Wednesday, December 19, 2018

Must reede



Ärge lootkegi, siit ei tule reklaami šopahoolikute ja allahindluste jahtijate enimoodatud üritusele! Head (ja odavat) ei ole seekordki jagada. On üks lugu, mis algas mustal reedel ja mille peategelane on must.
Lool on eellugu ka – juba mõnda aega märgati Viimsi ärikvartalis kiisukest – küll nurus ta möödujatel süüa ja tähelepanu, põõnutas kuivemas kohas päikeselaigus või lustis kuivanud puulehtedega. On teada, et hoolivad inimesed uurisid, kas keegi lähikonnast otsib taga musta kassi. Sinna kanti sattus ka inimesi, kel tõesti must kass kadunud, kuid kes väikeses hulkuris siiski oma lemmiklooma ära ei tundnud.
Kassike hakkas taipama, et õues talvele vastu minna ei ole hea mõte. Büroode-kaupluste-kohvikute uksed tundusid nii ahvatlevad, andsid lootust soojale magamisasemele, oma toidukausile, ehk ka statsionaarsetele paikätele. Tava-arusaamade järgi aga kass, pealegi koduta kass, sellistest ustest sisse ei pääse. Nüüd oli viimane aeg tegutseda – püüdmispuur seati üles, peibutustoit pandi valmis, päästeoperatsioon läks käima. Kes seda nüüd enam täpselt teab, mitu tundi uuris kassike puuri väljapoolt ja mitu seestpoolt, aga ühe ööga ta kinni püütud sai. Hoiukodus ootas kõik see, mis ühele kassile kohane – oma pesa, oma toidukauss, oma paikäed.
Paikäsi on see kass küll väga väärt. Selgus, et tegemist on supersõbraliku, viisaka ja lähedusest lugu pidava loomaga. Eks nn töönimi – Nurr-Nurrik – räägib ise enda eest. Kuidagi ei oska arvata, kuidas selline kass kodu kaotab? Kui ta kellelegi kallis on, oleks ju otsijaid? Kui ta kellelegi üleliigseks osutus – mis viga võis leiduda sellises hellikus (eks me ju teame, et kui kass välja visatakse, ei ole viga teps mitte kassis, vaid ikka inimestes….).
Nurr-Nurrik ei räägi ja meie ei päri, mis seal minevikus tegelikult toimus. Meie vaatame koos tulevikku. Nurr- Nurrik on saanud kaks lisaväärtust, millele eelmine kodu ei osanud tähelepanu pöörata – Nurr-Nurrikul on kiip ja Nurr-Nurrikul ei ole sigimisvõimet. Natuke tegeleme veel ühe õue-elust kaasa tulnud terviseprobleemiga, siis saab Nurr-Nurrik ka vaktsiini. Ja siis kleebime ümbruskonna täis kuulutusi – leitud kass tahab koju tagasi. Või siis kuulutusi – kass otsib truud pererahvast.
Pühadele ja aasta-vahetusele läheb Nurr-Nurrik vastu lootusrikkalt. Üks ülimalt tore ja hakkaja kassipoiss tahab koju. Päris oma koju.

MTÜ Kass ja Pojad soovib kõigile headele inimestele häid pühi ja kena aastavahetust. Oleme südamest tänulikud kõigile, kes on meile abikäe ulatanud, et koduta kass jälle kodukassiks saaks. Peame heade soovidega meeles inimesi, kes on aidanud hoiukoduga, transpordiga, annetustega, lihtsalt heade soovidega. Olge hoitud!

Thursday, September 6, 2018

Suvekuude kokkuvõte 2018




Ega palju ei ole kokku võtta. Pooleliolevast päästeoperatsioonist on tehtud kaks kolmandikku – kassiemme on steriliseeritud ja üks pisikestest on uues kodus. Teine väike aga endiselt väljas, igasugused kavalused püüdmiseks küll lõksuga ja lõksuta, peibutushäälega ja toiduga ei ole viinud tulemuseni. Kassipoeg on toidetud, tervise juures ja eks ema hoiab tal veel natuke silma peal. Muidugi on iga ulapeal oldud päev nagu natuke kaotatud aeg. Kassipoeg küll tolereerib inimesi, aga tõeliseks sotsialiseerimiseks ja inimeste lembuse tekkeks oleks igapäevane kooselu inimesega ikkagi vajalik. Jätkame oma pingutusi ja oleme lootusrikkad.


Kojuläinud kassilaps sai nimeks Triibik. Kiisuke on väga hoitud ja armastatud, teha hellitatakse ja nunnutatakse, talle ehitatakse pesasid ja ronimispuid, tuuakse mänguasju. Triibiku elu on nagu kassilapsel olema peab – turvaline ja rõõmurohke.


Tuesday, July 10, 2018

Uued triibulised




Näe, ei läinudki kaua, kui juba peame oma mõtlemispausi katkestama. Kaks ja pool nädalat peale Lembe kojuminekut on meil uus abipalve, uued hoiulised.

