Friday, November 30, 2012

Väike Beebi Morten uues kodus

Kassipoeg, kes MTÜ Kass ja Pojad hoole alla sattudes oli pesakonna pisim, tragi Bibi ja toimeka Maxi  sabas sörkija, toiduga mäkerdaja ja äpardustesse sattuja, kes kandis tükk aega nime Väike Beebi, on nüüd täieõiguslik kodukass. 
 
Väike Beebi Morten jäi hoiukodusse viimaseks ja kuna ta ei nõustunud elama üksinda toas, kus oli tore veeta päevi koos õe ja vennakesega, lubas hoiukodu perenaine Morteni liikuma kogu majas. Inimeste võlumine oli Mortenil selleks ajaks selge, nüüd tuli rinda pista perekass Mimi ja labrador Afroditega. Mimi, kes ise on koduta kassi pojana sündinud, oli Morteni suhtes tükk aega väga tõrjuv ja skeptiline. Afrodite ei osanud seisukohta võtta nähvitsa suhtes, kes südamerahuga tema kausist suuri koerakrõbinaid nagistas. Kuid Morten, päikesepoiss Morten, suutis oma lahke loomuga, kompleksivaba käitumisega Mimi ja Afrodite panna uskuma, et kõik on võimalik ja rahulik kooseksisteerimine on loomulik. Üpris varsti pesi Mimi Morteni kõrvataguseid, ei puutunud pakutud lihatükke enne, kui pisike oli kõhu täis saanud. Afrodite vaatas enne pikaliheitmist hoolega, et Morten parasjagu tal jalus ei kepsle, taandus oma toidukausi juurest, kui Morteniga sama-aegselt süüa tahtis.
 
Maxi, Bibi ja Morteni saabumisel hoiukodusse tegime plaane, et kahe kuu jooksul on kassipojad korras ja koduvalmis. Kahe kuu asemel läks kolm kuud. Hoiukodu perenaine hindab tagantjärele, et algul oli kahtlusi ja hirmu toimetuleku ees, kuid iga päevaga muutus kassilaste kantseldamine lihtsamaks. Kuidas mõõta kogetud rõõmu, kui kassilast vaevav haigus taandub, kui kassilaps õpib eksimatult kasutama liivakasti, kui kassilaste erinevad iseloomud hakkavad piirjooni võtma? See rõõm on mõõtmatu. Rõõm võimalusest aidata on mõõtmatu.
 
Kui hoiukodu suur ja väike perenaine Morteni kojuviimise reisilt tagasi tulid, uurisid  Mimi ja Afrodite hoolikalt transpordikotti ja otsisid läbi iga nurgakese majas - kuidas on võimalik, et Mortenit, väikest vahvat Mortenit ei olegi enam kodus? Hoiukodu pakkuvad inimesed teavad, et kassid jäävad nende juurde piiratud ajaks ja liiguvad edasi oma inimeste, oma kodude juurde. Teadmine on üks asi, tegelikkus teine. Kurbus, mis valitseb hoiukodu inimeste hinges, asendub pikkamööda rõõmu ja rahuloluga teadmisest, et väikesed kassilapsed on elule võidetud ja saanud võimaluse elada turvalist kodukassielu.
 
MTÜ Kass ja Pojad teeb sügava kummarduse kõigi inimeste ees, kes pakuvad hoiukodu, kes lubavad oma kodusesse abivajajad, kes pühendavad aega ja vaeva ning kes annavad igale koju minevale kassile kaasa tükikese oma südamest. Aitäh.
 

Saage tuttavaks - Peemot

Väike elukübemeke mustas pikakarvalises kasukas, väike koduta kassipoeg, nõustus inimeste sõbraks hakkama esimesest hetkest, kui anti üle MTÜ Kass ja Pojad hoole alla. Esimene ettevaatlik, sõrmeotsaga tehtud pai vallandas nurru. Kiisuke nurrus kogu tee kliinikusse, nurrus arsti käe all, nurrus teel hoiukodusse. Vahel kulub koduta kassile õige nime leidmisele palju aega  ja vaeva. Väike kübe sai nimeks Peemot kohe, kui kliinikus uue patsiendi registreerimiseks läks.
 
Niisiis Peemot - palun kasvada suureks ja tugevaks ja igati salapäraseks, eriliseks kassi-isandaks. Esialgu tuleb olla väike kassilaps, mänguhimuline marakratt. Peemoti hoiukodu lõi reegli, et ajal, kui inimesi kodus ei ole, on kass suures puuris. Esimene nädal nii ka läks. Järgmise nädala hommikud olid täidetud peitupugenud Peemoti otsimisega ja protestikisa saatel puuri saatmisega. Kolmandal nädalal oli puur unustatud ja Peemot vaba mees. Vabadust võib Peemotile lubada, sest pahandust ta väga ei tee. Kassiks-kasvamiseks vajalikud vahendid peavad muidugi käepärast olema. Igasuguseid mänguasju - veeretamiseks, loopimiseks, murdmiseks, närimiseks peab olema korralik valik. Kuni hoiukodus ei olnud veel kraapimisposti, kasutas Peemot küünte teritamiseks tolmuimeja voolikut. 

