Nurr-Nurrik läks koju. Miisu läks koju.

Alustame vabandusega – Nurr- Nurrik, meie eelmise aasta Musta Reede leidlaps, on koduga kiisu juba veebruarist. Nurr-Nurrik sattus vahvasse seltskonda – teda ootas uues kodus endasugune must leidlaps. Jäimegi ootama uudiseid, kuidas kaks eluraskusi näinud vahvat kassipoissi sõbrunevad ja koos elama hakkavad, seepärast ei teinud ka kohe koju-minekupostitust. Rääkisime uue kodu perenaisega kord- paar, jäime ootama pilte ja nii see uudis tegemata jäi. Küllap oli pilte raske teha, sest mis jääb pildile kahest ülehelikiirusega ringi tormavast või kirglikult maadlevast mustast kassist? Igal juhul on meil kindlustunne, et Nurr-Nurrikuga on kõik hästi. Meenub, kuidas Nurr-Nurrik talle kodu pakkuma tulnud inimesega käitus – kui muidu oli teda keeruline süles pidada, siis oma inimese juurde astus Nurr-Nurrik väga kindla ja iseteadliku sammuga, nuusutas ja katsus käpaga üle ning lubas ennast kohe sülle võtta ning jäi süles mõnusalt silmi kissitades pikutama. Meile, inimestele, meeldib mõelda, et meie otsustame. Tegelikult otsustab ikka kass, kas kodupakkuja on ikka kodu pakkuja.

 

 Ka Miisu on nüüd koduga kass. Meie iseteadev Miisu, iseloomuga Miisu naudib sajaga uut kodu ja uut perenaist. Kassidel on huvitav komme – kui neile uus kodu meeldib, siis oskavad juba esimestest tundidest näidata, kes selles kodus tegelikult kõige tähtsam ja kõige olulisem on. Olen korduvalt näinud, kuidas äsja uude koju saabunud kass kõnnib, saba sirgelt püsti, ühest ruumist teise sellise näoga, nagu kõik oleks ette tuttav ja teada, tuleb ainult kontrollida, kas kõik on (jätkuvalt) korrasJ  Aga vaadake ise piltidelt, kui koduselt Miisu tunneb end kohas, millest tal varem aimugi ei olnud.

 

Nurr-Nurriku ja Miisu hoiukodudele, headele haldjatele suur-suur tänu pakkumast peavarju ja hoolt kodust ilma jäänud kiisikutele. Suur tänu inimestele, kes avasid oma südame ja kodu-ukse, et koduta kassist saaks taas koduga kass.

Koduvalmis Miisu

Täna tuleb lühike jutt: Miisu on nii koduvalmis, et ootab juba transpordipuuris:) Tegelikult muidugi teeb seal vaid väikese puhkepausi, muidu hullab mööda hoiukodu ringi ja vahelduseks venitab end pikaks - pikaks:) Kodu, tule juba ruttuuuu....

Rohkem infot telefonil 5038083, e-posti aadressil kassjapojad@gmail.com

Miisu, ikka Miisu!

Suvi on möödunud lennates, kel tööd tehes, kel puhates. Kas kasside hoiukodud, head hoidjad ka puhkavad? Küllap nad puhkavad, aga ega kassid seetõttu hoidmata ei jää. Ja kas kassihoid oma kodus on töö? Nojah, liivakasti peab koristama, toidunõud tuleb täita ja laialipillutud mänguasjad kokku korjata. Aga kas kassile pai tegemine on töö, kas kassi süles hoidmine on töö? Kas nurrumise kuulamine, mänguhoogude vaatamine on töö? Ei, see kindlasti ei ole töö, see on puhas rõõm. Hoiukodul on mittetöö ja suure rõõmu kõrval alati üks kindel mure - millal tuleb kodupakkumine, millal saab tubli hoiuline oma parima kingituse - päris oma kodu? Sellise kodu, kus ta on alati hoitud ja kaitstud ja olgu siis hoiukassi minevik milline iganes, ta ei pea enam kunagi muretsema, et temast võib taas saada koduta kass. 

