Friday, September 8, 2017

Suvekuude kokkuvõte


Ega palju kokku võtta ei olegi. Meie valmisolek abi anda on väike, hoiukodude nappus seab piirid. Aga ikka teeme, mis saame, teeme koostööd teiste ühingutega ja proovime ikka anda oma panuse.

Kurr Kiškin, maine coon´i laadne kassi-isand, liikus kevadel meie hoiukodust MTÜ Kasside Turvakodu suurde kassituppa. Küll teda seal imetleti ja kiideti, seati teistele eeskujuks ja tunnustati. Turvakodu lehelt oli lugeda: Kurr on parasjagu hell ja parasjagu paimaias. Ta on parasjagu hooliv ja parasjagu elutark. Temaga koos lihtsalt tekib tunne nagu kõikidele maailma küsimustele oleks vastused olemas. Tema õrn kurr ja peamüks on just need, mis alati päeva ilusaks muudavad.
Kurri uues kodus
Kuuldused sellise imelise kassi koduotsingutest levisid siin ja seal ning huvilisi-kodupakkujaid olla kuulu järgi olnud mitmeid. Kuni ühel ilusal augustipäeval levis uudis – Kurri läks koju. Ja õige pea tulid ka esimesed kodu-uudised, perenaine kirjutab: „Kurri käitub meil nagu ta oleks siin terve elu olnud, koeraga lebavad kõrvuti, lapsega magavad koos, abikaasa sülle ronib esimesena ja jääbki sinna. Igal juhul me oleme väga rõõmsad ja paistab, et tema on ka rahul. Suur tänu teile kõigile ja kõike paremat!"
Ma ei tea, kas neid ridu loevad inimesed, kes Kurri kunagi pisikese kassilapsena oma koju võtsid ja mistahes põhjusel mõni aeg hiljem võõras kohas autost välja poetasid. Või need inimesed, kelle juures ta ajutist peavarju leidis, kuid kes isiklikku heaolu pidasid kallimaks kassist hoolimisest. Las need inimesed jäävad sinna, kuhu kassidel asja ei ole. Ma tean, et neid ridu loevad inimesed, kes Kurri käpakäigu pärast muret tundsid, kes talle abi otsisid. Meie tänu neile, et nad ei andnud alla, kui tuli ka tagasilööke. Küllap Kurrigi on tänulik kõigile, kelle südameheadus ei lubanud väärt ja väärikal kassil muutuda ei-kellegi-loomaks, muutuda olematuks.

Meie suur murelaps Trinity kauples endale välja just sellise elu, nagu talle päriselt meeldib. Kassiabistajad mõtlevad sageli raamide sees – kass peaks olema tubane, kui turvalises maakohas ka väljas käib, siis ikka järelvalve all ja jalutama ainult mõneks tunniks. No proovisime Trinnule sellist saatust leida, aeg aga läks ja head lahendust ei tulnud. Trinnu veetis mõned talvekuud maamaja üksinduses, tema vahvad hoidjad käisid teda ülepäeva toitmas ja hellitamas. Aga kuidas sa hoiad kassi luku taga, kui väljas on hullutav kevad, soe sumisev suvi või lehesahinane sügis? Tubane elu tuli Trinnule muidugi kasuks, sai selgeks, et inimene on hea. Nüüd kirjutab Trinnu eestkostja ja hea haldjas: „Trinnu on meil vabakäigukass ja õues sama nunnukas kui toaski. Lubatakse ja lausa nõutakse tähelepanu ja paisid. Leivanumber on ikka rullimine ja tavapärane kindla tähelepanu saamisviis on seista ühe käpaga minu jala peal, rullida saba ümber mu jala ja siis nõudvalt mäuda:). Vahel, kui ikka üldse välja temast ei tehta ja mitu korda on (toimetamist ju ikka palju) juba mööda saalitud, siis ta äsab käpaga pahuralt :). Me oleme jõudnud sinnani, et ega Trinity ei tahagi mujale kolida, isegi kui vahel talvel on külmem ja meid ei ole koguaeg seal, talle meeldib omapäi tegutseda ja joostes saba püsti meid tervitama tulla - enda kava järgi. Ehk siis pika jutu lõpuks, ma arvan, et parem kui Trinity jääb ikkagi meile ja ma ei tegele enam talle uue kodu otsimisega.“.

Me ei muretse enam Trinnu pärast. Ta on tõesti hästi hoitud ja väga armastatud. Las ta siis elab vabakäigukassi elu, kõik vajalik on talle tagatud. Ja võibolla ühel ilusal päeval kolivad Trinnu juurde maamajja päriseks elama ka tema inimesed. Läbi aegade on ju olnud nii, et inimesed elavad kasside juures, mitte vastupidi, eks?

Friday, July 14, 2017

Ärgake-märgake!















