Kiikame hoiukodusse

Vaatame, mis toimub meie hoiukodus, kus hetkel koos kaks kassi –kõige kauem koduoodanud preili Pirtsu ja meie uustulnuk Alissa.

Preili Pirtsu on meil teada-tuntud valija – kes ja kuidas ja millal temaga suhelda tohib, kas on paivõimalusi, millega meelitamist tähelepanuväärseks peetakse. Preili on väga kena ja kombekas, kuid kodupakkumisi napib, kuna tagasihoidlik loomus ei tule uute tutvuste sobitamisel kasuks.

Olude sunnil paigutasime preili Pirtsu juurde Alissa.  Algus oli muidugi raske – Pirtsu ei saanud aru, mis peab jagama eluaset mingi kriimikuga. Kuid kui kriimik Alissa hakkas konkureerima hoiukodu pererahva tähelepanu pärast, hakkas Pirtsu aru saama, et inimesed ei käi tal igavesti kannul sooviga suhelda. Pirtsu on oma positsioonide kaitseks otsustanud olla julgem ja asjalikum, ise paisid küsida ja külje alla magama pugeda. No täitsa mõistliku kodukassi moodi ju?

Alissagi on arengus hüppe teinud – nähtamatu kassi asemel on nüüd kiisu, kes ootab, et pererahvas voodist välja tuleb, ning poeb siis ise voodisse pikutama ja mõnulema. Ehk on see tema viis harjutada end inimeste  keha soojusega, inimeste lähedusega? Alissa üritab veel varju hoida, kuid püüab ikka olla nii, et tema näeb inimesi ja inimesed näevad teda. Mõned hommikud on hoiuperenaist ukseni saatnud, väikeses distantsiga küll ja võimalik et tagamõttega – kontrollida, et õhk ikka puhtaks saaks ja kassid saaks oma päevast eraelu elada. Võib vaid arvata, milliseid toredaid jooksmise ja murdmise mänge selle kodus päeval mängitakse. Ehk mängitaks öösel ka, aga unerahu huvides käivad mõned uksed õhtul kinniJ

Preili Pirtsu mängulembusest on siin mitmeid kordi juttu olnud, seekord siis tõendid ka.

Kirjad kodust

Jagame oma lugejatega kahte kirja. Meie jaoks on alati pidupäev, kui endised hoiulised kodu-uudiseid jagavad. Miina ja tema pisipere toonane hoiukodu ilmselt poetab pisara ja meenutab üle-eelmist kevadet, kui kodu täitsid kassipere rõõmsad askeldused, kui emme Miina näitas end super-emmena ja tema järglased kasvasid nagu kassilastele kohane. ikka mürades ja mängides. Mõlemas kirjas on ka pisike tarkusetera - kassi terviseprobleem vajab tähelepanu ja õueskäik saab olla kassile ohutu.

Tere!

Täna kaks aastat tagasi sündisid teie hoole alla kassiema Miinale vahvad pojad.Kaks neist saadavadki täna oma teisel sünnipäeval koos inimperega teile südamlikke tervitusi! Tiiger ja Sonja ongi Tiiger ja Sonja, võimalikke nimevariante oli palju aga kassilapsed olid juba nimedega harjunud  ja nii jäigi. Saadame teile ka pildi, et teaksite, millised uhked kassid meist on kasvanud.

