Thursday, April 25, 2013

Siim tervitab




Keset suurt kevadet saame kõiki meie toetajaid rõõmustada Siimu uhkete piltidega. Kahel esimesel pildil on veel natuke näha seda poisiohtu kassilast, kes meie juurest võttis ette pika tee oma koju Kesk-Eestisse. 













Viimasel pildil aga on suur ja  iseteadlik kassi-isand, kes vaatab selge ja sihikindla pilguga. Siim on nüüdseks kastreeritud, saavutanud paraja kehakaalu ja omandanud kõik kodukassile kohased kombed. Eks ta oma kassiaruga peab end perekonnapeaks, kelle hooleks on oma inimesed ehk kari igal hommikul tööle saata ja õhtul töölt koju oodata. Õhtuti Siim kontrollib, et kõik saaksid võimalikult palju mängida ja puhata, tuues inimeste kätte pallikesi ja mänguhiiri. Une-eelseks tegevuseks on Siim planeerinud hoogsad jooksu- ja peitusemängid, et kõik ikka korralikult naerda saaks. Öösiti  tuleb vaadata, et padjad oleks ilusasti pehmed ja tekid kataks käsi-jalgu, selleks poeb Siim ise tekkide alla ja paneb pea patjadele. 


Ilus eesti  maatõugu triibik Siim tervitab ja teatab - vaata alati elu päikeselist poolt:)

Friday, April 19, 2013

Mirri koolitamine



"Kätega ei vaadata"- Mirri hoiukodus on kaks perekassi ja nii saab Mirri valida, kas suhelda inimeste või liigikaaslastega. Omasugused on ju  ikka mõnusamad. Mirrile koduotsimisele võiks läheneda ka niimoodi, et kui teie kassil on igav ja vajab seltsi, siis sobiks Mirri hästi. Oleme aga veendunud, et igas kassis on soov suhelda inimestega ja nii sündis otsus saata Mirri "kooli".

Peemoti ja Mikko järel tühjaks jäänud hoiukodu võttis Mirri oma hoole alla. Ei ole teisi kasse, kelle selja taha pugeda. On vaikne ja rahulik kodu, kus noor perenaine on kannatlik, kuid järjekindel. Esimese öö veetis Mirri peidus. Mirri on aga väga uudishimulik ja küll ta varsti asub uut ümbrust uurima ja endale tegevust otsima. 





Küllap avastab hoiukodu perenaine varsti, et öösel magab Mirri  tema jalutsis. Vast juhtub peagi ka nii, et Mirri toetab oma pea teleka või arvuti ees istuva perenaise õlale.   Mirri on meil ju täiesti tavaline ja sotsiaalne kass, kellel on lihtsalt vaja väikest müksu, et "kätega ei vaadata"-Mirri asemel oleks "veel-üks- pai"- Mirri.

Monday, April 15, 2013

Amber, Peemot ja Mikko läksid koju

Laupäeval, 13. aprillil toimus lauluväljakul Eliitkassi klubi Jessy korraldatud kassinäitus. Amber, Peemot, Mikko ja Mirri võtsid näitusepuurides kohad sisse ja kodupakkujate meelitamine võis alata.

Mirri, kes eriti sülesolemisest ei hooli, laotas oma kirju pikakarvalise kasuka punasele sametkattele laiali ja uudistas inimesi oma suurte öökullisilmadega. Algul olid kõrvad valvsalt kikkis ja kael pikaks sirutatud, et kõik võõrad helid ja pildid kinni püüda ja salvestada. Õige pea aga hakkas kõik korduma, inimesed tulid, avaldasid imestust vahva kasuka ja suurte silmade üle, ja astusid edasi. Mirri sättis end mugavamalt, asetas lõua  väljasirutatud käppadele ja uneles omaette. Üks kena proua jäi pikemalt Mirrit silmitsema, pildistas ja jagas perega pilte, mõtles ja arutles. Mirri võtmine oleks tõeline väljakutse, sest Mirri on kindel - kass on otsustaja. Jõuda Mirriga kompromissidele, õpetada kiisut hindama lähedust, lugu pidama paitamisest ja kasuka sugemisest - kes seda suudab, leiab endale Mirris tõeliselt erilise sõbrakese. Telefoninumbrid, meiliaadressid, pildid sai kaasa antud, nüüd jääb vaid oodata, kas Mirri saab väärilise pakkumise.

