Saage tuttavaks - Nastja, väike kass suure südamega

Tere kõigile, minu nimi on Nastja. Oeh, pean teile ausalt tunnistama, et ma natuke pabistan. On ju ikkagi esimene kord, kui ma teile kirjutan... Ma väga loodan, et te leiate natuke aega, et minu lugu lõpuni lugeda 

On juba teine kord, kui ma endale uut omanikku otsin. Kolm aastat tagasi tõid mind tänavalt tuppa Kasside Turvakodu lahked inimesed ja seejärel nautisin mesimagusat elu oma uue eaka perenaise juures. Tema, minu suureks kurvastuseks, lahkus aga siit ilmast paar kuud tagasi. Sellest alates elan ma ühes kenas hoiukodus ja ootan kannatlikult oma uut päriskodu lahkete inimestega.

Eks ma räägin teile nüüd natuke rohkem iseendast. Ma olen pisikene emane kassipreili, kellel vanust umbes kolm aastat. Ja pisikene olen ma tõesti: nina on pisike, käpad on pisikesed, saba on pisike. Mu hoiukodu perenaine ikka vahel võrdleb mind perekassiga ja temast ma olen poole väiksem. Karv on mul kohev ja must, aluskarv on natuke pruunikas. Preilid küll sellistest asjadest ei räägi, aga eks ma teile siis vaikselt sosistan, et ma olen ka steriliseeritud ja kasutan väga eeskujulikult liivakasti.

Vaatamata sellele, et ma oma mõõtudelt väike olen, on mul suuuuuur iseloom! Hoiukodus öeldakse mulle ikka, et ma olen väike kass suure südamega. Ma ise ei oska oma iseloomu kohta nii palju öelda (ega ennast kiita ju ka ei taha) ja seega ma küsisin natuke hoiukodu pererahva abi, et mis nemad minust arvavad. Sain ma siis järgneva loetelu: “Nastja on ääretult kannatlik, rahulik ja rõõmsameelne kass. Talle meeldib väikeste pallide ja hiirtega mängida. Ja kui mõne kuivanud lillelehe kuskilt leiab, siis läheb see ka käiku. Tema teine lemmikmäng on peitus! Ta peidab ennast vannitoas dušikardina taha, siis hüppab järsku välja ja viskub oma hiirte peale. Nastja on ka tõeline sülekass ja väga paimaias. Õhtul töölt tulijaid tervitab alati uksel ja ootab, et saaks koha süles sisse võtta ja nurruma hakata. Ta on kiire kohanemisvõimega ja inimesi ei karda. “

Eks ma natuke punastasin ka, kui pererahvas minust nii hästi rääkis! Ega ma väga palju enda kohta juurde oska enam öeldagi. Võib-olla veel natuke mu igapäevaste harjumuste kohta. Mulle väga, kohe väga-väga meeldib pehmetes kohtades magamine. Peale seda kui pererahvas on tööle läinud, siis ma vaheldumisi istun aknalaua peal ja vaatan, mis naabrikoer teeb ning pikutan suures voodis teki peal. Ma eelistan olla tubane kiisu, nagu ma seda oma terve elu olnud olen. Mulle ka väga meeldivad lapsed ning arvan, et sobin kokku ka teiste kassidega (loomulikult juhul, kui mina ka neile meeldin).

Loodan, et minu väike kiri aitas teil natuke paremini mind tundma õppida. Ja mul oleks suur rõõm, kui keegi teist tahaks minuga päriselt tutvuda ja võib-olla isegi OMA kassiks võtta.

Nurrulöömiseni,

Teie Nastja

Värvukese käpakäigust

Värvuke on astunud pikki samme korraliku kodukassi turvalise elu jaoks. Mõni aeg tagasi sai kiisu kompleks-vaktsiini, sinna ette muidugi ussirohu ja kõrvaparasiitide kontrolli. Loomakliiniku arstitädi, kes Värvukese kõrvu kontrollis ja need puhtaks tunnistas, käis kiisust üle ka kiibiotsijaga. Ega me väga ei lootnud ja ega need lootused ei täitunud ka – ei ole Värvukesel kiipi ja kuu aja jooksul ei ole keegi teda ka meile teadaolevalt taga otsinud – seega endise kodu leidmise mõtted on tänaseks minevik.

Laupäeval käis Värvuke steriliseerimisoperatsioonil ja kiibipanekul. Seega võime julgelt öelda, et eeldused turvaliseks ja muretuks kassieluks on suurepärased. Nüüd tuleks leida inimesed, kes seda vahvat ja hakkajat kiisut päris oma kassiks tahaksid.

Värvukese kiituseks tuleb öelda, et ei karda ta ühtegi inimest ja võõras kohas aitab uudishimu koheselt kohaneda. Väikesed ebameeldivused loeb kiisu olematuks, kui saab aru, et kõik toimub headel eesmärkidel. Nii miilustas Värvuke rõõmsalt ja mõnuga mööda sääri nendel abilistel, kes teda kliinikuskäikudeks puuri pistsid. Kõigil kolmel käigul kliinikusse võlus Värvuke ära arstid ja nende abilised. Ega see teisiti olla ju saakski – vaadake vaid seda vahvat kriimu nägu ja kujutage ette, kuidas pisike nina pikkade vurrude vahel tuleb lähedale-lähedale uurima, mida tehakse. Ja nurr – inimesed, kes koduta või koduste kassidega kliinikus käivad teavad, et nurruva kassi südant ja kopse ei ole võimalik kuulata. No aga Värvuke hakkab nurruma paljast pealevaatamisest....

