Nastja, hea, lahke ja abivalmis kassike, vahetas taas hoiukodu. Mummuke, kelle silmade seisukord on jätkuvalt arusaamatu, ei tahtnud Nastjaga kuidagi leppida. Nii oli Nastja sunnitud ennast peitma, sest Mummuke demonstreeris oma susinat ja sahmivat käpalööki kohe, kui kuulis või haistis Nastja lähedust. Kurbkoomiline oli olukord, kus Nastja jäi liivakastimajakesse lõksu, sest kraapimise hääl lõi Mummukese kujutlustesse ilmselt pildi suurest ja hirmuäratavast kiskjast, kelle väljapääsu kastist oli vaja iga hinna eest tõkestada.
Nastja kolis ümber eile õhtu ja täna hommikul annab hoiukodu perenaine juba teada - tundub, et Nastja sai suurest vaevast ja stressist lahti eile. Ta ei võõrastanud mind ega mu kodu ja möödus vaevu pool tundi, kui ta juba sõi, jõi ja mängis. Väga tore kass on ja ma proovin teha reklaami oma tuttavate seas, et ta hea kodu leiaks. Tõeline sülekass on ikka:)
No comments:
Post a Comment