Jennifer läks koju

Alles me siin kirjutasime ja unistasime, et Jenniferile tooks aasta kaasa kohvrite pakkimise ja kolimise. Oma koju kolimise. Nüüd saame rõõmsalt raporteerida – unistage suurelt, pange oma soovid kirja, rääkige oma sõpradega  ja ärge väsige uskumast – soovid täituvad.

Reklaamisime Jenniferi kui enda eest seista oskavat prouat, kel oma arvamus elust ja asjadest, kes sobib ka lastega. Nüüd saab Jennifer kõik oma head omadused rakkesse panna – tema uues peres kasvab väike poiss, kes kassidest ja kassindusest suures vaimustuses ja kes lõpuks ometi saab mängukassi asemel päris kassiga sõbrustada.  On pereisa, kes oma lapsepõlves vedas koju koduta kasse ja proovis nende elu paremaks muuta – temaga koos saab Jenny arutada mõistliku ja turvalise lemmikloomapidamise teemasid. On pere-ema, kes peab oluliseks tervislikku ja tasakaalustatud toitumist ja kes võtab tõsiselt Jenny kaaluprobleemi (kaalust tuleks kaotada viiendik).

Meie süda on rahul – Jennifer on jõudnud koju. Uue pere süda on rahul – Jennifer sobib nende sekka kenasti. Ühe väikese poisi unistus on täitunud. Jennifer on õnnelik - paitamist ja sülesolemist saab ta just niipalju kui vajab, natuke ehk peale ka:)

Soovime Jenniferile ja tema perele õnnelikku kooselu.

Tviidi läks koju

Meie jõuluaegne murelaps Tviidi läks koju. Ega Tviidiga ei olnudki palju muret ja mõni asi lahenes ise-enesest.  Algul oli kahtlus, et kiisu on tiine ja peame ühe kassi asemel hoiukodu pakkuma ja uusi kodusid otsima neljale-viiele. Tiinust siiski ei olnud, küll aga sai hoiukodu vett ja vilet ühe korraliku jooksuajaga. Asju mõistlikult korraldades jõudsime vaktsineerimiseni, steriliseerimiseni. Pidime kiisu kodukorda seadma, sest me ei taha loovutada ühtegi täiskasvanud looma enne, kui oleme andnud kassile korraliku stardipaketi. Kodukorda oli Tviidi aga vaja ruttu saada, sest juba mõnda aega oli üks kena pere hoiukoduga läbirääkimisi pidamas - kas Tviidi tahaks olla nende pereliige?

Hoiukodus näitas Tviidi, et ta ei ole mingi hellik ega müürililleke, vaid oma sõna ja tahtega isiksus. Kui Tviidil oli vaja hellitusi, siis pidi iga lähedalolev inimene valmis olema paitama, sülle võtma, kurgu alt kudistama. Kui Tviidil oli soov magada, siis pidi tema päralt olema piisavalt suur ala diivanil või voodis. Kui Tviidil oli mängutuju, siis oli nõrgematel tervislikum jooksutrajektooridelt kõrvale hoida.

Me ei tea täpselt, mis roll on Tviidil uues peres. Kindlalt teame, et ta on hoitud ja armastatud ning tema säravat isiksust hinnatakse. Me ei peagi teadma pere sise-elu üksikasju, küll aga me teame, et Tviidi ei lase kaaskonnal igavust tunda, toob halli argipäeva mõnusaid vahepalasid ja hoiab optimismilippu kõrgel. 

Täname peret, kes Tviidile kodu pakkus.

Katariina hoiukodus

Kuu aega tagasi saabus meie postkasti abipalve - seoses  lapse allergiaga on  ära anda tore kodukass nimega Katariina. Blogipostituse peale ei tulnud ühtegi pakkumist, nii asusime ise otsima ja vaatama, kas on kuskil kodu, mis Katariinale sobiks – olgu siis ajutise peavarjuna või juba päriselt.

Milo

Hoiame ikka ühendust kodudega, kus meie kaudu kodukassiks ülendatud kassid elavad, teame, kus soovi ja võimalust olla kas hoiukoduks või võtta päriseks teine, kolmas kass. Katariina eksootiline välimus kutsus proovima kodu, kus sarnane kiisu, tänaval sündinud kassipojast  2011. aasta sügisel kodukassiks saanud Milo. Olime varem korra proovinud, kuid tookordne must iludus Nastja ei klappinud Miloga, meie soov on, et nii kodukass kui hoiukass oleksid õnnelikud ja rahul. Milo pere arvates võiks majas olla ka teine kass ja seepärast Katariina sisse kolida saigi. Esialgu siis hoiukassina.

Katariina

Esimesed uudised hoiukodust olid sellised: „Katariina on nüüd kuskil 6 tundi meie juures olnud. Ta on ikka väga hirmunud, arglik ja nukker. Ta istus viimased viis tundi liikumatult peidus, kuid õnneks sõi ka natuke. Panime ta nüüd eraldi ruumi ja vaatame, kuidas ta kohanema hakkab. Milo on ka väga rahutu ja närvis ning susiseb isegi diivani peale, kus Katariina ennem istus. Katariinat ta korra nägi, kuid see kõik möödus ikka susina saatel.“

                          

Hoiukodu hoiab meid arengutega kursis. Meie hoiame pöidlaid, et Milo Katariina omaks võtaks. Loodame, et Katariina kurvastus kodu kaotuse pärast taandub. Ehk siis oleme ooterežiimil.

Kuti läks koju

Kuti hoiukodus veel

Meie poole pöördus noor pere, kelle sooviks oli omale saada perre veel üks liige. Sobivat kassi otsiti pikalt kuni meieni jõuti ja Kuti silma jäi. Kutit vaatama tulles pidi hoiukodu suurt vaeva nägema, et Kuti peidust kätte saada ja huvilistele näidata. Kui Kuti lõpuks veidialla andis ja lasi peidust ennast välja võtta siis ei läinud kaua kui oli olemas otsus, et just Kutist saab nende pere uus liige. Pere oli igati valmis panustama aega ja kannatust, et Kutist täieõiguslik pereliige saaks ning uue kodu ja pere omaks võtaks. Täname südamest Kuti uut peret, et võtsite oma perre tõeliselt kihvti kassi.