Värvuke elab praegu mõnusat hoiukoduelu Nõmme mändide all. Akendest avaneb imeilus vaade kevadõites aiale ja suurele sõbralikule koerale, kes aias ringi joostes putukaid taga ajab. Värvukese osaks jäävad need tiivulised, kes seespool aknaklaasi, sest linnakass peab turvalisuse huvides elama siiski toas. Erilised loodussekippujad õpivad kindlasti ära traksidega jalutamise. Aga see kõik on Värvukesel veel ees.

Nagu öeldud – Värvuke on koduvalmis. Operatsioonist taastumine läheb ruttu. Teismelise ja vähe hoolt saanud kassilapse kandilised vormid kaovad ka ajapikku. Kassisõbrad, kes peavad lugu ühel korralikust kolmevärvilisest kassikesest (lihtsalt ääremärkusena – sellised kassid toovad jõukuse majja) – palun võtke meiega ühendust.

Kassipäev ZooPlanetis

Rannaliival 35-kraadises kuumuses lebav paaripäevane kassititt. Sügiseses jaheduses suvilate vahel toitu ja peavarju otsivad teismelised kassitüdrukud. Lumelörtsisel kõnniteel nuttev kassike. Nendel konkreetsetel lugudel on õnnelik lõpp – rannaliival kügelevast eluraasukesest on saanud uhke, mustrilt ja kasvult bengali kassi moodi kassinooruk. Suvilasse mahajäetud kassitüdrukud on steriliseeritud ja elavad turvalist toakassi elu. Kõnniteel nutja on tubli kodukass-lapsehoidja, kes tormab esimesena lapse nuttu vaigistama. Kõigi kassidega, kes inimeste hooletuse tõttu koduta jäänud, nii hästi ei lähe.

ZooPlanet, lemmikloomade kaupluste kett, korraldab lemmikloomade esitlusnäitusi, kus peaesinejad küll tõukassid, kuhu aga oodatud on ka tavalised tõuta kassid, just need koduotsivad. Eks kasside näitamisel on üks ühine eesmärk – leida koduotsijatele head peremehed. Koduta kassidel on sellistel üritustel täita ka üks suur ja oluline ülesanne – tuletada inimestele meelde, et kass on koduloom ning üksi linnatänaval hakkama ei saa, et kassi võtmine tähendab vastutust elu ees.

Sellistel üritustel inimestega vesteldes ja nende koduste kasside kohta küsides kuuleb järjest – pere kass on leitud tänavalt, prügikasti kõrvalt, suvila juurest, tulnud ise ukse taha. Tekib mõte – kui nii paljud inimesed on ise koduta kassidele kodu pakkunud ja teavad, mida kassiabiorganisatsioonid teevad, siis miks ikka on tänavatel kassid, kes vaevlevad kaklushaavade käes, hukkuvad autorataste all, poegivad pimedates keldrites, toituvad prügikastides? No muidugi – inimesed, kes jooksuajal emakassi tänavale viskavad, kassipojad prügikasti poetavad, kolides kassi korterisse maha unustavad – need inimesed ei astu iialgi koduta kasside abiliste juurde ja nii ei olegi neile võimalik selgitada, et kass tähendab vastutust.

19. mai, Lasnamäe Centrum, ZooPlaneti kaupluse esine - MTÜ Kass ja Pojad naiskond, kaasas superkass Nastja, heategevusmüügi hiired-kassid-kotid-pesad, annetuskass – ja neli tundi rääkimist, selgitamist, veenmist, õpetamist, juhendamist, kõik ühe eesmärgi nimel – et igal kassil, kes siia ilma sünnib, oleks turvaline kodu, armastav pererahvas ja tervena elatud õnnelik elu. MTÜ Kass ja Pojad lubab oma põhikirjas – ühing teeb aktiivset selgitustööd lemmikloomade kodutuks jäämise vältimiseks ja iga inimese võimalustest ise aidata hättasattunud loomi, propageerib lemmikloomade soovimatute järglaste vältimist, lemmikloomade teadlikku ja tervislikku toitmist.

MTÜ Kass ja Pojad hoiukodudes viibivad kassid said samuti tähelepanu osaliseks, Nastja kohapeal paisid ja sügamist nautides, teised vurrulised stendil piltide ja lühikeste iseloomustustega ennast esitledes. Nüüd jääb vaid oodata, et stendi ees antud lubadused realiseeruvad ja mõni koduta kass varsti koduga kassiks saab.

MTÜ Kass ja Pojad tänab ZooPlaneti kollektiivi ja Tiina Marjamaad, tänab kõiki inimesi, kes meie laua juures aega leidsid oma kassilugusid rääkida ja meie teavitustööd kuulata, kõiki lahkeid annetajaid ja heategevusmüügilt ostu sooritanuid.