Peemot on teleka suur sõber, kui mängutuuridest aega üle jääb, süveneb väike kiisu telesaatesse ja vaatab üksisilmi, mis putukas ekraanil toimetavad. Peemot on ka ühest suurest hirmust üle saanud - kui alguses pidi diivani alla kadunud mänguasjad välja õngitsema perenaine, siis nüüd julgeb Peemot ka ise mööblitüki alla kannidele järele minna. 
 
Peemoti hoiukodus käib sageli külalisi, ka lapsi, kellega Peemot meelsasti seltsib ja kellel end hellitada-nunnutada laseb. Üle kõige aga ootab Peemot külla neid inimesi, keda ta veel ei tunne, kes aga saavad tulevikud olema tema perekond. Peemot loodab, et see tulevik on kohe-kohe saabumas. Peemot on koduvalmis.
 
Peemot asub hoiukodus Pelgulinnas ja ootab endale külla, kokkulepped aadressil kassjapojad@gmail.com ja telefonil 5038083.

Thursday, November 22, 2012

Saage tuttavaks - Pipa


Külm ja vihmane sügisõhtu. Suure kortermaja ees peatub auto, sellest väljub inimene ja märkab eemal kassi kössitamas. Autost väljub teine inimene, kükitab kassi lähedale ja kiisutab vaikse häälega. Kassike tõuseb, sirutab kangeksjäänud jalgu ja astub lähemale. Autost tuuakse karbike kassitoitu. Kass astub julgemalt ligi ja hakkab isukalt sööma. Inimesed seisavad ja arutavad tasakesi. Kass on näljane, väsinud, pikast õue-elust natuke määrdunud. Autost tuuakse välja transpordipuur. Tasakesi lükatakse kass puuri, puur tõstetakse autosse ja auto sõidab pimedusse.

Nii algab ühe täiesti tavalise, nimeta, koduta kassi lugu. Algas see lugu muidugi kunagi varem, kui armas triibuline kassipoeg ühe pere lemmikuks võeti. Kus on nüüd see pere, kus kodu, kus tuttav toidukauss ja harjumuspärane unease - kes teaks vastuseid? Inimesed, kes kassi kaasa viisid, on valmis andma kiisule uue võimaluse. Kass saabub MTÜ Kass ja Pojad hoiukodusse.

Peale vajalikku arstilkäiku, vältimatuid protseduure ja mõningast taastumisaega on kass ennast hoiukodus kenasti sisse seadnud. Pärast mõningaid otsinguid on saanud kiisu endale ka ilusa nime – Pipa. Kui kassid kirjutada oskaksid, kirjutaks Pipa enda kohta järgmist:

„Olen pisikest kasvu ja füüsiliselt võtan vähe ruumi. Käitun vaoshoitult ja kombekalt, olen malbe ja igati armastusväärne. Oskan lugeda inimese käitumisest, millal on aeg tulla seltsi pakkuma ja millal peaksin omaette hakkama saama. Seltsipakkumise hetkedel  lasen oma nurrumootoril töötada nii kõvasti kui võimalik. Tegelikult hakkab mu nurrumootor tööle juba sõbralikust pilgust või lahkest sõnast, paitamine ja kasuka sagrimine annab nurrule vaid hoogu juurde. Omaetteolemise aja täidan magamisega. Magan voodi ühes otsas ja siis voodi teises otsas, diivani ühes ääres ja siis teises ääres, magan põrandal triibulise kaltsuvaiba peal, et vaiba triibud saaksid sõbrustada minu kasuka triipudega. Olen väga vähenõudlik, minu hoole alla võib jätta toalilled, juhtmed, tapeedi – kõik jääb puutumata.“.

Hoiukodul jätkub Pipa jaoks vaid kiidusõnu – rahulik, olematu uudishimuga kass. Puhas, hea isuga. Ootab kannatlikult tähelepanu ja hellitusi, oskab olla ka vähese eest tänulik ja anda vastu vaikset hoolimist ja isetut armastust.

Pipa ootab kodupakkumisi aadressil kassjapojad@gmail.com ja telefonil 56663468.

Tuesday, November 20, 2012

Kojuminejaid


Kasse abistavad inimesed teavad - iga kassi jaoks on kuskil kodu ootamas. Teavad sedagi, et vahel kulub uue kodu leidmiseks aastaid, vahel aga võib tundide või päevadega väike ime sündida.