 

Miisu on näidanud, et on eeskujulik hoiukass - hoiab oma head haldjad kogu aeg tegevuses, mängib nendega, nurrub neile,  teeb süle ja südame soojaks. Et ka kõik võimalikud kodupakkujad sellest osa saaksid, on Miisu hoiuperenaine hoolega filminud ja pildistanud ja siin on võimalus oma silmaga veenduda, kui tore on elu koos Miisuga. Palju toredam on seda muidugi vahetult kogeda. Seega kui Miisu heale lugejale väga meeldib, saab ta kohtuda Miisuga silmast silma ning kõigi asjaolude sobivuse korral vaadata edaspidi Miisut juba otse, mitte läbi kaamerasilma.

Miisu "kasutusjuhend"

Miisu ja nähtamatu sõber

Miisu ja pai

Miisu ja peegel

Miisuga kohtumise kokkuleppimiseks helista 5038083 või kirjuta kassjapojad@gmail.com

Miisu hoiukodus

 Üleskutse pakkuda Miisule hoiukodu andis väga kiire tulemuse. Ja väga hea tulemuse – Miisu päralt on noor paar, kes päris oma kassini ei ole veel kasvanud, aga kes on väga motiveeritud loomi aitama. Enne Miisut harjutati kätt varjupaikades kasside ja koertega tegeledes, vahel sattus nende juurde hoiule ja tuttavate kodukasse.

Kui Miisu meie juurde jõudis, oskasime teda kirjeldada kui vanaema kassi. Arvasime, et ta on süles tukkuja ja vaikne vaatleja. 

Tegelikkus kujunes aga hoopis teiseks – Miisu on aktiivne suhtleja, uudishimulik uitaja,  väga leidlik ja nutikas. Tagantjärele on kahju mõelda, et selline superkass pidi nädalaid üksinduses veetma – niivõrd suur on tema rõõm inimeste üle, vajadus inimestega koos olla.

Hoiukodu perenaine jagab killukesi Miisu nutikusest – kui nädalavahetusel ei anta hommikusööki õigel varajasel tunnil, tuleb prügikastist tühi konservipakk välja õngitseda ja perenaisele voodisse viia. Killukesi Miisu leidlikkusest – kui pühademunade värvimisest ununes lauale lõngakera, tuleb sellest tooli-ja lauajalgade ümber korralik kassikangas kududa. Killikesi aktiivsest suhtlemisest – viska mulle patsikummi ja ma toon selle jooksujalu tagasi – nii ikka kordi ja kordi järjest.

Rõõmu ja sõbralikku sebimist jätkub selles hoiukodus kuhjaga. Jätkub ka puhast ilu – Miisu kolmevärviline kasukas on imekaunis mustris, käpad pikad ja siredad, silmad rohelised ja säravad, vurrud valged ja pikad. Miisu on „korras“ – steriliseeritud, vaktsineeritud, korralike liivakastikommetega, viisakate kratsipuuharjumustega. Et kõik oleks lõpuni korras, on vajalik vaid üksainuke samm – päris oma kodu.

Kui Miisu lugu Sind puudutas ja Sul on kodus vaba kassikoht, palun võta ühendust telefonil 5038083 või e-posti aadressil kassjapojad@gmail.com. Miisu asub hoiukodus Pelgulinnas ja eelneval kokkuleppel saab talle külla minna.

Saage tuttavaks - Miisu

Eks ole elu paratamatus, et eakad inimesed jäävad üksi. Ei ole midagi imelikku ja erakordset ka selles, et üksinduse leevendamiseks tuleb majja neljajalgne sõber. Meie blogile kohaselt siis kass. Esialgu on kõik tore – memmel on, kelle eest hoolitseda, kellega juttu ajada. Kassil on, kellele nurruda ja kellel end ümardada lasta. Ühel päeva kõik muutub. Memme ei ole enam, tema käsi ei vala enam koorekest taldrikule, suu ei päri enam  kassi käest ilmaolusid akna taga. Aga kassike on, tahab süüa ja tahab suhelda. Memme lähedased korraldavad kassi toitmise. Pikad päevad on kass üksi, küll turvalises ja harjumuspärases keskkonnas, aga üksi. Lähedastel ei ole võimalik kassi enda juurde võtta – kõik põhjused ongi objektiivsed ja arusaadavad- aga kass on üksi.