Täna pikka juttu ei tule - meie armas sinine rändrüütel Waldemar on jäänud igasuguse tähelepanuta, kodupakkumistest rääkimata. Ometi on ta üks igati vahva ja vapper kass. Las pildid räägivad. Helistada ja kokku leppida Waldemari elu edendamiseks saab telefonil 5017310 ja e-aadressil kassjapojad@gmail.com



Thursday, July 6, 2017

Sofia läks koju

Meil on hea meel teada anda, et väikese Sofia eksirännakud on lõppenud ja ta on õnnelikult jõudnud oma koju. Vaadates kassiabiühingute kodulehti saab aimu, et tavalisi maatõugu triibikuid on kodu-ootajate seas palju. Eks nad kõik ole natuke sarnased. Aga kindlasti on nad samas kõik väga erinevad. Ja väga erilised.
Mis teeb kassi eriliseks? Tema olek, käitumine, harjumused, kombed? Tema silmavaade? Mitmetämbriline nurr või kassikeelne jutt? Või teeb kassi eriliseks kodu, kus ta elab  ja inimesed, kellega ta koos elab?
Üks tavaline triibik, sündinud tänavakassi pojana, natuke uje ja pirtsakas – ei ole just unistuste loom? Aga kui ta sattub koju, kus osatakse rõõmu tunda igast väikesest kordaminekust, kus murepilvede vahel märgatakse alati päikesekiirt, kus väärtustatakse elu ja hoitakse armastus – siis muutub kass eriliseks. Sofia teab, et tema töö on hoida pererahvast naeratamas, olla nukrusehetkedel leebeks lohutajaks, truuks seltsiliseks ja tingimusteta armastuse kandjaks.

Meie eriline tänu Sofia  kodule.

Monday, June 5, 2017

Kui oleks häid lahendusi... Tessa lugu.


Võtad perre kiisu. Võtad ikka selleks, et temast rõõmu ja rahulolu tekiks. Aga ka selleks, et kassil oleks tore elu. Hoiad ja hellitad, pakud talle parimat. Ja kass vastab samaga, mängib ja mürab, otsib lähedust  ja toob inimeste ellu hoopis iselaadseid emotsioone.

Kasvate koos ja kasvate kokku. Nii on see tavaliselt. Aga vahel juhtub ka teistmoodi. Seekordne lugu ei ole sellest, et inimesed kassist enam ei hooli või teda enam ei armasta. Sellised lood meieni ei jõua, meieni jõuavad vaid tagajärjed ja minevikuta kassid – kodust välja tõstetud, kolimisel maha unustatud, maantee  äärde kassipeatustesse jäetud. Seekordne lugu on hoopis sellest, et kass ei lepi olemasoleva elukorraldusega. Aga ilma hooleks ja koduta teda ei jäeta.


Tessa on imekena orientaali tõugu kassipreili. Selline šokolaadi moega igati – värvilt ja loomult. Tal on vastupandamatu soov suhelda, seigelda, imetlus ja sõltuvust äratada. Tessa tahaks nautida vabadust, aga tema peakene ei võta kinni, et naabritele ei meeldi, kui ta nende akende taga või rõdudel tiirutab. Tessa peab alati oma tahtmist saama – vabalt naabrusesse ringi kolada, kõiki koduseid varavalges üles ajada, kogu elu oma käpa järgi ümber kujundada.



Praegune pere on väsinud tantsust ümber Tessa. Nad armastavad ja hoolivad temast väga, aga nad annavad endale aru, et ei suuda kuidagi kaasa minna Tessa pöörase tempoga. Nad tahaksid kassi, kes nurrub süles, aga peavad tegelema kassiga, kes kogu aeg midagi nõuab või välja murda proovib.
Veelkord – pere armastab Tessat väga ja just seetõttu on nad otsustanud anda talle uue võimaluse.  Nad otsivad Tessale uut kodu, kus oleks võimalik turvaliselt väljas käia, kus oleks seltsiks lapsi, kasse või koeri. Nad tõesti tahavad, et Tessa oleks õnnelik.


Head inimesed – kui teil on soovi elada koos Tessaga, kui teil on pakkuda Tessale meelepäraseid tingimusi – palun kirjutage kassjapojad@gmail.com  või helistage 51 996 283

Tuesday, May 23, 2017

Saage tuttavaks – Sofia


Murelik kõne Pallasti tänavalt – lagunenud ja põlenud maja varemetes elab kassiema. Tema kaks pojakest õnnestus mõni aeg tagasi kinni püüda ja nende elu on korraldatud. Kolmas väikseke aga on jätkuvalt varemetes ja nüüd päris üksida – kassiema kõndis kevade ja instinktide survel minema.
Pilk tegevuskohale ajab ahastusse – kitsuke krunt varemete juures asub vahetult tiheda liiklusega tänava ääres, krunti piiravad suured majad. Kuidas üks väike kassike seal üldse elus ja terve püsib?
Püüdmispuur. Hea ületänavanaaber, kes talv läbi on kassiperet toitnud, pakub ajutist hoidu. Kahju muidugi, et kassiema jääb tänavale ja saab järgmised pojad. Aga püüa tuult väljal.


