Thursday, November 28, 2013

Eesti Loomakaitse Seltsi 27. novembri pressiteade

Loomade abistamisega tegelevad organisatsioonid on mures Tallinna Loomade Hoiupaigas toimuva üle

Eesti Loomakaitse Seltsile ja teistele loomade abistamisega tegelevatele organisatsioonidele on laekunud arvukalt teateid mitmete nõuete rikkumise kohta Tallinna Loomade Hoiupaigas. Organisatsioonide hinnangul ei ole Loomade Hoiupaigal õnnestunud tagada loomade hoidmisel ja hukkamisel seaduse täitmist isegi minimaalselt mõistlikul ja meie kultuuriruumi sobival viisil.

Liiga suur arv kasse haigestub Loomade Hoiupaigas viibimise ajal ja varjupaigas hukatakse loomi, eelkõige kasse, enne kui nende omanik või soovi avaldanud uus omanik loomale järele jõuab. Samuti hoitakse Loomade Hoiupaigas suurt hulka loomi stressirohketes ning haigusi tekitavates tingimustes ilma vajaliku veterinaarabita. Loomade Hoiupaik on keeldunud ka koostööst loomi abistavate vabatahtlike organisatsioonidega.

Tallinna Keskkonnaameti andmetel eutaneeriti 2012. aastal ainuüksi Tallinnast püütud kassidest enne seadusega ette nähtud kohustuslikku 14 päeva 449 kassi. Alla kuue kuu vanuseid kassipoegi püüti Tallinnast 2012. aastal 862, kellest eutaneeriti 500. Tallinna Loomade Hoiupaik teenindab lisaks Tallinnale ka 31 lähivalda ja linna.

Pöördumise võimalike rikkumiste uurimiseks esitasid Eesti Loomaitse Selts, MTÜ Kasside Turvakodu, Pesaleidja Tallinna Kassituba, MTÜ Kassiabi, MTÜ Kelmiküla Kassijaam ning MTÜ Kass ja Pojad 21. novembril Tallinna Linnavalitsusele, Tallinna Keskkonnaametile, Harjumaa Veterinaarkeskusele ja Harju Maavalitsusele.

Allakirjutanud leiavad, et kultuursem lähenemine hulkuvate loomade probleemile on võimalik ja teostatav ka väiksemate rahaliste vahendite korral, vaja on vaid tahtmist ja pealehakkamist ning soovi säästa loomi põhjendamatutest kannatustest ja hukkamistest.

Allakirjutanud kinnitavad, et on endiselt valmis pakkuma oma abi ja koostööd loomadele hoiu- ja päriskodude leidmisel.

22. novembril toimus Veterinaar- ja Toiduametis ka esmane kohtumine, mille eesmärgiks oli probleemile lahendusi leida ja kuulata ära kõik osapooled. Kohtumisel osalesid Veterinaar- ja Toiduameti, Eesti Loomakaitse Seltsi, MTÜ Kasside Turvakodu, Tallinna Loomade Hoiupaiga ja Västriku loomakliiniku esindajad.

Wednesday, November 20, 2013

Kassiklassika - Karl ja Kaarel

Karl - tunneb kella
Vaadake ringi pidulikel sündmustel - värvivalikus domineerib must ja valge. Sellesse kombinatsiooni võib varjuda, kuid selle kombinatsioonis võib ka silma paista, esile tõusta.
Kaarel - teeb käepärastes asjadest mängukanne

















Vahvad vennad Karl ja Kaarel ei ole ise saanud endale kasukavärve valida. Kui oleks saanud, võibolla oleksid nad siis rõõmsalt täpilised, tabby-vöödilised, vesihallid või mõnd eksootilist tõugu jäljendavad. Osalevad nad ju võistluses, kus koduta kassid püüdlevad kõik sama eesmärgi poole - olla koduga kassid. Kuidagi tuleb kassihuviliste tähelepanu köita, kuidagi tuleb pildile saada, kuidagi tuleb meelde jääda. Tuleb leida see konks, kuhu külge inimese huvi köita. Kui esimene sõprus loodud, küll siis ka kõige tagasihoidlikumal must-valge kasukaga kiisul on võimalik tõendada - ma olen parim valik, kõige viksim ja puhtam koduloom, kõige truum sõber, kõige lustlikum meelelahutaja, kõige leebem lohutaja, kõige kuumem sülesoojendaja...

