Kasside Turvakodu, kes Pipale oma suures kassihoius viimastel nädalatel majutust pakkus, e-postkasti potsatas 31. detsembri hommikul kell 10 kiri, lühike ja konkreetne:
Tere,
sooviksin võtta turvakodust enda juurde kass Pipa. Kuidas oleks võimalik temaga tutvuda ja edasist korraldada? Sõbralike tervitustega ja head vana aasta lõppu soovides
Mari
Uskumatu! Kirja avaja tundis erilist heameelt, kuna Mari nimi oli talle tuttav ja seda väga positiivses mõttes - tuttav kui suurepärane koerakasvataja, kel põhjalikud teadmised loomapidamisest. Mis õnn - meie kurvakuju rüütel kiisu Pipa, kes alati avatud puuri nurgas õnnetult konutab, saab aastavahetuse peo veeta Mari pere seltsis?
Mari oli valmis juba samal õhtul minema kiisuga tutvust tegema ja tegelikult oli transportpuurgi ostetud. Tulevane kassiomanik oli jõudnud hämmingus loomapoe Royal Canini konservide leti ees seista ja tõdeda, et see kasside toidumaailm tundub palju keerulisem kui koerte oma. Juba paar tundi hiljem tulidki head uudised. Helistas uus uhke omanik, kes rääksis rahulolevalt oma kassikülastusest. Olla nemad emaga (kelle diivanikassiks Pipa sai) uksest sisse astunud. Tuba tundunud tühi ja keegi turvakodu muidu viksidest kassidest ei vaevunud isegi pead kergitama, et külalisi tervitada. Ükskõiksete laiskloomade ees aga istus valge vuntsiga triibik, kes suure kurina saatel kukkus külaliste jalge ümber tantsima. Nii uskumatu, kui see ka polnud, tegu oligi Pipaga, kes muidu oma tagatoa puurist väljas ei käinud! Vähemalt polnud seda enne nähtud. Pipa nurrus ja nühkis. Talle oli kõhutunne ilmselt juba mõnda aega tagasi öelnud, et täna on see päev. Tema päev! Ja kannatamatult istus ta ukse ees ja ootas. Kohe, kui transakasti uks avati, kobis ta puuri ja nurrus seal edasi. Kõik oli selge. Teiste kassidega tutvuda ei olnudki tarvis.
Tere,
sooviksin võtta turvakodust enda juurde kass Pipa. Kuidas oleks võimalik temaga tutvuda ja edasist korraldada? Sõbralike tervitustega ja head vana aasta lõppu soovides
Mari
Uskumatu! Kirja avaja tundis erilist heameelt, kuna Mari nimi oli talle tuttav ja seda väga positiivses mõttes - tuttav kui suurepärane koerakasvataja, kel põhjalikud teadmised loomapidamisest. Mis õnn - meie kurvakuju rüütel kiisu Pipa, kes alati avatud puuri nurgas õnnetult konutab, saab aastavahetuse peo veeta Mari pere seltsis?
Mari oli valmis juba samal õhtul minema kiisuga tutvust tegema ja tegelikult oli transportpuurgi ostetud. Tulevane kassiomanik oli jõudnud hämmingus loomapoe Royal Canini konservide leti ees seista ja tõdeda, et see kasside toidumaailm tundub palju keerulisem kui koerte oma. Juba paar tundi hiljem tulidki head uudised. Helistas uus uhke omanik, kes rääksis rahulolevalt oma kassikülastusest. Olla nemad emaga (kelle diivanikassiks Pipa sai) uksest sisse astunud. Tuba tundunud tühi ja keegi turvakodu muidu viksidest kassidest ei vaevunud isegi pead kergitama, et külalisi tervitada. Ükskõiksete laiskloomade ees aga istus valge vuntsiga triibik, kes suure kurina saatel kukkus külaliste jalge ümber tantsima. Nii uskumatu, kui see ka polnud, tegu oligi Pipaga, kes muidu oma tagatoa puurist väljas ei käinud! Vähemalt polnud seda enne nähtud. Pipa nurrus ja nühkis. Talle oli kõhutunne ilmselt juba mõnda aega tagasi öelnud, et täna on see päev. Tema päev! Ja kannatamatult istus ta ukse ees ja ootas. Kohe, kui transakasti uks avati, kobis ta puuri ja nurrus seal edasi. Kõik oli selge. Teiste kassidega tutvuda ei olnudki tarvis.
Pipa uus kodu saatis ülimas rahulolus ja heameeles tervitusi ja esimese pildi Pipast - oma kodus oma diivanil - vähenõudlik, ja sama nii palju nõudev ja vastu andev:)
No comments:
Post a Comment