Kui alguses oli Sonja pisike röövel ja Tiiger tagasihoidlik jalgpallifänn, siis nüüd on osad vahetunud. Tiiger mängib ikka veel meelsasti jalgpalli, aga tagasihoidlikuks teda kutsuda ei saa. Ulakaks aga küll. Tiigri "tagasihoidlikkuse" põhjuseks võis olla see, et tal on juba pisikesest peale kohati oma nahas on ebamugav olla olnud. Pai on ta justkui alati tahtnud, aga samas puudutuse eest ära põigelnud. Eelmisel aastal hakkas Tiiger ennast kratsima ja lõua alla tulid täpid. Arst oli esialgu seda meelt, et tegu toiduallergiaga, aga lõpuks jäigi täpne allergia põhjus teada saamata (võib olla mis iganes allergeen ümbruses) ja nüüd on nii, et ülepäeviti võetava kortisoonitabletiga on elu lill. Tabletivõtmise vastu jaksab Tiiger jätkuvalt ja väga kindlameelselt võidelda. Õnneks pole ta aga pika vihaga ja mõni hetk peale solvunult minema kõndimist jalutab jälle tagasi ja küsib pai. Sonja on aga üks rahulik ja suur Heake, kelle lemmiktegevuseks on selili vaiba peal pikutamine ja perepojal enda kõhu alt sügada laskmine. Uriseda oskas Sonja juba siis kui temaga alles tutvusime, seda oskust on ta lihvinud ja koeralt veidi lisaõpetust saanud. Nüüd jookseb ta uksekella kuuldes või posti tuleku peale alati urisedes ukse peale vastu.

Nii see eluke meil läheb, sünnipäevahõrgutised on söödud ja nüüd võivad kassid endid mõnuga kerra tõmmata.

Tervitades,
Sonja ja Tiiger perega

Tere!

MTÜ Kass ja Pojad saatis Teie toreda tervituse ka emme Miinale. Miina tänab, et olete laste eest nii hästi hoolt kandnud ja annab teada, et temal  läheb samuti kenasti. Söögiisu on hea, mängimise ruumi on piisavalt palju ja mängusõpru jagub. Muidu tubase kassina on ta eriti uhke oskuse üle tähtsalt rihma otsas õues jalutada. Kõik koduaia männid saavad hoolega üle kraabitud, peenardesse lihtsalt lõbu pärast hulga auke kaevatud ja värske rohi salatiks võetud. Nüüd, kui lumi on läinud, naudib ta väga õues käimist. Lumi oli midagi eriti vastikut ja ei sobinud kohe mitte.

Pildil on Miina õhtune televiisori vaatamine, aga ilmselt mida huvitavat pole ja silm vajub kinni.

Miina nimel tervitades

SirjeTere

MTÜ Kass ja Pojad tänab veelkord Miina ja tema laste uusi peresid ja meenutusena algusest lisame siia pildi maist 2014. 

MTÜ Kass ja Pojad saatis Teie toreda tervituse ka emme Miinale.

Miina tänab, et olete laste eest nii hästi hoolt kandnud ja annab teada, et temal  läheb samuti kenasti.

Söögiisu on hea, mängimise ruumi on piisavalt palju ja mängusõpru jagub.

Muidu tubase kassina on ta eriti uhke oskuse üle tähtsalt rihma otsas õues jalutada.

Kõik koduaia männid saavad hoolega üle kraabitud, peenardesse lihtsalt lõbu pärast hulga auke kaevatud ja värske rohi salatiks võetud.

Nüüd, kui lumi on läinud, naudib ta väga õues käimist. Lumi oli midagi eriti vastikut ja ei sobinud kohe mitte.

Pildil on Miina õhtune televiisori vaatamine, aga ilmselt mida huvitavat pole ja silm vajub kinni.

Miina nimel tervitades

Sirje

Tere

MTÜ Kass ja Pojad saatis Teie toreda tervituse ka emme Miinale.

Miina tänab, et olete laste eest nii hästi hoolt kandnud ja annab teada, et temal  läheb samuti kenasti.

Söögiisu on hea, mängimise ruumi on piisavalt palju ja mängusõpru jagub.

Muidu tubase kassina on ta eriti uhke oskuse üle tähtsalt rihma otsas õues jalutada.

Kõik koduaia männid saavad hoolega üle kraabitud, peenardesse lihtsalt lõbu pärast hulga auke kaevatud ja värske rohi salatiks võetud.

