Eesti Loomakaitse Seltsi 27. novembri pressiteade

Loomade abistamisega tegelevad organisatsioonid on mures Tallinna Loomade Hoiupaigas toimuva üle

Eesti Loomakaitse Seltsile ja teistele loomade abistamisega tegelevatele organisatsioonidele on laekunud arvukalt teateid mitmete nõuete rikkumise kohta Tallinna Loomade Hoiupaigas. Organisatsioonide hinnangul ei ole Loomade Hoiupaigal õnnestunud tagada loomade hoidmisel ja hukkamisel seaduse täitmist isegi minimaalselt mõistlikul ja meie kultuuriruumi sobival viisil.

Liiga suur arv kasse haigestub Loomade Hoiupaigas viibimise ajal ja varjupaigas hukatakse loomi, eelkõige kasse, enne kui nende omanik või soovi avaldanud uus omanik loomale järele jõuab. Samuti hoitakse Loomade Hoiupaigas suurt hulka loomi stressirohketes ning haigusi tekitavates tingimustes ilma vajaliku veterinaarabita. Loomade Hoiupaik on keeldunud ka koostööst loomi abistavate vabatahtlike organisatsioonidega.

Tallinna Keskkonnaameti andmetel eutaneeriti 2012. aastal ainuüksi Tallinnast püütud kassidest enne seadusega ette nähtud kohustuslikku 14 päeva 449 kassi. Alla kuue kuu vanuseid kassipoegi püüti Tallinnast 2012. aastal 862, kellest eutaneeriti 500. Tallinna Loomade Hoiupaik teenindab lisaks Tallinnale ka 31 lähivalda ja linna.

Pöördumise võimalike rikkumiste uurimiseks esitasid Eesti Loomaitse Selts, MTÜ Kasside Turvakodu, Pesaleidja Tallinna Kassituba, MTÜ Kassiabi, MTÜ Kelmiküla Kassijaam ning MTÜ Kass ja Pojad 21. novembril Tallinna Linnavalitsusele, Tallinna Keskkonnaametile, Harjumaa Veterinaarkeskusele ja Harju Maavalitsusele.

Allakirjutanud leiavad, et kultuursem lähenemine hulkuvate loomade probleemile on võimalik ja teostatav ka väiksemate rahaliste vahendite korral, vaja on vaid tahtmist ja pealehakkamist ning soovi säästa loomi põhjendamatutest kannatustest ja hukkamistest.

Allakirjutanud kinnitavad, et on endiselt valmis pakkuma oma abi ja koostööd loomadele hoiu- ja päriskodude leidmisel.

22. novembril toimus Veterinaar- ja Toiduametis ka esmane kohtumine, mille eesmärgiks oli probleemile lahendusi leida ja kuulata ära kõik osapooled. Kohtumisel osalesid Veterinaar- ja Toiduameti, Eesti Loomakaitse Seltsi, MTÜ Kasside Turvakodu, Tallinna Loomade Hoiupaiga ja Västriku loomakliiniku esindajad.

Kassiklassika - Karl ja Kaarel

Karl - tunneb kella

Vaadake ringi pidulikel sündmustel - värvivalikus domineerib must ja valge. Sellesse kombinatsiooni võib varjuda, kuid selle kombinatsioonis võib ka silma paista, esile tõusta.

Kaarel - teeb käepärastes asjadest mängukanne

Vahvad vennad Karl ja Kaarel ei ole ise saanud endale kasukavärve valida. Kui oleks saanud, võibolla oleksid nad siis rõõmsalt täpilised, tabby-vöödilised, vesihallid või mõnd eksootilist tõugu jäljendavad. Osalevad nad ju võistluses, kus koduta kassid püüdlevad kõik sama eesmärgi poole - olla koduga kassid. Kuidagi tuleb kassihuviliste tähelepanu köita, kuidagi tuleb pildile saada, kuidagi tuleb meelde jääda. Tuleb leida see konks, kuhu külge inimese huvi köita. Kui esimene sõprus loodud, küll siis ka kõige tagasihoidlikumal must-valge kasukaga kiisul on võimalik tõendada - ma olen parim valik, kõige viksim ja puhtam koduloom, kõige truum sõber, kõige lustlikum meelelahutaja, kõige leebem lohutaja, kõige kuumem sülesoojendaja...