 

Tuleme appi. Korraldame vajalikud protseduurid – steriliseerimine, vaktsineerimine, kiipimine. MTÜ Kelmiküla Kassijaam aitab väärt oskustega – kodune kassike vajab kliinikusse sõidul transpordipuuri minekuks kõrvalist abi. Otsime hoiukoduvõimalusi – MTÜ Seltskond Käppadel pakub kohta oma suures kassitoas.

Kassituppa sõiduks läheb veel aega mõned nädalad. Seni elab Miisu oma üksildast elu. Küll oleks tore, kui päriskodu pakkumine tuleks nüüd ja kohe. Või siis hoiukodupakkumine, et Miisu ei peaks päruskodu ootama  koos paljude kassidega.

Meie aitame ja meid aidatakse. Ja kes aitab Miisut?

Kodupakkumine ja muu oodatud telefonil 5038083, e-postil kassjapojad@gmail.com

Miisu, Jenny ja Lily läksid koju

Koju minna on ju nii lihtne - eeldusel, et see kodu on olemas. Kui me siin saame kirjutada läks-koju-pealkirja, siis tähendab see reeglina tööd ja soosivat saatust.

MTÜ Kass ja Pojad on valinud üheks kassidele kodu-otsimise võimaluseks osalemise kassinäitustel. Uhkete tõukasside kõrval astuvad üles meie vahvad maatõugu triibikud, mustvalged, punased, marmorkarvalised. Kallid tõukassid on vaatamiseks, meie kiisikud lubavad lahkesti pai teha, tulevad sülle ja rõõmustavad nurruga. Kui on vaja kõrgete kohtunike pilgu alla astuda, teevad meie kiisud seda vankumatu enesekindlusega.

12.-13. oktoobril Lauluväljakul olid kohal ja valmis kodupakkumiste nimel tööd tegema meie malbe kassiema Miisu ja kassipreili Jenny. Miisu astus üles ka võistlusel ja pälvis laupäeval IV, III, II ja I koha ning pühapäeval kolm I kohta ja ühe III koht. Miisu sai kohtunikelt kõvasti kiita -  ilus, malbe, sõbralik, heas kaalus. Miisu taipas lennult, kuidas istuda ja kuidas astuda ja võlus kohtunikke muheda nurrumisega. Õige pea tuli ka kodupakkumine. Väikeste lastega pere, suured loomasõbrad kõik. Miisu võidurosettidest enam paelus neid Miisu lahke pilk ja armas olek. Hoolimata võistluse-väsimusest suhtles Miisu kodupakkujatega, koos hoiukodu perenaisega arutati Miisu eelistusi ja harjumusi, räägiti Miisu minevikust ja tulevikust uues kodus. Nõudmised-pakkumised said tasakaalu ja nii sõidutatigi Miisu peale näituse lõppu uude koju. Küllap võttis Miisu endale esialgu aega välja puhkamiseks ja varjulises kohas pika uinaku tegemiseks.

Meie täname Miisu uut pererahvast ja soovime Miisule ilusat elu.

Kassipreili Jenny ei olnud üles antud võistlejate nimekirjas, sest pelgasime, et ta võib liialt väsida ja pingele mitte vastu pidada. Muidugi oli meie hirm asjata. Jenny on väga vastupidav ja väga terve närvikavaga. Kuigi kohtunike laudadele Jennyl asja ei olnud, ei saanud ta ikkagi mahti puuris istuda. Sülest sülle, ühe paikäe alt teise paikäe alla. Kudistage kurgu alt, tehke pikk pai ninaotsast viimase sabakarvani, imetlege ilusat triibumustrit, kuulake meloodilist nurrumist - Jenny pakkumiste nimekiri oli pikk. Siis tuli esimene kodupakkumine, teine kodupakkumine, kolmas, neljas..... 

