige paremini sõnad rahulik ja tasakaalukas, nii eelistab ta pigem ümber inimese jalgade tiirutades nurrujoru ajada kui aktiivselt mängutuure pidada. Magamiseks sobib igasugune paik ja igasugune asend, aeg-ajalt eraldub peremelust, poeb aknalauale ruloo taha, surub nina vastu külma klaasi ja uneleb. Siidiku sobivus lastega on järele proovitud, kass oskab enda eest seista ja on alati valmis hellitusi vastu võtma.

Rahvatarkuse kohaselt peetakse punast kassi  jõukuse sümboliks. Ei oska arvata, kas pere, kes Siidiku oma kodukassiks võtab, majanduslikus mõttes jõukamaks saab. Küll aga on kindel, et Siidiku pere saab rikkamaks hingesoojuses , sest selline kuldne kiisu toob kõigis ümbritsevates esile vaid parima.

Siidik asub hoiukodus kesklinnas ja temaga lähema tutvuse sobitamiseks saab helistada telefonil 56257572.

Välk läks koju

MTÜ Kass ja Pojad osales 29. ja 30. novembril Cleopella Cat Fanciers of Estonia MTÜ korraldatud näitusel. Kuna meie hoole all on vähe kasse ja veel vähem neid, keda saab näitusele kaasa võtta, langes kogu koormus meie väikesele Välgule. Välgul on just paras aeg leida oma kodu, oma inimesed. Seega oli Välgul näitusel väga tähtis töö - saada oma kodu. Välk on väike, aga tubli ja nagu oligi arvata, erakordselt kohanemisvõimeline. Sülest puuri, puurist sülle, ühest süles teise, paid pärikarva ja vastukarva. Kui väsimus liiga hakkas tegema, vajus kiisu sügavale unne, et siis kohe taas ärgata ja särada. 

Küll oli Välgul imetlejaid, oli ka neid, kes tegid ääri-veeri juttu kodupakkumisest, nii mõneski süles seadis Välk end sisse sellise tundega, et süllevõtja võiks ju ollagi see päris oma inimene. Aeg aga veeres, inimesed tulid ja läksid, kindlat kokkulepet ja lubadust aga ei tulnud. Inimesed võtsid aega otsustamiseks ja kaalumiseks, pereringis läbirääkimiseks. Selge see, et uue pereliikme võtmine toob kaasa vastutuse ja kohustused. 

Me nägime nii palju mõistlikku ja mõistuspärast käitumist, et kaotasime valvsuse ja tegime otsuse, mis oleks võinud Välgu jaoks lõppeda oi kui pahasti. Välgu juurde jäid pikemalt pidama teismeline tüdruk emaga. Küll kiideti ja silitatud kiisukest, küll räägiti meie inimestega. Ikka sellest, kuidas nende peres võiks lisaks koerakesele olla ka kass, kui tubli ja vastutustundlik on peretütar, kuidas Välgule loodaks kuninglikud tingimused. Välk seadis end neiu süles sisse, kissitas silmi ja andis mõista - selline perenaine oleks talle väga meelepärane. Kokkulepe sai sõlmitud, kontaktid vahetatud. Õhtuks oli Välk uues kodus. Hommikul tuli ahastav telefonikõne - teised pereliikmed ei olnud kassi majja tulekuga nõus, ähvardused olid tõsised ja kurjad ja kiisu elule tekkis reaalne oht. Pereema tõi Välgu hoiukodusse tagasi. Välgule see väike seiklus vaeva ei valmistanud, tema kohaneb alati hästi. Ka meie jaoks ei ole kunagi probleem oma hoolealune tagasi võtta. Südamest kahju on peretütrest, kelle pisaraid ei suuda kokku lugeda. Ja kahju on ka sellest, et kuigi me kõik teeme oma otsuseid parimas usus, ei suuda me kõiki asjaolusid õigesti hinnata. Seekordne valearvestus lõppes õnnelikult, väikese ehmatusega. Välguga on kõik hästi.

Välk sai hoiukodus olla vaid mõne päeva, kui tuli järgmine telefonikõne - näitusel Välguga kohtunud pere oli jõudnud äratundmisele, et nende kodus on kassi koht täiesti olemas ja Välk võiks selle koha endale saada. Taas läbirääkimised, nüüd juba natuke põhjalikumad. Sest teist fopaad me endale Välguga lubada ei saanud. Pere on tore ja Välgule igati sobilik, väike peretütar on kassilapsele hea mänguseltsiline. Ja nii pakiti Välk taas transpordipuuri, perenaise kotis leidis koha kassi pass ja kingituseks mõned mänguhiired. Välk läks koju.   

MTÜ Kass ja Pojad tänab Cleopella toredat tiimi, et meid näitusel kenasti vastu võeti ja anti võimalus meie hoolealustele kodusid otsida, inimestega kassijutte ajada, heategevusmüüki teha. Meie jaoks on sellised üritused olulised ja vajalikud. Tulemuslikud ka - siinkohal suur-suur tänu kõigile, kes meie letilt ostu tegid või ostu tegemata annetasid - nii saame julgelt võtta vastu uusi kiisusid ja neid kliinikusse vajalikele protseduuridele viia. 

Meie eriline tänu aga perele, kes Välgule kodupakkumise tegi. Kaalutud ja läbimõeldud pakkumise. Ehkki Välk oleks valmis oma välgukujuliselt murtud sabaga tegema veel nii mõnegi äkilise elupöörde, on parim talle ikkagi oma kodu, oma pesa ja oma pere. Aitäh!