Suur ilus kass Kurr - armukadeduse ohver - sattus MTÜ Kass ja Pojad hoole alla vahetult enne Cleopella kassinäitust. Ja vahetult peale kassinäitust oli Kurril uus kodu olemas. Kurri suur õnn oli viibida õigel ajal õiges kohas. Nii jäi ta silma kenale prouale, kes käis kuus korda Kurri puuri juures, rääkis juttu, uuris Kurri harjumusi ja elusaatust, vaatas sügavalt Kurri tarkadesse silmadess ja tegi lõpuks otsuse - see tore kass saab aukoha tema kodus. Uue perenaise võlumise kõrval oli Kurril näitusel täita vastutusrikas roll - võistelda koduta kasside nimel kodukasside kategoorias. Võistlus oli edukas - kolmas koht kõigis kuues ringis, pärjatud uhkete rosettide ja suurte toidukottidega. Lühidalt - näitusesaali astus tühjade taskutega koduta kass, välja astus aga pärjatud uhke kodukass.

Näitusel osales ka armas kassipoiss Eeben. Eebeni puhul kahtlesime kaua, kas ta näitusel vastu peab, oli ta ju vahetult enne liikunud ühest hoiukodust teise ja natuke arg veel.Kes aga ei riski, see shampanjat ei joo. Eebeni puuri ees peatus tore perekond - ema viie lapsega. Lastest vanim jäi Eebenit üksisilmi vaatama ja Eeben vaatas vastu. Vahel on nii, et nähtamatud asjad muutuvad vägagi nähtavaks. Nii ka side Eebeni ja tema uue peremehe vahel - kes oskas vaadata, see nägi. Muidugi ei võetud Eebenit kohe kaasa, enne tuli kodus asjad hoolikalt läbi mõelda ja kõigi pereliikmetega läbi arutada. Eellepingu kinnituseks ostis noormees oma napist taskurahast Eebenile karbitäie maitsvat pasteeti. Järgmise päeva varastel hommikutundidel tuli telefonikõne - Eeben on väga oodatud, palun hoidke teda meie jaoks. Tänaseks on Eeben uues kodu hästi kohanenud, seltsib kõigi pereliikmetega, nii inimeste kui loomadega. Eeben hoiab väga oma väikest peremeest. Pere-ema kirjutas imeilusa luuletuse - mõeldes kõigile koduta kassidele ja MTÜ Kass ja Pojad tegevusele.

Meie nimeks Kass ja Pojad.
Katkematu kiisuoja voolab meie juurest läbi.
Inimestel pole häbi lasta kassil saada poegi,
kes on üle! Kes ei loegi!
Jätta kiisud Elu hooleks: vahel kõik ja vahel pooled?
Meie saame Elu anda. Mõnda hoiukoju kanda,
rahustada, toita, joota, uut ja PÄRISkodu loota.
Näitustel end tuulutada, rääkida ja kuulutada...
Kiisud leiavad siis pered, kes neil ütleks rõõmsalt: „Tere!“
Kodud, kus neid hoitaks siiralt, poegida ei lastaks iial –
et ei sünniks rohkem poegi,
kes on üle. Kes ei loegi.

Näitusepuure oli kasutada kaks ja nii pidid ülejäänud hoolealused jääma hoiukodudesse ja leppima sellega, et nende pildid ja jutud olid stendile välja pandud. Kui aga saatus näeb ette, et uus kodu on tulekul, siis on kasu ka pildist ja jutust. Kena keskealine paar tuli juttu ajama ja kodu otsivaid kasse uudistama. Selgus, et nende kodus elas 18 aastat ilusat õnnelikku elu prügikasti juurest leitud kass. Nüüd on tuba tühi ja hinges kurbus - ühes õiges kodus peaks siiski kass olema. Kõik kümme koduotsijat vaadati stendilt üle, küll kaaluti, kas pika karvaga või lühikese karvaga, kas must või hall, kas emane või isane, kas suur mürakaru või rahulik askeldaja. Õnnelikuks väljavalituks osutus Maxi. Järgmiseks päevaks sai kokku lepitud käik hoiukodusse ja tänaseks on Maxi uues kodus täieõiguslik pereliige. Arvata on, et hellitatud ja poputatud, aga sellist imearmast mõmmikest tulebki niimoodi hoida. Kui pere eelmine kass käis ka õues ja valmistas hilise kojutulekuga pererahvale tihti tuska, siis Maxi jääb ainult toakassiks, et tema elu oleks igati turvaline.
MTÜ Kass ja Pojad tänab näituse korraldajat MTÜ-d Cleopella, kes pakkus suurepärase võimaluse tulla näitusele, osaleda võistlusel, koguda annetusi ja teha heategevusmüüki. Kurr, Eeben ja Maxi tänavad ka ja viipavad oma uutest kodudest. Teised hoolealused jäävad ootama, et jagatud kontaktid juhivad järgmised kassihuvilised meie juurde. Suur tänu kõigile, kes meie heategevusmüügil või annetusena oma panuse andsid, kliinikuarvete tasumisel on sellest palju abi.