Ei tahaks nii öelda, aga paraku on see tõde – emakassi steriliseerimine on mõne inimese jaoks mõttetu kulu. Küll kassipoegade probleem saab nii või teisiti lahendatud.

Imekena kassiema ja neljane pesakond. Kui abipalve meieni jõuab ja päästeoperatsioon algab, on neljast alles kaks. 


Üks neist on  käes ja toas. Teine on püüdmisel. Ka kassiemaga on meil plaan. Ilmselgelt ei loe tema pererahvast seda blogi ega saa kunagi teada, miks kassiema rohkem ei poegi.

Aga kõik on alles pooleli. Kui teine, natuke inimpelglik  kassilaps  saab püütud, siis tuleb tervisekontrolliks kliinikuskäik, ussirohi, vaktsiinid ja muu kohustuslik. Siis tulevad uued pildid ja kojuminekuvalmis kassilaste presenteerimine.

Kassilaste käpakäigust saab infot telefonil 5221057












Thursday, June 28, 2018

Lembe läks koju


Praegusel jalgpallihulluse ajal ei oska Lembe kojuminekut muudmoodi kirjeldada kui omaväravat. Kuidas kiisud meie hoole alt lahkuvad – minnakse oma elu esimesse päriskoju, minnakse uude koju,  jäädakse hoiukodusse perekassiks, jäädakse leidja juurde päriseks. Lembe läks uude koju, aga teistmoodi, kui tavaliselt minnakse. 

Lugu algas sellest, et Kassmaania pood ja kokkusaamispaik otsustas minna Cato kassiklubi korraldatud näitusele ja kutsus MTÜ Kass ja Pojad kaasa. Kassmaania palus endale appi müügitööd tegema Elina.

Võtsime näitusele kaasa koduotsiva Lembe ja olime ootusärevad –  kodupakkumised Lembele olid väga oodatud. Näitusepäevake veeres, aeg kulus, inimesi käis ja vaatas. Näitusekorraldaja tegi valjuhäälset reklaami „tõupuhastele“ kassidele, kellele peab olema tänulik, et üldse on olemas kassisugu ja peenemad kassitõud. Lembe ja Elina vahel hakkas vaikselt tekkima sümpaatia ja teineteisemõistmine. Kui Lembe väikest segadust ära kasutades puurist plehku pani, oli just Elina see, kes põgeniku kätte sai. Hetke, kus Elina Lembe kindlasse haardesse sai, kirjeldavad pealnägijad väga emotsionaalselt – Lembe klammerdus Elina külge, pani talle käpakesed ümber kaela, keeras saba mööda vööd ja lõi nurruregistrid valla. Silmnähtavalt tegi Lembe oma elumuutva otsuse – Elina on tema inimene.

Aga omavärav? Asi ju selles, et Elina on kursis meie hoolealustega ja eks ta teadis ka Lembest, aga kodupakkumine ei tekkinud vaadates pilte ja lugedes lugusid. Võimalik, et Lembest ei olekski saanud Elina kassi, kui nad näituseruumis teineteisega kohtunud ei oleks. Ja kui Lembe ei oleks saanud teha valikut.
 


Nii hea oleks siia panna rohkem näitusepilte, aga paraku on nendega hetkel keeruline. Nimelt oli pildistamine Elina töö ja pildid on Elinal ka tehtud. Meieni veel ei ole jõudnud ja me ei kiirusta ka – kui sul on kodus Lembe-sugune kass, siis kasutad iga hetke, et temaga koos olla, tema lähedust nautida, teda hoida ja hellitada.


Nüüd on aga olukord selline, et MTÜ Kass ja Pojad hoiukodud on tühjad, ühtegi kassi ei ole kodu-ootajatena kirjas. Seega teeme pausi aktiivses kassipäästmises.  Me ei pane siia punkti, otsad on lahti ja kõik on võimalik.

Jõudumööda aitame teistel aidata. Kassmaania poes on jätkuvalt meie hallata koduotsivate kasside kuulutuste sein, praegu on seal Kelmiküla Kassijaama hoolealused. Näitusel tegime neile ka reklaami ja aitasime nii uude koju vahva triibikpoisi Mäksu.

 

Ilusat suve, kallid kassisõbrad!

Wednesday, April 11, 2018

Head lemmikloomapäeva, kallid kassisõbrad!


MTÜ Kass ja Pojad hoiukodudest on koju läinud igasuguseid kasse – must, valgeid, halle, triibulisi, lapilisi…. On olemas vanasõna – ei ole tähtis, mis värvi on kass, peaasi et hiiri püüab. Tänase päeva puhul teeme sellest muganduse – pole tähtis, mis värvi on kass, peaasi et ta on lemmik!