Olude sunnil peatuvad Karl ja Kaarel kodu-otsingutel  Kasside Turvakodu suures kassitoas. Koos on 50 kassi - hallid, punased, valged, mustad, must-valged, lühikarvalised, pikakarvalised, suured ja väikesed. Karl ja Kaarel saavad hakkama, nad on kenasti sotsialiseeritud, taluvad teiste kasside seltskonda, oskavad enda eest seista, peavad lugu teistest kassidest. Kui Karl ja Kaarel esialgsest kohmetusest üle saavad, küll siis tulevad tagasi ka ülemeelikud jooksutuurid, küll siis saavad mänguhiired jahitud, kratsipuud kraabitud, parimad pesad ja pehmemad padjad läbi pikutatud. Ehk õpetab Karl ka teistele kassidele kellatundmist ja Kaarel õpetab käepärastest asjadest mängukannide meisterdamist - need on vennakeste erilised oskused. Küll siis vaatavad Karl ja Kaarel igale külalisele julgelt otsa, võtavad tänuliku nurruga vastu kõik paid, mõnulevad ka võõrastes süledes. Karlikute hea haldjas, kes nad tänavalt päästis, käib turvakodus nii sageli kui võimalik, et kasside kohanemine kergem oleks. Kui Kaarel veel lohutust otsides  poeb heale haldjale sügavale kurgu alla, siis Karl suudab juba ise lohutust pakkuda, patsutades pikalt silitama jäänud käele - aitab nüüd küll, mis sa moosid, hakka juba minema. 

Karl ja Kaarel loodavad kogu südamest, et nende ootused ja igatsused ühel päeval tõeks saavad ja neist saavad kodukassid, koduga kassid. Karl ja Kaarel loodavad, et see päev ei ole enam mägede taga, et see päev saabub juba üpris pea. 

Karlile ja Kaarlile saab kodupakkumisi teha telefonil 56509577

Toora läks koju

Süsimust kassiproua Toora sai siin blogis ära märgitud suvekuude kokkuvõttes, lubadusega lasta kiisul esialgu koduneda ja kohaneda, hoiukodul teda tundma õppida, siis alles teda põhjalikumalt ja pikemalt tutvustada. Lubaduseks see jääbki, sest Tooral on nüüd päris oma kodu ja oma pere. Toora elab kenade noorte inimeste juures, kes soovisid kodu pakkuda ühele täiesti tavalisele koduta kassile, kes soovivad aidata ja teha head.

Vahel piisab näiliselt nii vähesest, et mosaiigitükid kokku jookseksid. Mõned read ja üks pildike siin blogis, see on kõik, mis Toora olemasolust teada annab. Ometi oli see piisav, et Toora inimesed ta üles leiaksid, et need inimesed saaksid helistada ja pakkuda Toorale kodu. Samas on Toora eduloo taga nii palju hoomamatut. Hoiukodu päevast-päeva hool ja head mõtted, et Toora hästi kohaneks ja kodukassi eluks vajaliku ettevalmistuse saaks. Blogilugejate igapäevane huvi ja uudishimu meie kassikeste käpakäigu üle. Meie ühingu vabatahtlike avatus suhtlemiseks kõigiga, kes valmis aitama meil aidata. Palju-palju häid mõtteid, et meie hoole all olevad kassid jõuaksid oma koju.

Soovime Toorale ja tema perele toredat kooselu.

Tiina läks koju

Tiinal on au teada anda, et tema elu on nagu lill. Esiteks - tal on uus nimi - Lissi. Teiseks - tal on uus kodu, päris oma kodu. Ja kolmandaks -  tal on perenaine, päris oma perenaine. Igal inimesel ei pea olema kassi, kuid igal kassil peab olema oma inimene. Tiinal/Lissil nüüd on.

Lissi saab oma kodus olla tõeline hellik ja pailaps, sest üksi elava vanaema kassina kuulub igapäevane tähelepanu ja hool ainuüksi talle. Lissi toidulaual on vaid valitud palad, magamiseks pehmeimad pesad ja mängimiseks mõnusaimad mänguasjad. Väikese karvakera ülesanne on rõõmustada oma perenaist igal sammul ja igas ettevõtmises. Kui aga on pidupäevad, nädalalõpud või ka lihtsalt pikad ja pimedad sügisõhtud, tulevad vanaemale külla lapselapsed. Ja arvata on, et selliselt puhkudel hakkab Lissi mõnulema kogu seltskonna tähelepanus.