Kassilaps jõuab hoiukodusse kohkununa, kuid säilitab selge silmavaate ja peitu ei poe. Esialgu on tema toaks suur hoiupuur, et ta oleks nähtav ja näeks ka ise ümbritsevat. Kaval kassike surub end vastu puurinurka, lausa pakkudes niimoodi oma külge silitamiseks. Puurivarbade vahelt sissetungivad sõrmed nuusutatakse üle ja lubatakse lahkelt peakest puudutama ja kurgualust kudistama. Esimesed kontaktid on paljulubavad, paitamise vastu ei ole kassikesel midagi. Järgmiseks tuleb harjuda käpad maast lahti tõstmisega, siis sülletõstmisega, siis ...
Täna saab täis täpselt nädal hoiukodu-elu. Ussirohi on antud, vesise nina vastu käib tabletiravi. Kui tervis korras, tuleb vaktsineerimine ja õige pea ka steriliseerimine. Igapäevaselt käib järjekindel sotsialiseerimine. Täna on kiisu nõus sööma ainult nii, et inimene hoiab toidukaussi käes, loodame, et selline usaldusavaldus ei päädi nõudega söömise ajal paitada:). Äärmisel tore on, et kiisuke ei karda inimese lähedust. Ja küll peagi tuleb see aeg, kus kass tuleb inimese juurde, mitte vastupidi – praegu peab veel meelitama ja julgustama.

Veterinaar kontrollis kassi ja arvas vanuseks kuus- seitse kuud, piimahambad on just vahetumas jäävhammaste vastu. Kass on emane, üldiselt terve, puhas ja tubli.
Kassike sai nimeks Sofia. Lihtsalt juhtus nii, et hoiukodusse asumise päeval oli Sofia nimepäev, mis seal siis pikemalt mõelda. Eks päriskodu ja pärispererahvas saavad mõelda ja vajadusel teisiti otsustada.



Rohkem infot Sofia kohta ja kodupakkumised telefonil 50 38083, e-posti aadressil kassjapojad@gmail.com

Thursday, April 13, 2017

Alexander läks koju!



Alexander läks koju paar nädalat tagasi ja meil ei olnud kübetki kahtlust, et asjad ei klapiks. Alexander on üks haruldasemaid eksemplare koduta kasside maailmas – sellist kiiret kohanemist näeb tänaval sündinud kasside seas harva. Hoiukodus kasutas ta ära iga võimaluse, et sülle magama pugeda. Jäime huviga ootama, mis saab kodus – kas Alexander saab jätkata oma elustiili?

Sõnadega ei ole siin midagi teha – vaadake pilti – see on Alexandri tavapärane positsioon! Loodame väga, et peremehel jätkub aega ja kannatust kassile küljealuseks olla.

Friday, March 31, 2017

Meil on käpp sees!



Detsembris avas aadressil Müürivahe tn 22 uksed Kassmaania – pood ja kokkusaamispaik. MTÜ-l Kass ja Pojad on seal käpp sees! 









Kassmaanias on meil oma stend, kus jagame infot meie hoole all olevate kasside kohta.Teeme Kassmaanias heategevusmüüki - saadaval meie lõngahiired ja –kassid, kohal on annetus-kass, nii saame raha oma hoiukiisude kliiniku-kuludeks ja toiduks. Kassmaanias räägitakse hommikust õhtuni kassi-lugusid ja me loodame jõuda niimoodi inimesteni, kes on meie hoiulistele   valmis kodu või hoiukodu andma.




Kassmaania on väga vahva koht – see on veendunud kassi-inimeste parim ostlemiskoht. Kõigil müügiartiklitel on ühine nimetaja – kass. Tassidel ja pluuside on kassipildid, vaasid on kassikujulised, ehteid ehivad kassid. Termomeetrid, külmkapimagnetid, õnnitluskaardid, vitraažid – kõikjalt vaatavad vastu kassid. Siis ridades mängukasse – nunnusid kotis kaasas kandmiseks, väljaveninud pubekaid sõbrale riiuliveerele poetamiseks, päris miniatuurseid kujukesi taskusse peitmiseks või töölaual arvuti äärele sättimiseks. ning muidugi padjad, eri-ilmelised kiisud neilt vastu vaatamas. Parim koht kasse armastavatele inimestele kingituste soetamiseks!


Tänusõnad tulevad ka – väikestele tüdrukutele, kes üle tänava lauluringi minnes Kassmaaniasse sisse põikavad – nende imearmas ja südamlike soovidega kaardike ripub stendil aukohal. Kassid kaardil ütlevad – aitäh, et meid aitate! Tänusõnad ka prouale, kes tõi meile suure kotitäie värvilise lõngu – sellest on valminud kuhi heategevusmüügiasju. 


Fotograaf on seekord tõeliselt kobakäpp olnud ja pildid ei ole head. Seda enam on põhjust ise läbi astuda ja veenduda, kui toreda kohaga on tegemist.