Thursday, November 23, 2017

Saage tuttavaks - Isabella

Isadepäeva eelõhtul juhtus ühes rohelises uusasumis kummaline lugu – kuskilt kostis kassi nuttu. Majaelanikud käisid murelike nägudega ringi, aga nutjat ei leitud kuskil. Kui sama trall jätkus isadepäeval, asusid majaelanikud tegutsema – autode kapotid löödi lahti, vaadati igasse prakku ja nurka. On ju küll neid lugusid, kus kassipojad on pugenud autode sisemusse ja niimoodi ka pikki sõite teinud. Ühe auto sisemusest, peale mõne jupi eest ära võtmist, ilmuski välja hädaline – vaevu kahekuune triibuline kassitüdruk. Ilmselgelt kodune kass – sõbralik ja malbe.


Milline pere lubab volilt üksinda õue kassilapse, kes sõltub veel ema hoolest? Mis võis ühes kodus isadepäeva eelõhtul juhtuda, et väike kassiks üksi õue satub? Tuhat vabandust, kui keegi tõesti kassi taga otsib ja õnnetu on, kui kass tõesti juhuslikult välja pääses. Olen nõus need vabandused personaalselt välja käima, aga kas ma oleksin nõus kassi ka sinna perre tagasi andma?
Aga – meil on nüüd väike armas hoiuline. Esimene pilt – äsja päästetud kassilaps – eks neid hirmsaid üle-elamisi annab ikka unustada. Teine pilt – mõne päev pärast saabumist – kes tahab pai teha ja minuga mängida?

Kassilaps sai nimeks Isabella. Tervis on kontrollitud, vaktsiin tehtud, kiibike naha all. Nüüd tuleb asuda kodu otsima.
Seekord on meil suurepärane võimalus värsket kodu-otsijat kohe näidata  - 2. detsembril toimub Royal Canin Arenal  Rannamõisa tee 8 Pet Citys https://www.facebook.com/events/503317860037574/  heategevuslik näitus varjupaiga kassidele – „Kaunim koduotsija 2017“. Isabella võistleb toreda triibiku kategoorias. Kaunis on ta niikuinii, aga veel kaunim oleks ta kodukassina. Seega kõik triibikute austajad, kel kodus vaba kassikoht – Isabella ootab väga head kodupakkumist.


Rohkem infot telefonil 5229441

Tuesday, November 21, 2017

Waldemar läks koju. Win the Love läks koju

Vahel on uudiste vahendamisega kiire. Ja vahel on nii, et saabunud uudis tundub nii omane, ootuspärane ja parimas mõttes tavaline, et selle jagamisele ei mõtlegi. Tänased jutud on seda teist laadi.

Imekiiresti on möödunud nädalat 5-6 meie kahe hoolealuse jaoks. Win the Love ja Waldemar on justkui nähtamatutena oodanud ja lootnud, ei ühtegi kodupakkumist, ei vähimatki valguskiirt pimeduses. Nii oli see 5-6 nädalat tagasi.

Waldemar oli meie murelaps – algul pikalt õues, siis mõned kuud hoiukodus, kus inimestega ei tekkinud   mingitki sidet. Teadsime, et Waldemarile meeldib pai saada, et ta on jutukas ja muhe. Aga hoiukodus kadus see kõik, kass elas diivani all üksildasemalt kui eales. Meie ainuke plaan oli Waldemar ühest hoiukodust teise paigutada. Läks aga nii, nagu juhtub paljude hoiukodudega – mõne päevaga sai selgeks, et hoiukodu on hädalistele, Waldemar on ikka päriskoju jõudnud. Oh seda lusti ja rõõmu, kui kass sai vabalt ringi joosta, pere teiste kassidega suhteid luua ja mis kõige tähtsam – inimesele lähedal olla. Kõik aastate jooksul saamata paid nõuti perenaiselt sisse, nurrumata nurrud põristati välja, magati kordamööda voodis, tugitoolis, vaibal ja pesusahtlis. Perenaisel jagub Waldemarist rääkides vaid kiidusõnu. Meie kiidame perenaist, kes avas oma kodu ja südame Waldemarile. Natuke kiidame ennast ka, et ei jätnud Waldemari diivani alla kodu ootama.  