Soovime Lissile ja tema perenaisele paipehmet ja nurruhäälset mõnusat kooselu.

Saage tuttavaks - Kiku

Siin meie järgmine selle sügise trendikass - pisike triibik Kiku. Kiku on Kyra, Lily ja Tiina väike õeke, kes nüüdseks emme Lara ja kasuemme Mia hoole on selja taha jätnud ja teeb hoiukodus esimesi samme päris iseseisvaks eluks. Kiku on eriliselt tubli ja hakkaja tüdruk. Oma esimeses hoiukodus oli Kiku koos mitmete teiste kasside ja oma õekestega, sellest hoolimata esines ta esimestel päevadel uues hoiukodus koos Liisu ja Tiinaga kui väike kurjam - urises ja sisises ja tegi perenaise voodist endale luureplatvormi. Tänaseks on triibuliste kiisutüdrukute vahel kõik erimeelsused unustatud ning mängu ja lusti jagub lõpmatult. Kas pealtvaatajaid on või ei ole, kolm vallatut kassilast tuiskavad mööda tuba, veeretavad pallikesi, teevad ronimispuul akrobaaditrikke ja müravad-maadlevad. Kõik ikka selleks, et õppida enda eest seisma, et tunnetada oma jõudu, aru saada küünte ja hammaste teravusest.

Kiku peab inimest oma suureks sõbraks, ööuneks on ainumõeldav paik padjal inimese pea kõrval. Süles ei ole Kikul eriti aega olla, sest pidevalt on vaja ringi joosta, mängida, mürada, varitseda jne. Pikast paist oskab  Kiku lugu pidada ja nurrumises on meister. Kikul tundub olema iseloomu, tema tahab otsustada ja tegutseda.

Kiku hoiukodu-kaaslane Liisu on teinud hoiukodusse saabumisest suuri edusamme, hirmunud kribalast on saanud täiesti tavaline kassilaps, kes naudib tubast elu, täis toidukaussi ja inimeste hoolt. Äkilised liigutused tekitavad veel soovi peitu pugeda. aga kui Liisu kord juba sülle on püütud, siis läheb lahti lõputu nurr ja paikäe ette keeratakse üht ja teist külge, selga ja kõhtu, pead ja saba.

Kiku, Tiina ja Liisu asuvad hoiukodus Pelgulinnas, nendest  lähemalt teada saamiseks helista  telefonil 53447082.

Saage tuttavaks - Karl ja Kaarel

Mõni aeg tagasi liikus kasse aitavate ühinguteni järgmine info - igal õhtul punkt kell seitse istub üks sõbralik mustvalge kassipoiss ühes ja samas kindlas kohas Lasnamäe kivilinnaku serval pargis ja ootab ühte noort tüdrukut, kes talle sinna süüa tuleb tooma. 

Igal õhtul, täpselt kell 19.00, tormab kass mööda teravat, kivist karjäärimaastikku tüdruku poole ja hakkab jutustama, kui näljas ta on ja kui väga ta tahaks pai, hellust, toitu ja ühte sooja kohta, kus oleks pehme pesa, mille ees on kausike toiduga ja ümber armastav pererahvas.  Tüdruk paneb kassile  nimeks Karl. Karl Suur. Suur küll mitte oma kehakuju poolest, vaid tarkuse ja truuduse poolest. Kass, kes tunneb kella, peab ju ometigi väga tark olema. Pisut eemal, ohutus kauguses, seisab teine samasugune mustvalge kassipoiss, Karli vennake Kaarel.

Kuna kassipoisid olid kindlalt otsustanud, et nemad tahavad olla kodukassid, mitte koduta kassid, siis algas operatsioon Karli ja Kaarli äratoomiseks tänavalt. Algasid hoiukodu otsingud.