Peemot saabus näitusele hoopiski "töölt", mitte hoiukodust. Nimelt läks Peemot nädalake varem ühte perre testima pereliikme kassiallergiat. Allergia ei näidanud end, kuid näitusepäeva hommikuks ei olnud pere veel teinud lõplikku otsust, kas Peemot võikski nende kodukass olla. Peemotile näitusemelu meeldis, ainult et näitusepuuris ei saanud ta hetkegi olla. Pisemad ja suuremad käed tahtsid Peemoti sitikmusta kasukat silitada, julgemad tahtsid Peemotit süllegi võtta. Testitud pere vaatas seda möllu mõnda aega pealt, siis aga tuli kiire otsus - kodus jäid mänguasjad laiali, toit kaussi kuivama ja pesa magamisest sassi. Peemot peab ikka tagasi koju tulema. Nüüd juba päriselt kodukassina. Peemot lehvitas rõõmsalt mahajääjatele, lasi end kotti panna ja läks kiiresti koju. Peemoti kodust tuli juba ka pilt, kus Peemot on oma "turvapaigas" trepil.

Amber oma pastelsetes toonides kasukaga meelitas väikesi tüdrukuid, tema siidine karv ja haldjalik olek tõotasid lembeid õhtupoolikuid diivanil pikutamiseks, toredaid lendlevaid mänge suletuttide ja pallikestega, õrnu head-ööd-miilustusi. Võib-olla ka ühiseid iluhetki peegli ees, moeajakirjade lehitsemist, toiduga pirtsutamist. Amberil oli näitusel palju imetlejaid, kuid ei ühtegi kindlat pakkujat. Õhtul tuli aga ärev telefonikõne - soovime väga Amberile  kodu pakkuda, kas ta on veel saadaval. Hoiukoduga saadi kiiresti kokkuleppele, toidus ja muudes vajalikes asjades räägiti ühte keelt ja nii asus Amber pühapäeva hommikupoolikul oma uude koju. 

Mikkost tõotab kasvada suur kassimürakas, kelle tõsise silmavaate ja uhke hoiaku varjus on aga alati väike vallatu kassipoeg, kes on kohe valmis mängu astuma. Kui näitusel oleks kasutada olnud väike piiratud areen, siis oleks Mikko vallutanud südameid lustliku mänguga. Kuna aga põrandale ei saanud, oli Mikko süles ja kallistas kõvasti oma hoidjat. Ega sellist pilti sageli ei näe, et kiisu niimoodi kallistada oskab. Mikko juurde hakkas tekkima järjekord, vaadati ja arutati, tehti ääri-veeri juttu kodupakkumisest. Võeti kaasa MTÜ kontaktidega visiitkaarte ja näituse reklaamlehte. Võeti aega mõtlemiseks ja otsustamiseks. Üks kena perekond tuli ikka ja jälle tagasi meie laua juurde, pereproua ei suutnud pilku Mikkolt lahti lasta. Tuli jutuks, et kodus on Miisu, kes on küll tore kass, aga sülle ei taha tulla ja Mikko-sugune kiisu oleks nende peres väga oodatud. Veel üks ring ja veel natuke järelemõtlemise aega. Veel mõnele huvilisele visiitkaarte. Ja siis tuli otsus - kui meie lubame, siis nemad tahavad Mikkole pakkuda kodu ja kätt ja südant.  Kodupakkumine oli nii siiras, pikkadest jutuajamisest oli juba selge, et tegemist on väga hea koduga, siis julgesime teha otsuse ja Mikko läks otse näituselt uude koju. 

Peemot uues kodus. Mikko uues kodus.  Amber uues kodus. Soovime oma väikestele hoolealustele kõike head uutes kodudes, täname südamest kodupakkujaid.

Thursday, April 11, 2013

Isabella Blue läks koju

Suur rõõm on teada anda, et meie kaunitar Isabella Blue on koju jõudnud. Kassike, kes elas tänaval, kes pelgas kõiki ja kõike, on hoiukodu poole aasta hea töö tulemusel täiesti koduvalmis. Päriskodu ülesandeks on Isabellast välja võluda sülekass ja paisõltlane. Kõik eeldused selleks on olemas. Ja Isabella ise on valmis järjest rohkem usaldama ja pakkuma kõike, mida üks kaunis ja arukas kass pakkuda saab.


Uus kodu saatis pilte, kus näha mõne päevaga saavutatu. Esimene pilt on tuttav kõigile, kelle koju tuleb täiskasvanud kass - ikka tuleb varjuda mööblitükkide alla. Isabella mööbli-all-päevadesse jäävad pikad vestlused pere meespoolega, kes veetis tunde põrandal pikutades ja Isabellaga kontakti luues.







