Alles see oli, kui Lemmy sai siin blogis ametlikult esitletud. Kinnitusega, et Lemmy saab hakkama ja korraldab oma elu hästi. Jõululaupäeva hommikul astus Kasside Turvakodu uksest sisse proua, kes soovis kahele kodusele kassiemandale seltsiks üht aktiivset kassiisandat. Turvakodu kassipere oli selleks ajaks kõhud täis söönud, kasukad puhtaks harinud ja pesadesse tuttu pugenud. Turvakodu tubades valitses rahu ja vaikus. Ka Lemmy tukkus, harjumuspäraselt kõige väiksemasse pessa pressitult.
Lemmy on aga teadagi suurt kasvu ja eriti pika sabaga, ka seekord ei olnud saba pessa mahtunud ja nii pälvis veider vaatepilt kassiotsija tähelepanu. Kui Lemmy aru sai, et siit võib üks tore kodupakkumine tulla, krapsas ta pesast välja, raputas une silmist ja hakkas kõiki oma häid omadusi näitama - kuidas ta kiiresti jookseb, kõrgele hüppab, mänguasja maha murrab, sülle poeb ja nurrumootori käivitab. Varsti sai kõiges olulises kokku lepitud ja Lemmyle antud luba lahkuda. Uus perenaine avas transpordikorvi ukse ja Lemmy astus uhkel sammul ise korvi sisse. Veel üks üleõlapilk Railile, kes Lemmy ühel ilusal suvepäeval Vembu-Tembumaa väravast kaasa võttis, teine pilk turvakodu kirjule kassiperele, kes Lemmyle leplikkust õpetas. Klõps, korvi uks kinni.
Seda hetke, kui korvi uks taas lahti tehti ja Lemmy oma uue kodu ja kodakondsetega kohtus, me ei näe. Aga me oskame hästi ette kujutada, kuidas Lemmy ennast kohe väga vajalikuks teeb. Soovime Lemmyle ja tema uuele perele õnnelikku elu.
No comments:
Post a Comment