 Esimesena sai võimaluse sooja tuppa kolida Karl. Kuigi siseruumidesse sattumine oli paras šokk ja nõudis pisut harjumist, muutus Karl üllatavalt kiiresti peaaegu kodukiisuks - naudib paisid ja eriti kõrva tagant sügamist, läheb väga kergesti kaasa mänguga (lemmikuks on igasugused paelad, mida taga ajada ja kinni püüda). Tänaval sündinud kassile omaselt ei kiirusta Karl sülekassiks hakkamisega, kuid see-eest ei vaja ta ka  pidevat tähelepanu, nii et tema eest on väga kerge hoolitseda ja ta ei nõua palju. Süles Karl üle viie minuti naljalt ei püsi. Voodis magamine on Karlile selge, kuid Karl teab, et hoida tuleb jalutsisse, et voodi peatsis, patjade juures, ei ole kassi koht. Tema sätib end inimeste jalgade juurde kerra ja valvab, pilk uksel, inimeste und :). Nii et Karlis on ka osake valvekoera. Karl elab hoiukodus väikse tüdrukuga, kelle jalgu mööda ta end meelsasti nühib. Ka meeldib talle lapsega mängida, kuid kui laps rohkem ringi hakkab tormama, siis poeb Karl igaks juhuks kuskile eemale peitu ära. Vist kardab, et keegi talle saba peale astub :). Saba on tal ilus ja läikiv ja karv kena ja alati puhas. Karl hoolitseb enda puhtuse ja välimuse eest korralikult.

Ilma Karli toeta muutub Kaarel tänaval kurvameelsemaks, aga ka julgemaks ja otsustavamaks – kes peitu poeb ja eest ära jookseb, sellest ei pruugi kunagi kodukassi saada. Peagi sai ka Kaarel kinni püütud ja leidus ka hoiukodu, kes Kaarli oma katuse ja oma toidulaua  alla võttis. Kaarel on sõbralik kiisu, kelle usaldust on lihtne võita. Rahulik jutt, pikad paid, hea söögipoolis.  Kaarlile meeldib kõik, mis on lihtne ja selge. Kui taevas särab päike, tuleb end põrandale päikeselaiku pikutama sättida. Kui õhtu kisub jahedaks, tuleb radiaatorile lähemale hoida. Kui köögist tuleb toidulõhna, tuleb end perenaise vaatevälja seada. Kui inimene ei oska oma ajaga midagi peale hakata, aitab Kaarel tal mängida ja on lõpmatuseni nõus taga ajama lihtsa pulga otsa seotud paela. Üldiselt on Kaarel rahulik ja asjalik ning tema vali nurr annab märku rahulolust.

Vennaksed Karl ja Kaarel on väga ilusates mustvalgetes kasukates ja nende leheroheliste silmade ääred oleks kui laineriga mustaks võõbatud. Pilk nendest silmadest kõneleb – head inimesed, palun kaaluge oma südant ja mõelge, kas teie kodus oleks koht ühele õige tavalisele mustvalgele kassipoisile, kel minevikust kaasa tuua vaid tänavakassi mälestused Lasnamäe kivilinnaku servalt, kuid tuleviku jaoks pakkuda piiritut ustavust. Ära otsusta kassi välimuse järgi, ära põlga ära lihtsalt must-valget kombinatsiooni. Siin on kaks kassi, kes on valmis täie tõsidusega täitma kodukassi vastutusrikast rolli.

Karli ja Kaarli kohta saad rohkem infot mai.liis1111@gmail.com , tel 56509577 

Norman läks koju

Uues kodus, oma  päris kodus, on end sisse seadnud Norman. Eriliselt pikkade jalgade ja ülipika sabaga, triibumustriline kasukas lühi-lühikarvaline. Ilus ja eriline loom. Lisaks välisele ilule on Norman ka seesmiselt ilus - vaikne ja tasane, leebe ja malbe.

Esimestel päevadel uues kodus on Norman olnud ettevaatlik ja kaalutlev - pigem piilub kardina vahelt ja vaatab diivani alt kui trallitab julgelt mööda tuba. Norman on juba ära proovinud kõrisevate pallikeste veeretamise (õige pea hakatakse neid palle ööseks sahtlisse peitma), teritanud küüsi päris oma kratsipuul (esimene valik oleks muidugi diivan, aga tark kass saab ju aru) ja tutvust teinud pulga otsas rippuva hiirega (esialgu oli ikka päris hirmus loom). Juba on nauditud pererahva süles mõnusaid nurrumise ja paitamise seansse. Inimeste kõrval diivanil pikutada on  igal juhul mõnusam kui üksi voodi all kükitada. Mõned järeleaitamise tunnid veel ja enam ei taha Norman varju hoida, vaid muutub eriti tähtsaks ja vajalikuks pereliikmeks.