Jenny jättis kodu üle otsustamise inimeste hoolde, palus ennast puuri tagasi panna, võttis mänguhiire mõnusalt kaissu ja jäi ümbritsevast melust hoolimata magusalt magama. Jenny selja taga, kuid mitte Jenny teadmata, sõlmiti kokkulepe kojuminekuks.

                                                                                                                                                                                                                                             

Täna juba saabusid Jenny esimesed kodu-uudised. ja mitte lihtsalt kiri, vaid ikka pilt ka, peretütre joonistatud. Pere on Jennyga väga rahul. Esimeste kodutundide diivanialusest hiilijast sai varasteks hommikutundideks reaktiivlennuki mootori häälega nurruv käpamassöör. Jenny on jõudnud natuke pahandustki teha (kassid ja draakonipuud - vastupandamatu tõmme?), mõne mängudemonstratsiooni esitada, süüa, juua, kastis käia, magada ja kõiki pereliikmeid oma nunnu-olekuga hullutada. 

Meie täname Jenny uut pererahvast ja soovime Jennyle ilusat elu.

Pered, kes Jennyst ilma jäid, et pea mitte uue lemmikuta jääma. Üks pere uuris meie teisi hoolealuseid ja otsustas üle vaadata pisikese Lily. Lily hoiukodu hindas kodupakkumise sobivaks ja nüüd on Lily koduga kass. Kodukass. Lubadusega kasvada suureks ja tubliks.

Meie täname Lily uut pererahvast ja soovime Lilyle ilusat elu.

MTÜ Kass ja Pojad tänab  näituse korraldajat Cleopella kassiklubi võimaluse eest oma kasse näidata ja kõiki inimesi, kes meie kiisudele tähelepanu pöörasid, annetusi tegid ja meist oma sõpradele - tuttavatele räägivad. Kõigil, kel jäi mõni meie kiisu silma ja südamesse ning kel kodus vaba kassikoht - meie kiisud ootavad jätkuvalt kodupakkumisi.

Suvekuude kokkuvõte 2013

Suvekuudesse jagus nii abipalveid ja uusi hoiulisi kui ka kiireid kojuminejaid. Kui MTÜ Kass ja Pojad pakkus juuli alguses hoolt kahele kassile - Coco ja väike Yoda, siis septembri alguseks on hoiuliste rida veninud päris pikaks. Aga kõigest järgemööda.

Linnasüdame väikeses sisehoovis, ametiasutuste ja restoranide tagauste suhtelises  turvalisuses oli end sisse seadnud kena kiisuemme, kes suve alguses tõi ilmale neli imearmast pojakest. Augusti alguseks olid pisikesed kiisud juba nii iseseisvad, et emme tõi nad kitsukesse sisehoovi päikese ja värske õhu kätte. Saatuse tahtel jäi kassipere silma MTÜ vabatahtlikele ja nii algas suur päästeoperatsioon. Kassiemme püüdmine oli lihtne, sest ilmselgelt on tegemist endise kodukassiga, kes inimest jätkuvalt usaldab. Ka kolm pisikest sai kerge vaevaga transpordipuuri ja kassipere koosseisus emme, üks punane kassipoiss ja kaks klassikalist triibikut kolis hoiukodusse.  Kassiemme Miisu oli oma poegade eest hästi hoolitsenud, kiisud olid tubli lisa saanud ka restoraniköögist, seega veterinaar sai ainult kiita kiisupoegade head toitumust ja korras tervist. Paar esimest päeva hoiukodus proovisid pisikesed küll ennast mööbli alla peita, aga õige pea said nad aru, et inimeste juures on tore ja karta ei ole midagi. Oma panuse pisikeste sotsialiseerimisse andis ka hoiukodu perekass, valge kassi-isand Ossu.

Täiesti koduvalmis kiisudele tulid õige pea ka head kodupakkumised ja nii nurrub pisike punane poiss oma perele ja vahvad triibikud koos oma perele.