Hirm uue olukorra, uue ruumi ja uute inimeste suhtes taandus kiiresti, peagi kontrollis Isabella juba mööblipealset elu. Siinkohal tähelepanu suletutiga mänguridvale - see on asendamatu riistapuu kassidega heade suhete loomiseks, sellega saab teha esimesed ettevaatlikud paid ja kõrva-tagant-sügamised, see meelitab kassi mängima.







Isabella on kord juba selline, et tema tahab otsustada ja valida - enne kui inimene saab võimaluse silitada tema sinist läikivat kasukat, tahab tema ise inimest puudutada. Sõrmede nuusutamisega ja õrnalt ninaga müksamisega annab Isabella märku, et inimene on heaks kiidetud ja suhted võivad edasi areneda.





Tänaval pidi Isabella leppima selle toiduga, mis kättesaadav oli. Hoiukodus oli menüüs kvaliteetsed kassikrõbinad ja hõrgud konservid. Seega tervislik toitumine on Isabellale selge. Põhimõtteliselt sobib vahel söögiks ka viiner, kuid sellel pildil peab Isabella võimalikuks viineritükki vaid pallina kasutada.



MTÜ Kass ja Pojad tänab Isabella Blue uut peret ja soovib rõõmurohket kooselu. 

Thursday, April 4, 2013

Poseeriv Amber

Dmitri Pravdjukov on üks MTÜ Kass ja Pojad  headest sõpradest. Me kohtume harva, aga alati jääb kohtumist meenutama hulk imeilusaid pilte. Dmitri on fotograaf ja teeb oma tööd sageli kassinäitustel.

Kassiklubi Selena Tigeri näitusel 23. märtsil oli meie merevaigukarva Amberil võimalus olla fotograafi esimeseks modelliks. Enamuse näitusel viibitud ajast eelistas Amber olla süles,silmad mõnusalt kinni ja käpad kõvasti ümber hoidja kaela.          Võtteplatsil, prožektorite eredas valguses, näitas Amber end kogu ilus. Tark pilk fokusseeritud, käpad kombekalt koos, saba sirgu seatud. kasukas kammitud ja vurrud triigitud - nii nagu lubatud.

Amber võlus ära kõik väikesed tüdrukud, kes meie laua juurde sattusid. Amber pakkus  lahkesti paitamiseks oma siidist kasukat, nõustus istuma laste süles, lubas suruda ärevusest õhetavaid põsekesi vastu oma pehmet külge. Nii mõnegi pisipiiga silmad vaatasid kordamööda ema ja isa ja Amberi silmadesse küsides - kas selline võrratu loomake võiks olla meie lemmik, meie koduloom. Kui emmede arvates oli kiisu kasukas merevaigu- või liivakarva, siis tüdrukukeste üksmeelne arvamus oli - roosa kiisu:)

Amber on koduvalmis. Steriliseeritud, vaktsineeritud, sotsialiseeritud. Eelistatud on kodu, kus ootab pehmete patjadega diivan, palju mänguasju ja armsaid väikesi lapsi. Amber ootab hoiukodus Nõmmel kõiki huvilisi, et igaüks saaks ise veenduda - kass, kes vaatab otsa siinolevatelt piltidest, on päris elus veel tuhat korda armsam.

Monday, April 1, 2013

Saage tuttavaks - Ruger


Tallinna-lähedase väikese asula tänavatele ilmus mõni aeg tagasi uus asukas - suur ja ilus isakass. Päeval magas päikesesoojadel autokatustel, öised käigud jäävad teiste eest saladuseks. Kass näis olevat leppinud sellega, et puudub katus pea kohal ja toidukauss ei täitu regulaarselt. Ilus kohev musta-valgekirju kasukas muutus ikka hallimaks ja pulstunumaks, silmad rähmaseks.


Kasside hea hoidja ja kaitseingel, kes sealkandis elab, meelitas kassi mõned korrad toiduga. Maitsev konserv teadagi ei jäta ühtki korraliku koduse kasvatusega kassi ükskõikseks. Mõned korrad sai kiisu oma toiduportsu kätte ilma liigse tseremooniata. Siis aga ilmus koos toiduga ka transpordipuur ja enne kui kiisu arugi sai, oli puuriuks tema selja taga kinni. 
See vabadus on imelik asi - olgu või lageda taeva all ja ilma kindla toidukorrata - ikka on vabadus magus. Hoiukodu kitsates oludes võttis kass nõuks olla hoopis vastaline. Valvel. Ootel.
Kõigepealt sai kass endale nime - Ruger. Siis tuli ussirohutablett. Siis võeti kõne kliinikusse, räägiti kastreerimisest, kiipimisest, pesemisest. Kõige selle juurde soe tuba, maitsev  toit ja meelitav jutt - eesmärgiga välja meelitada Rugerist üks vahva ja vapper kodukass.