Monday, June 5, 2017

Kui oleks häid lahendusi... Tessa lugu.


Võtad perre kiisu. Võtad ikka selleks, et temast rõõmu ja rahulolu tekiks. Aga ka selleks, et kassil oleks tore elu. Hoiad ja hellitad, pakud talle parimat. Ja kass vastab samaga, mängib ja mürab, otsib lähedust  ja toob inimeste ellu hoopis iselaadseid emotsioone.

Kasvate koos ja kasvate kokku. Nii on see tavaliselt. Aga vahel juhtub ka teistmoodi. Seekordne lugu ei ole sellest, et inimesed kassist enam ei hooli või teda enam ei armasta. Sellised lood meieni ei jõua, meieni jõuavad vaid tagajärjed ja minevikuta kassid – kodust välja tõstetud, kolimisel maha unustatud, maantee  äärde kassipeatustesse jäetud. Seekordne lugu on hoopis sellest, et kass ei lepi olemasoleva elukorraldusega. Aga ilma hooleks ja koduta teda ei jäeta.


Tessa on imekena orientaali tõugu kassipreili. Selline šokolaadi moega igati – värvilt ja loomult. Tal on vastupandamatu soov suhelda, seigelda, imetlus ja sõltuvust äratada. Tessa tahaks nautida vabadust, aga tema peakene ei võta kinni, et naabritele ei meeldi, kui ta nende akende taga või rõdudel tiirutab. Tessa peab alati oma tahtmist saama – vabalt naabrusesse ringi kolada, kõiki koduseid varavalges üles ajada, kogu elu oma käpa järgi ümber kujundada.



Praegune pere on väsinud tantsust ümber Tessa. Nad armastavad ja hoolivad temast väga, aga nad annavad endale aru, et ei suuda kuidagi kaasa minna Tessa pöörase tempoga. Nad tahaksid kassi, kes nurrub süles, aga peavad tegelema kassiga, kes kogu aeg midagi nõuab või välja murda proovib.
Veelkord – pere armastab Tessat väga ja just seetõttu on nad otsustanud anda talle uue võimaluse.  Nad otsivad Tessale uut kodu, kus oleks võimalik turvaliselt väljas käia, kus oleks seltsiks lapsi, kasse või koeri. Nad tõesti tahavad, et Tessa oleks õnnelik.


Head inimesed – kui teil on soovi elada koos Tessaga, kui teil on pakkuda Tessale meelepäraseid tingimusi – palun kirjutage kassjapojad@gmail.com  või helistage 51 996 283

Tuesday, May 23, 2017

Saage tuttavaks – Sofia


Murelik kõne Pallasti tänavalt – lagunenud ja põlenud maja varemetes elab kassiema. Tema kaks pojakest õnnestus mõni aeg tagasi kinni püüda ja nende elu on korraldatud. Kolmas väikseke aga on jätkuvalt varemetes ja nüüd päris üksida – kassiema kõndis kevade ja instinktide survel minema.
Pilk tegevuskohale ajab ahastusse – kitsuke krunt varemete juures asub vahetult tiheda liiklusega tänava ääres, krunti piiravad suured majad. Kuidas üks väike kassike seal üldse elus ja terve püsib?
Püüdmispuur. Hea ületänavanaaber, kes talv läbi on kassiperet toitnud, pakub ajutist hoidu. Kahju muidugi, et kassiema jääb tänavale ja saab järgmised pojad. Aga püüa tuult väljal.


Kassilaps jõuab hoiukodusse kohkununa, kuid säilitab selge silmavaate ja peitu ei poe. Esialgu on tema toaks suur hoiupuur, et ta oleks nähtav ja näeks ka ise ümbritsevat. Kaval kassike surub end vastu puurinurka, lausa pakkudes niimoodi oma külge silitamiseks. Puurivarbade vahelt sissetungivad sõrmed nuusutatakse üle ja lubatakse lahkelt peakest puudutama ja kurgualust kudistama. Esimesed kontaktid on paljulubavad, paitamise vastu ei ole kassikesel midagi. Järgmiseks tuleb harjuda käpad maast lahti tõstmisega, siis sülletõstmisega, siis ...
Täna saab täis täpselt nädal hoiukodu-elu. Ussirohi on antud, vesise nina vastu käib tabletiravi. Kui tervis korras, tuleb vaktsineerimine ja õige pea ka steriliseerimine. Igapäevaselt käib järjekindel sotsialiseerimine. Täna on kiisu nõus sööma ainult nii, et inimene hoiab toidukaussi käes, loodame, et selline usaldusavaldus ei päädi nõudega söömise ajal paitada:). Äärmisel tore on, et kiisuke ei karda inimese lähedust. Ja küll peagi tuleb see aeg, kus kass tuleb inimese juurde, mitte vastupidi – praegu peab veel meelitama ja julgustama.

