Showing posts with label Tviidi. Show all posts
Showing posts with label Tviidi. Show all posts

Monday, January 18, 2016

Aasta kokkuvõte 2015

Tviidi, Kuti, Jennifer, Katariina, Siidik, Roosi, Juss, Ruudi, Coco, Minni, Miki, Puhh, Ruudi, Miuka, Gustav, Osvald, Kriimu, Marta, Ruben, Maia, Lorenna, Sissi, Tiiger, Ida – need 24 kassi läksid meie hoiukodudest aastal 2015 koju. Kes oma esimesse päriskoju, kes uude koju. Mindi üksinda ja paarikaupa, jäädi hoiukodusse päriskassiks, tehti väikseid kõrvalepõikeid enne lõplikku ja õiget valikut. Nii nagu ei ole ühtemoodi kasside tee meie juurde, nii ei ole kunagi ka ühtemoodi nende tee oma inimeste, oma kodude juurde. 24 kassi on meie väikese ühingu jaoks suur arv ja meie väheste püsihoiukodude ja vabatahtlike juures on see tegelikult veel eriti suur. Me saame hakkama, kuna abikäe ulatavad meile sageli täiesti võõrad inimesed. Hea, et maailmas on olemas üks oluline ühine nimetaja – armastus kasside vastu. Koos suudame palju.

2015. aasta jõulusoovidele kirjutasid koos MTÜ Kass ja Pojad vabatahtlikega alla Preili Pirtsu, Nora ja Reti, Waldemar ja Anni. Meie ühine traditsiooniline jõulusoov on, et need kiisud oleksid käesoleva aasta kokkuvõtet tehes kojuläinud kasside nimekirjas. Preili Pirtsu ei pirtsuta enam sugugi ja annab kodukassi mõõdu välja küll, Nora on oma pikakarvalise kasuka superpaksuks ja läikivaks kasvatanud ja on oma tagasihoidlikul moel väga vahva kass, Reti on jätkuvalt üliarmas ja leebe klassikaline inimlemb, Waldemar hakkab avama oma tegelikku imelist loomust, Annil on jalad kindlalt maas ja valmisolek suhelda nii laste kui täiskasvanutega. Märgake neid ja aidake täita meie soovi – aidake leida kodutee.

Lõppenud aastasse jäävad kohtumised imeliste inimestega, kes meile abikäe ulatasid, oma koduuksed hoiukassidele avasid, rahaliselt toetasid, meile näitusevõimalusi pakkusid, meiega koos kasside hea käpakäigu pärast hoolt kandsid. Eriline tänu kuulub inimestele, kes meie hoolealustele kodu pakkusid. Kõigile neile MTÜ Kass ja Pojad siiras ja suur tänu.


Meie päevade reas on igasuguseid, parimaid on need, kui kassid võtavad käppade alla kodutee. Head ja südantsoojendavad on ka päevad, kus meie postkasti saabuvad kodu-uudised ja pildid. Seekord vahendame Kriimu lapsukeste Jussi ja Roosi ja Miuka ning Nora lapsukeste Rubeni, Maia ja Ida kodudest saabunud (jõulu)pilte.
Ida, uue nimega Täpi
Maia

Juss


Roosi


Miuka
Ruben, uue nimega Redik

Tuesday, February 17, 2015

Tviidi läks koju


Meie jõuluaegne murelaps Tviidi läks koju. Ega Tviidiga ei olnudki palju muret ja mõni asi lahenes ise-enesest.  Algul oli kahtlus, et kiisu on tiine ja peame ühe kassi asemel hoiukodu pakkuma ja uusi kodusid otsima neljale-viiele. Tiinust siiski ei olnud, küll aga sai hoiukodu vett ja vilet ühe korraliku jooksuajaga. Asju mõistlikult korraldades jõudsime vaktsineerimiseni, steriliseerimiseni. Pidime kiisu kodukorda seadma, sest me ei taha loovutada ühtegi täiskasvanud looma enne, kui oleme andnud kassile korraliku stardipaketi. Kodukorda oli Tviidi aga vaja ruttu saada, sest juba mõnda aega oli üks kena pere hoiukoduga läbirääkimisi pidamas - kas Tviidi tahaks olla nende pereliige?