Hoiukodu andis kaasa oma head soovid ja hoiab uutel kodudel pilgu peal, et kassilapsed saaksid kõik vajalikud veterinaarprotseduurid, kiipimise, vaktsineerimise ja sobivas eas kastreerimise

Kassiemme Miisu on tänaseks käinud kliinikus operatsioonil, kus eemaldati üks tänavaelus kannatada saanud ja valu tegev kihvake, vabastati kiisu paljunemise vajadusest ja paigaldati kiip. Miisu vajab veel natuke aega taastumiseks, aga põhimõtteliselt on ka tema koduvalmis ja ootab kodupakkumisi. Miisu asub hoiukodus Mustamäel ja ühendust hoiukoduga saab telefonil 5666 5167.

Neljas Miisu poegadest aga otsustas, et inimesi usaldada ikka ei saa ega lasknud end kinni püüda. Möödus päev, teine, kolmas. Kassilaps nuttis sisehoovis, otsis ema ja vennakesi. Pakutud toidupala võttis vastu vaid siis, kui inimene ohutusse kaugusesse taandus.  Kuid igale probleemile on lahendus ja nii tuli appi võtta püüdmispuur, mis kiisu ettevaatlikkuse üle kavaldas. Kinnipüütud individualist läks hoiukodusse, kus ees ootas juba Yoda. Kiisulaps sai nimeks Leia, tüdruklaps, sünniajaks arvatavasti juuni, seega siis praegu vanuseks umbes kolm kuud. Leia tahaks olla seltskonna A ja O, otsustada ja juhtida. Samas on ta hell ja õrnake ning hoolimata oma iseseisvusest vajab aegajalt lohutust. Leidlik kassilaps on võtnud karvase fliisteki oma asendusemaks ja mudib käpakestega tekki nagu oleks emme tissi otsas. Leia sätib end rahumeeli magama inimese juurde voodisse ning nurrub nii pühendunult ja sügavalt, et sellisest pisikesest karvasest kehast sellise heli kuuldavaletoomine on tõeline väike ime. Leia on põhimõtteliselt koduvalmis, ühendust hoiukoduga saab telefonil 5344 7082.

Leia korterikaaslane Yoda veetis paar puhkusenädalat ühes peres, kus erinevalt hoiukodust ei ole teisi kasse, oli aga aastane laps. Yoda käitus seal nagu väike kutsikas, kes inimestel kogu aeg sabas on. Ka lapsega klappis ta hästi ning  eks neid vigureid ja pahandusi tehti kahepeale parasjagu, kord algatajaks laps, kord kassike. Teiste kassidega koos ei tunne Yoda väga inimesest puudust, sest kogu aeg on vaja mängida ja mürada teistega. Yoda arengut jälgides võib ennustada, et temast tuleb suur ja kuninglik kass ja seda nii välimuselt kui sisemuselt. Yoda on põhimõtteliselt koduvalmis, ühendust hoiukoduga saab telefonil 5344 7082.

Tallinn on lugematute võimaluste linn ja  kodu kaotanud kassid võivad peatuspaiga leida väga eksklusiivsetes asumites. Meie järgmised hoolealused on päris imelise arhitektuuri ja kauni merevaatega kvartalist. Paraku ei saa kass söönud kajakate lennust ja värvilised majaseinad ei paku sooja. Kui ka leidub hea inimene, kes süüa annab, tahab iga kass siiski oma kodu, oma pesa, oma pererahvast.

Kaks vahvat kraapsjalga, ilusat tumedat triibikut Jenny ja Kalle on sündinud tänaval arvatavasti aprillis. Hoiukodus on kõik neile uus ja huvitav, eks ka natuke hirmutav. Aga rahulik ümbrus, imemaitsvad toidupalad, ahvatlevad mänguasjad ja inimeste rahustav ja julgustav jutt suudavad murda väikese kiisu vastupanu. Juba käituvad Jenny ja Kalle nagu kõige tavalisemad kassilapsed. Jenny on väga uudishimulik ja teab, et kassilapse õige koht on inimese süles. Süles on hea nurru lüüa, mõned magusad unenäod vaadata, paikätt nautida.