Mõned nädalad tagasi osales MTÜ Kass ja Pojad taas– Esticati kassinäitusel. Meie Lembe ei olnud just suurim tõmbenumber, seega kodupakkumist ei tulnud. Küll aga toimud näitusel üks tore taaskohtumine. Nimelt tuli meie laua juurde üks pere, kes teatas rõõmsalt, et kassi nad võtta ei saa, sest nende peres juba on kass – ja meie hoole alt võetud kass! Nimi Jenny lõi meie vabatahtlike silmad kohe särama – meelde tuli üks näitus  oktoobris 2013, mille kohta  on blogis sissekanne siin niimoodi: http://kassjapojad.blogspot.com.ee/2013/10/miisu-jenny-ja-lily-laksid-koju.html


Seda juttu ja piltide vaatamist, mis nüüd lahti läks! Meie juurest lahkus Jenny õblukese kassipreilina. Tänaseks on ta ligi 7 kilo kaaluv majaproua. Pereliikmed rääkisid temast suure aukartusega, sekka hulgaliselt kiidusõnu. Lasime endale  saata pilte ja video Jenny käpakäigust ja jagame neid ka siin.



















Head lemmikloomapäeva, kallid kassisõbrad!  Hoidke oma lemmikuid, hellitage ja armastage neid. Kassiomanikele ei pea ütlema, mida kass vastu suudab pakkuda. Kes veel kassiomanik ei ole, aga tahab teada, mis võlujõud kassides peitub, siis esimeseks pakuks ma meie Lembet!




Wednesday, March 14, 2018

Sõpradel külas






Toredate inimeste ja kasside juurde on alati hea külla minna. Sünnipäev on ju ometi väärt tähistamist.

Ottorein
Kelmiküla Kassijaamal sai 5 tegutsemisaastat täis ja saatsime teele sellised õnnitlused - jõudu ja jaksu ja lootust, et ometi saaks uksed kinni panna ja missiooni lõppenuks lugeda. Vastus tuli ootuspärane – arvata on, et ka 50ndal sünnipäeval ei saa meie või teised kasside MTÜ-d oma uksi kinni panna :) Kas me siis just ise kasse mööda tänavaid ja kuure taga ajame, on muidugi kahtlane.

Nuksik
Soovid vahetatud ja kokkusaamise aeg kokku lepitud, pakkisime kingikotid ja läksime. Me ei olnud ju kodupakkujad ja seega kassides erilist elevust esile ei kutsunud. Elevust tekitasime siiski, sest pai ja sülle said ka need kassid, keda jaamakorraldajad teatud ettevaatusega kohtlevad. Vahel on vajalik kõigil mugavustsoonist välja tulla ja kuigi seekordne väljatulek päädis mõne peitupugemisega (kasside leeris) ja väiksemat sorti kriimustusega (külaliste leeris), olid kõik lõpuks rahul ja õnnelikud.

Triibulised

Kui keegi on kassijaama fb-s pilte vaadates (eriti Nuksiku omi!) mõelnud, et tegemis on lavastusega, siis eksite, sõbrad! Vaatasime üle omatehtud pildid ja tõdesime, et Nuksik ongi tõeline vigurposeerija,  mustvalged hoiavad kokku, niisamuti triibulised, Ottorein eelistab privaatsust.
Must-valged

Kelmiküla kassijaama toredad hoolealused on näha siin, samuti on kõigi pildid ja tutvustustekstid leitavad Kassmaania poes Müürivahe 22. 

Hea lugeja, kuula oma südant – kas mõni kassijaama kiisikutest võiks olla Sinu kodukass?

Friday, February 2, 2018

Aasta kokkuvõte 2017

Melody, Leon,  Missi, Belinka,  Alexander, Sofia, Kurr Kiškin, Trinity, Waldemar, Win the Love, Isabella – need 11 kassi läksid koju MTÜ Kass ja Pojad hoole alt 2017. aastal. Nagu ikka, on lood erinevad ja samas juba natuke nagu mustris  - mindi oma elu esimesse päriskoju ja mindi uude koju,  jäädi hoiukodusse perekassiks ja jäädi leidja juurde päriseks. Meile jääb usk ja lootus, et nende kiisude elutee ei tee enam kunagi ohtlikke käänakuid, et edaspidi on nende kõigiga kõik väga hästi.

2017. aasta jõulusoovidele pani koos MTÜ vabatahtlikega käpa alla ainult üks kiisu – lembekass Lembe. Kuni meil on võimalik aidata korraga kasvõi ainult ühte kassi, tegutseme me edasi. Iga suur asi algab väikesest, ka üks päästetud elu päästab maailma.


Uue aasta soovideks on juba lootusetult hilja, aga paneme need siiski kirja – et ükski kass ei peaks tundma muret peavarju ja toidu pärast ja kui kuri saatus kassi siiski koduta jätab, siis jätkugu abiorganisatsioonidel jõudu ja jaksu appi minna. Soovime, et inimesed oleksid head ja hoolivad ja leiaksid endas jõudu aidata abivajajaid.

Aastakokkuvõtte piltidel on Sofia - kes tuli meie juurde päris turtsaka teismelisena, kuid uues kodus on kass nagu kass ikka - süles, kaisus, vallatust tegemas ja lihtsalt kass olemas.