Hoiukodus näitas Tviidi, et ta ei ole mingi hellik ega müürililleke, vaid oma sõna ja tahtega isiksus. Kui Tviidil oli vaja hellitusi, siis pidi iga lähedalolev inimene valmis olema paitama, sülle võtma, kurgu alt kudistama. Kui Tviidil oli soov magada, siis pidi tema päralt olema piisavalt suur ala diivanil või voodis. Kui Tviidil oli mängutuju, siis oli nõrgematel tervislikum jooksutrajektooridelt kõrvale hoida.

Me ei tea täpselt, mis roll on Tviidil uues peres. Kindlalt teame, et ta on hoitud ja armastatud ning tema säravat isiksust hinnatakse. Me ei peagi teadma pere sise-elu üksikasju, küll aga me teame, et Tviidi ei lase kaaskonnal igavust tunda, toob halli argipäeva mõnusaid vahepalasid ja hoiab optimismilippu kõrgel. 

Täname peret, kes Tviidile kodu pakkus.

Tuesday, January 6, 2015

Saage tuttavaks - Tviidi


Vahetult enne jõulupühi saime abipalve - Harjumaal,  Roobuka külas on toidupoe juures väga sõbralik emane tiine kass. Mõte sellest, et pisikesed kiisulapsed peaksid sündima jää- ja lumekuhjade vahel ja kassiemme peab tegema üle võimete käivaid pingutusi nende elushoidmiseks, hakkas kiiresti nullima igasugust pühademeeleolu. Nagu tavaliselt ei olnud vaba hoiukodu. Inimesed olid seotud pühadeplaanidega, ärasõitudega. Alla anda, jätta saatuse hooleks ... Kassi leidja lubas teha kõik kiisu transpordiks vajaliku, aidata kanda kulusid, oleks vaid koht, kus ootaks soe tuba ja lahke meel...

Kassiabimaailmas juhtub alailma väikesi imesid. Vabatahtlike read täienevad kummalisi teid pidi ja inimeste soovidel aidata ei ole piire. Meie uus hoiukodu, kus resideerub Siidik, otsustas aidata ka uustulnukat.  Nii sündiski ühe saatuse hooleks jäetud kassikese jaoks väike jõuluime, külm ja lumine poetagune vahetus sooja ja mugava toakesega, kohakesega jõulupuu all.

Mõned päevad hoiukodus on andnud kiisule aega kohaneda. Nimetame ta Tviidiks. Hoiukodu annab teada, et uustulnuk on täitsa kodune kiisu, väga seltsiv, kuid ta hammustab. Ehk on teda jalaga löödud vms, kuid kui äkilisi liigutusi teha, hüppab kohe jalga kinni. Iga päevaga muidugi rahulikum ja seda hammustamist vähem. Siidikuga vahel ikka kaklevad, oluliselt mitte, rohkem on mossitamist. Liivakasti kasutab ilusti, mängib väga palju. 

Tviidi leiukoha lähedal on suvilarajoon, kõige tõenäolisemalt on tegemist nn suvekiisuga, kes sügise saabudes pererahva plaanidesse enam ei mahtunud ja kes üksinda suvilasse maha jäi. Muidugi on olema õhkõrn võimalus, et keegi oma kallist lemmiklooma taga otsib. Sellisel juhul ootame eriti häid põhjendusi kiisu kadumiseloole ja veenvaid lubadusi, et kiisu enam kunagi ebaturvalisse olukorda ei satu.


Peatselt saab kiisu arsti juures läbi vaadatud, võimalik kiip kontrollitud, edasised terviseplaanid paika pandud. Siis aga hakkame Tviidi tulevikku planeerima, talle turvalist kodu ja armastavat pererahvast otsima.