Olude sunnil peatuvad Karl ja Kaarel kodu-otsingutel  Kasside Turvakodu suures kassitoas. Koos on 50 kassi - hallid, punased, valged, mustad, must-valged, lühikarvalised, pikakarvalised, suured ja väikesed. Karl ja Kaarel saavad hakkama, nad on kenasti sotsialiseeritud, taluvad teiste kasside seltskonda, oskavad enda eest seista, peavad lugu teistest kassidest. Kui Karl ja Kaarel esialgsest kohmetusest üle saavad, küll siis tulevad tagasi ka ülemeelikud jooksutuurid, küll siis saavad mänguhiired jahitud, kratsipuud kraabitud, parimad pesad ja pehmemad padjad läbi pikutatud. Ehk õpetab Karl ka teistele kassidele kellatundmist ja Kaarel õpetab käepärastest asjadest mängukannide meisterdamist - need on vennakeste erilised oskused. Küll siis vaatavad Karl ja Kaarel igale külalisele julgelt otsa, võtavad tänuliku nurruga vastu kõik paid, mõnulevad ka võõrastes süledes. Karlikute hea haldjas, kes nad tänavalt päästis, käib turvakodus nii sageli kui võimalik, et kasside kohanemine kergem oleks. Kui Kaarel veel lohutust otsides  poeb heale haldjale sügavale kurgu alla, siis Karl suudab juba ise lohutust pakkuda, patsutades pikalt silitama jäänud käele - aitab nüüd küll, mis sa moosid, hakka juba minema. 

Karl ja Kaarel loodavad kogu südamest, et nende ootused ja igatsused ühel päeval tõeks saavad ja neist saavad kodukassid, koduga kassid. Karl ja Kaarel loodavad, et see päev ei ole enam mägede taga, et see päev saabub juba üpris pea. 

Karlile ja Kaarlile saab kodupakkumisi teha telefonil 56509577

Sunday, November 17, 2013

Toora läks koju

Süsimust kassiproua Toora sai siin blogis ära märgitud suvekuude kokkuvõttes, lubadusega lasta kiisul esialgu koduneda ja kohaneda, hoiukodul teda tundma õppida, siis alles teda põhjalikumalt ja pikemalt tutvustada. Lubaduseks see jääbki, sest Tooral on nüüd päris oma kodu ja oma pere. Toora elab kenade noorte inimeste juures, kes soovisid kodu pakkuda ühele täiesti tavalisele koduta kassile, kes soovivad aidata ja teha head.
Vahel piisab näiliselt nii vähesest, et mosaiigitükid kokku jookseksid. Mõned read ja üks pildike siin blogis, see on kõik, mis Toora olemasolust teada annab. Ometi oli see piisav, et Toora inimesed ta üles leiaksid, et need inimesed saaksid helistada ja pakkuda Toorale kodu. Samas on Toora eduloo taga nii palju hoomamatut. Hoiukodu päevast-päeva hool ja head mõtted, et Toora hästi kohaneks ja kodukassi eluks vajaliku ettevalmistuse saaks. Blogilugejate igapäevane huvi ja uudishimu meie kassikeste käpakäigu üle. Meie ühingu vabatahtlike avatus suhtlemiseks kõigiga, kes valmis aitama meil aidata. Palju-palju häid mõtteid, et meie hoole all olevad kassid jõuaksid oma koju.
Soovime Toorale ja tema perele toredat kooselu.

Monday, November 11, 2013

Tiina läks koju

Tiinal on au teada anda, et tema elu on nagu lill. Esiteks - tal on uus nimi - Lissi. Teiseks - tal on uus kodu, päris oma kodu. Ja kolmandaks -  tal on perenaine, päris oma perenaine. Igal inimesel ei pea olema kassi, kuid igal kassil peab olema oma inimene. Tiinal/Lissil nüüd on.

Lissi saab oma kodus olla tõeline hellik ja pailaps, sest üksi elava vanaema kassina kuulub igapäevane tähelepanu ja hool ainuüksi talle. Lissi toidulaual on vaid valitud palad, magamiseks pehmeimad pesad ja mängimiseks mõnusaimad mänguasjad. Väikese karvakera ülesanne on rõõmustada oma perenaist igal sammul ja igas ettevõtmises. Kui aga on pidupäevad, nädalalõpud või ka lihtsalt pikad ja pimedad sügisõhtud, tulevad vanaemale külla lapselapsed. Ja arvata on, et selliselt puhkudel hakkab Lissi mõnulema kogu seltskonna tähelepanus.

Soovime Lissile ja tema perenaisele paipehmet ja nurruhäälset mõnusat kooselu.