Nüüd, kui lumi on läinud, naudib ta väga õues käimist. Lumi oli midagi eriti vastikut ja ei sobinud kohe mitte.

Pildil on Miina õhtune televiisori vaatamine, aga ilmselt mida huvitavat pole ja silm vajub kinni.

Miina nimel tervitades

Sirje

Tere

MTÜ Kass ja Pojad saatis Teie toreda tervituse ka emme Miinale.

Miina tänab, et olete laste eest nii hästi hoolt kandnud ja annab teada, et temal  läheb samuti kenasti.

Söögiisu on hea, mängimise ruumi on piisavalt palju ja mängusõpru jagub.

Muidu tubase kassina on ta eriti uhke oskuse üle tähtsalt rihma otsas õues jalutada.

Kõik koduaia männid saavad hoolega üle kraabitud, peenardesse lihtsalt lõbu pärast hulga auke kaevatud ja värske rohi salatiks võetud.

Nüüd, kui lumi on läinud, naudib ta väga õues käimist. Lumi oli midagi eriti vastikut ja ei sobinud kohe mitte.

Pildil on Miina õhtune televiisori vaatamine, aga ilmselt mida huvitavat pole ja silm vajub kinni.

Miina nimel tervitades

Sirje

Saage tuttavaks - Alissa

Mõni aeg tagasi saime abipalve – kortermajade vahel liigub nooruke kass. Leidja otsis kassiga kontakti, toitis teda kindlatel kellaaegadel ja proovis saavutada usaldust. Andsime lubaduse aidata hoiukoduga ja muu vajalikuga, kui leidja aitab meid kassi püüdmisel ja esmasel hoiul. Kokkulepped pidasid, leidja püüdis kiisu kinni. Korraldasime kliinikusse ülevaatus-visiidi ja kiisuke maandus meie hoiukodus.

Kiisu on imearmas alla poole aasta vanune triibiktüdruk. Natuke mõistatuslik, ettearvamatu. Me ei suuda kuidagi aru saada, kas tegemist on kogu elu tänaval olnud kassilapsega või on kellelgi lihtsalt lemmikust isu täis saanud ja kodukassist on saanud tänavakass.

Kassike sai nimeks Alissa ja alustame tema teekonda kodukassiks, koduga kassiks. Kodukassile teatavasti meeldib inimeste seltskonda, ta armastab süles olla, naudib paitamist ja hellitamist. Alissa tahab väga olla selline kass, kuid miski temas ütleb, et igaks juhuks peaks siiski peitu pugema, susisema ja võimalusel küünega kriipima. Nii käib hoiukodus igapäevane võitlus – väike susiseja kavaldatakse üle, püütakse turvaliselt sülle ja siis on Alissa kui tõeline kodukass – nurrub ja püherdab paikäe all, teeb ka väikese uinaku. Et siis mõne aja pärast taas peitu pugeda ja silmanurgast inimese toimetamist jälgida – kas on ohtlik või ei ole.

Kiisud, kes kõiguvad kahe äärmuse vahel – pelgavad ja naudivad – vajavad väikest tõuget,  et pelgusest üle saada. Hoiukodu on järjekindel – kassile ju meeldib süles, tuleb temas seda heaolutunnet taas ja taas tekitada, tuleb kiisus tekitada nn sõltuvus. Kas vajalik tõuge, murdepunkt tekib kümnendal või kahekümnendal sülekorral, homme või nädala pärast, see on tõesti vaid tehniline küsimus. See murdepunkt tekib, sest Alissa vajab seda. Alissa tahab olla korralik kodukass.

Hoiukodu annab Alissale vajaliku turvatunde ja valmistab ta ette kodukassieluks. Nüüd tuleb vaid leida hea ja hooliv kodu. Oleme kindlad, et see kodu tuleb, kui Alissa on selleks valmis.

Alissa on hoiukodus Pelgulinnas ja täpsemat infot tema kohta saab telefonil 53447082.