Veterinaar kontrollis kassi ja arvas vanuseks kuus- seitse kuud, piimahambad on just vahetumas jäävhammaste vastu. Kass on emane, üldiselt terve, puhas ja tubli.
Kassike sai nimeks Sofia. Lihtsalt juhtus nii, et hoiukodusse asumise päeval oli Sofia nimepäev, mis seal siis pikemalt mõelda. Eks päriskodu ja pärispererahvas saavad mõelda ja vajadusel teisiti otsustada.



Rohkem infot Sofia kohta ja kodupakkumised telefonil 50 38083, e-posti aadressil kassjapojad@gmail.com

Thursday, April 13, 2017

Alexander läks koju!



Alexander läks koju paar nädalat tagasi ja meil ei olnud kübetki kahtlust, et asjad ei klapiks. Alexander on üks haruldasemaid eksemplare koduta kasside maailmas – sellist kiiret kohanemist näeb tänaval sündinud kasside seas harva. Hoiukodus kasutas ta ära iga võimaluse, et sülle magama pugeda. Jäime huviga ootama, mis saab kodus – kas Alexander saab jätkata oma elustiili?

Sõnadega ei ole siin midagi teha – vaadake pilti – see on Alexandri tavapärane positsioon! Loodame väga, et peremehel jätkub aega ja kannatust kassile küljealuseks olla.

Friday, March 31, 2017

Meil on käpp sees!



Detsembris avas aadressil Müürivahe tn 22 uksed Kassmaania – pood ja kokkusaamispaik. MTÜ-l Kass ja Pojad on seal käpp sees! 









Kassmaanias on meil oma stend, kus jagame infot meie hoole all olevate kasside kohta.Teeme Kassmaanias heategevusmüüki - saadaval meie lõngahiired ja –kassid, kohal on annetus-kass, nii saame raha oma hoiukiisude kliiniku-kuludeks ja toiduks. Kassmaanias räägitakse hommikust õhtuni kassi-lugusid ja me loodame jõuda niimoodi inimesteni, kes on meie hoiulistele   valmis kodu või hoiukodu andma.




Kassmaania on väga vahva koht – see on veendunud kassi-inimeste parim ostlemiskoht. Kõigil müügiartiklitel on ühine nimetaja – kass. Tassidel ja pluuside on kassipildid, vaasid on kassikujulised, ehteid ehivad kassid. Termomeetrid, külmkapimagnetid, õnnitluskaardid, vitraažid – kõikjalt vaatavad vastu kassid. Siis ridades mängukasse – nunnusid kotis kaasas kandmiseks, väljaveninud pubekaid sõbrale riiuliveerele poetamiseks, päris miniatuurseid kujukesi taskusse peitmiseks või töölaual arvuti äärele sättimiseks. ning muidugi padjad, eri-ilmelised kiisud neilt vastu vaatamas. Parim koht kasse armastavatele inimestele kingituste soetamiseks!


Tänusõnad tulevad ka – väikestele tüdrukutele, kes üle tänava lauluringi minnes Kassmaaniasse sisse põikavad – nende imearmas ja südamlike soovidega kaardike ripub stendil aukohal. Kassid kaardil ütlevad – aitäh, et meid aitate! Tänusõnad ka prouale, kes tõi meile suure kotitäie värvilise lõngu – sellest on valminud kuhi heategevusmüügiasju. 


Fotograaf on seekord tõeliselt kobakäpp olnud ja pildid ei ole head. Seda enam on põhjust ise läbi astuda ja veenduda, kui toreda kohaga on tegemist. 

Wednesday, March 29, 2017

Missi läks koju. Belinka läks koju

Tavalises mõttes kojuminekust seekord rääkida ei saa. Ei olnud nii, et me hoiame ja otsime ja siis tulevad õiged inimesed. Seekord said hoiukodudest päriskodud.

Missi kasulapsega

Missi sai tänavalt hoiukodusse eelmise aasta detsembris, Keila garaažikassidest esimesena. Pere, kes ta hoiule võttis, oli just kaotanud ühe oma kassidest. Me ju teame, et üks kass ei saa kunagi asendada teist, aga abivajava aitamine võib kurbust ja leina leevendada. Samal ajal võttis pere endale ka väikese kassipoja. Missi roll oli tõesti ainult hoiukassi oma. Muidugi koheldi teda samasuguse armastuse ja hoolega nagu pere teisi kasse, aga ta oli ikkagi ootel. Tasapisi hakkas Missi end vajalikuks tegema – aitas väikest kassipoega kantseldada, pakkus nurruteraapiat, lõbustas mängutuuridega. Tulid mõned kodupakkumised, kuid pere ei pidanud neid sobivaks – Missi oli tagasihoidlik ja heitus tugevamate helide ja kiiremate liigutuste peale, uude koju minek oleks veel tubase eluga kohanemise faasis kiisule keeruline olnud. Läksid päevad, nädalad, kuud. Missi muutus – julgemaks ja hakkajamaks, aga ka kasulapsele asendamatuks, pereliikmetele armsaks ja südamelähedaseks. Niimoodi samm-sammult tuli otsus – Missi ei pea enam muretsema, kes on tema pererahvas ja kus on tema kodu – Missi ongi juba kodus oma inimeste juures.