Jenny "lemmikmööbel" on pesukuivatusrest, kus peal on hea magada ja võimalusel ka telekat vaadata. Mängimiseks sobib igasugune vidin, mis veereb või mida saab õhku loopida. Ja muidugi lööb Jenny meeleldi kaasa kõigis müramistes-murdmistes-tagaajamistes. Kalle on veel nagu Jenny vari, proovib perenaise vaatevälja mitte sattuda, Jennyga kahekesi olles aga tunneb end hästi ega jää mänguhoos või väikeste vallatuste tegemisel sammugi Jennyst maha. Jenny ja Kalle tervis vajab veidi turgutamist, ka vajavad nad veel sotsialiseerimist ja kodukassiõpetust. Jenny ja Kalle asuvad hoiukodus Pelgulinnas, ühendust hoiukoduga saab telefonil 5344 7082.

Meie hoole all on ka kaks kassiema päris pisikeste maimukestega. Pisipere ja imetavate emade turvalisuse huvides ei ole me väga detailidesse tunginud ja pildidki ei ütle palju. Miia on tegelikult asendusema ja hoolitseb Lara kahe poja eest, Lara hoole all on tema enda kaks pojakest. Pojakeste sellisel jagunemisel on oma põhjus, nimelt hülgas Lara ühe oma poegadest ja et asendusemal oli piima palju, sai  pojad võrdselt jagatud.

Hoiame pöialt, et kassiemmed ja pisikesed sellise elukorraldusega lepivad. Aeg aga teatavasti ei peatu, kassilapsed kasvavad kiiresti ja kahe kuu pärast vajavad juba päris oma kodusid. Hoiame pesakondadel pilgu peal ja jagame teavet nende tegemistest. 

Eelmise sügise seltskonnale - Isabella Blue, Mirri, Eben ja Amber ja teised - tuleb ka sel sügisel lisa. Tegemist siis ühe kinnise asutuse territooriumiga, kus koos kohalike töötajatega oleme päris hästi suutnud hoomamatut kassikolooniat ohjata. Uustulnuk on väikest kasvu must emane kassike Toora. Seame Toora hoiukodus mugavalt sisse, laseme veterinaaril tema tervise üle kontrollida, toimetame vajalikud protseduurid ja proovime kassi tunda õppida.

Kindlasti tuleb rääkida ka meie Cocost, kes suve alguses hoiukodu vahetas ja uues kohas kohe arenemise märke ilmutama asus. Kuigi Coco imeilusa kasukaga kaetud kehakeses möllavad veel vastakad tunded, liigub kõik selle poole, et ühel ilusal hetkel leiab Coco taas üles usalduse inimese vastu. Suurest vajadusest füüsilise kontakti järele, pai järele, nühib Coco end perenaise pilgu all mööda mööblinurki ja uksepiitu, püherdab põrandal ja diivanil, demonstreerib oma ümarat kõhtu ja kumerdab paivaevas turja. Iga karvaots Coco kasukas hüüab - aita mul hirmust üle saada, puuduta mind, hellita mind. Coco võtab oma püüdlustes fantaasiarikkaid poose, mida perenaine proovib fotosilmaga tabada. Juuresoleva foto kvaliteet ei ole hea, aga annab siiski aimu Coco suurest soovist olla hoitud ja armastatud. Coco tunneb ennast mitmes kohas korteris mugavalt ja turvaliselt, on kogu aeg kuskil keset põrandat lapiti maas, aga kui perenaine natukenegi liigutab, jookseb Coco kohe peitu. Kui mitte liigutada ja veidi kutsuda, siis tuleb Coco kohe saba püsti pai norima. Kiirema liigutuse peale on muidugi jälle tema välkuvaid tagajalgu näha. Seega, Coco käib veel kodukassiõpetuse kursusel, aga enam ei kahtle keegi, et Coco on armas pai- ja sülekass. Esialgu siis veel väikeste mööndustega. Coco asub hoiukodus Õismäel. Kui kellelgi on soovi pakkuda Cocole kodu, kui keegi tahab tunda, mis tähendab võita kassi usaldus, siis ühendust saab hoiukoduga telefonil 503 8083 või 5690 7626.