Ka Belinka oskas end hoiukassina niivõrd vajalikuks teha, et kodu ei raatsinud temast loobuda. Meie roll Belinka elukorralduses jäigi väga väikeseks, saime aidata kliinikus-käiguga, muu tegid ära Belinka jaoks olulised inimesed. Meil ei ole isegi korralikke pilte Belinkast, on vaid üksainuke. Võib ju mõelda - valge kass on valge kass, mis seal erilist ja näita või suvlise valge kassi pilti. Kõik kassisõbrad muidugi teavad, et iga kass on eriline nii välimuselt kui sisemuselt. Tegelikult oli meil Belinka jaoks juba päris arvestatav kodupakkumine ka olemas – aga hoiukodul on eelisõigus:).

Wednesday, March 15, 2017

Saage tuttavaks - Alexander

Alexander ehk omadele Sass on pärit Keila garaažikasside triost. Tema õekesed on Pesaleidja hoole all, meie proovime oma jõududega Sassile kodu leida.
Sellisele kuldsele kassile koduleidmine ei tohiks olla raske ja keeruline. Kass, kes esimese poolaasta oma elust elas õues, kus inimene tähendas küll toitu, aga võis tähendada ka jalahoope või kiviviskeid, on supersõbralik. Igal juhul ei tähendanud inimene enne sooja pesa, süles mõnulemist ja paide nautimist – see kõik on nüüd  Sassile endastmõistetav. Mõni teine kass oleks sellise elu peale otsustanud, et inimene ei olegi rohkem väärt kui toidupoolist jagama.
Mõni teine jah, aga mitte Sass. Muidugi uudistab Sass uut tuppatulijat esialgu ohutust kaugusest, aga kui inimene sõbralikult räägib, tuleb Sass oma kandilisel kõnnakul ligi, ronib võimalusel sülle või toetab oma kere vastu inimest ja nurrutades pakub oma turja silitamiseks. Huvitaval kombel ei vaata ta  toidukausi poole enne, kui kasukat on piisavalt triigitud. Sassi leivanumber on sõtkumine – ja uskuge, väga suurtest käppadest tulevad välja väga suured küüned – aga kriimustamise või kraapimise ohtu ei ole olemaski.
Hoiukodu ülesanne on teha võimalikult ilusad pildid, et koduotsimiskuulutus internetiavarustest hästi silma torkaks. Esimesest hetkest fotokaga oli selge – saame suurel hulgal ülilähivõtteid vurrudest ja ninast. Natuke kavalust ja tulid ka paremad pildid, aga klassikalist portreed istuvast kassist – ei sellist saa Sassist.
On sulaselge raiskamine, et selline inimsõbralik kass istub hoiukodus – ikka päris oma kodu, päris oma inimesed on need, kes väärivad ja vajavad ülevoolavat kassihoolt. Uues kodus võib olla teisi kasse, lapsi – mida rohkem, seda parem, iga paikätepaar on hinnas.

Kodupakkumised on oodatud telefonil 5038083, e-postil kassjapojad@gmail.com




Friday, March 10, 2017

Sada täis


Alustasime detsembris 2011. Täna on märts 2017. Viis aastat ja kolm kuud. Sada kassi. Sada kodukassi. Me oleme aidanud sajal kassi jõuda koju. Me oleme püüdnud, ravinud, sotsialiseerinud, toitnud ja hellitanud. Oleme igasse abivajajasse pannud killukese südant. Oleme usaldanud ja lootnud, et kodud, kuhu kassid meie hoole alt lähevad, järgivad meie põhimõtteid ja kassid elavad turvalist ja hoitud elu.

Kolm neljandikku sellest sajast on olnud kassipojad, mõnest kassist on pererahvas loobunud, mõned esindavad koduta kasside mitmendat põlvkonda, mõned on lihtsalt üleliigsetena kodunt välja tõstetud, mõned kodust kaotsi läinud, mõned  eakates omanikest järele jäänud, mõned .... Kass ei ole kunagi süüdi, et ta tänaval ja koduta on. Kassi turvalisus on inimeste vastutada. Aga me ei vaata minevikku, me vaatame tulevikku

Sada kassi ei ole küll selline asi, millega uhkustada. Aga neile sajale oleme olnud vajalikud.