Win the Love ehk Winnie ei ole olnud päriselt meie hoolealune. Tegelikult on kiisuke veetnud oma kurbi ootuseaastaid teise nime all teise abiorganisatsiooni kassitoas. Aga tema hea haldjas kirjutas aasta tagasi ka meile ja palus abi kodu-otsingutel. Toona kirjutasime oma blogis niimoodi – "Kirja saatja käib regulaarselt kassitoas, meelitab Winniet suhtlema, kostitab teda hea-paremaga ja püüab elus hoida lootust. Lootust, et kuskil on olemas inimene, kes oleks valmis vastu astuma suurele väljakutsele – võtta oma koju kiisu, kes taganeks paikäe eest, kes suleks silmad ainult pilgust temale. Lootust, et kuskil on olemas inimene, kes kannatliku meele ja järjekindlusega sulataks Winnie kurvameelsuse, kes tunneks rõõmu esimestest ja vaevumärgatavatest edusammudest – kui paikäsi tunneb kassi kehad õrna värelust, millest ühel päeval kasvab nurr, kui kass ei page iga väiksema heli peale, vaid jääb paigale ja julgeb inimesele otsa vaadata." Selliseid erilisi inimesi on teadagi vähe ja kui neid isegi on, siis ühe väikese koduta kassi jaoks mitut sellist ei leia. Kirja saatjal oli kodus kaks endist koduta kassi, tundus, et rohkem ei mahu ei tuppa ega südamesse. Me ei tea, mis hetkel ja mille ajel kirja saatja ümber mõtles ja kas täna sõitleb ta ennast selle eest, et ta liiga kaua kaalus. 
Lõpplahendus on aga see, et Winnie on oma hea haldja päris oma kodukass. Kes jõuaks ära imestada kasside loomust – Winnie käitus uues kodus nii, nagu oleks ta sealt vaid hetke eemal olnud. Ei olnud talle võõras voodi ega külmkapp, inimese lähedus tundus sama loomulik kui õhk hingamiseks. Winnie head haldjat ei jõua meie ära tänada. Jääb lootus, et Winnie tänab teda igal võimalikul hetkel igal võimalikul moel.

Kaks W-kassi, kaks ootajat-lootjat  tähestiku lõpu poolelt. Kas loeme märke?Mis on kassiabiorganisatsioon ilma abivajajateta? Pakiks kokku ja lõpetaks tegevuse? Selles maailmas on palju tublisid tegijaid, samas jagu ka abivajajaid. Mõtlemise-kaalumise koht....

Friday, September 8, 2017

Suvekuude kokkuvõte


Ega palju kokku võtta ei olegi. Meie valmisolek abi anda on väike, hoiukodude nappus seab piirid. Aga ikka teeme, mis saame, teeme koostööd teiste ühingutega ja proovime ikka anda oma panuse.

Kurr Kiškin, maine coon´i laadne kassi-isand, liikus kevadel meie hoiukodust MTÜ Kasside Turvakodu suurde kassituppa. Küll teda seal imetleti ja kiideti, seati teistele eeskujuks ja tunnustati. Turvakodu lehelt oli lugeda: Kurr on parasjagu hell ja parasjagu paimaias. Ta on parasjagu hooliv ja parasjagu elutark. Temaga koos lihtsalt tekib tunne nagu kõikidele maailma küsimustele oleks vastused olemas. Tema õrn kurr ja peamüks on just need, mis alati päeva ilusaks muudavad.
Kurri uues kodus
Kuuldused sellise imelise kassi koduotsingutest levisid siin ja seal ning huvilisi-kodupakkujaid olla kuulu järgi olnud mitmeid. Kuni ühel ilusal augustipäeval levis uudis – Kurri läks koju. Ja õige pea tulid ka esimesed kodu-uudised, perenaine kirjutab: „Kurri käitub meil nagu ta oleks siin terve elu olnud, koeraga lebavad kõrvuti, lapsega magavad koos, abikaasa sülle ronib esimesena ja jääbki sinna. Igal juhul me oleme väga rõõmsad ja paistab, et tema on ka rahul. Suur tänu teile kõigile ja kõike paremat!"
Ma ei tea, kas neid ridu loevad inimesed, kes Kurri kunagi pisikese kassilapsena oma koju võtsid ja mistahes põhjusel mõni aeg hiljem võõras kohas autost välja poetasid. Või need inimesed, kelle juures ta ajutist peavarju leidis, kuid kes isiklikku heaolu pidasid kallimaks kassist hoolimisest. Las need inimesed jäävad sinna, kuhu kassidel asja ei ole. Ma tean, et neid ridu loevad inimesed, kes Kurri käpakäigu pärast muret tundsid, kes talle abi otsisid. Meie tänu neile, et nad ei andnud alla, kui tuli ka tagasilööke. Küllap Kurrigi on tänulik kõigile, kelle südameheadus ei lubanud väärt ja väärikal kassil muutuda ei-kellegi-loomaks, muutuda olematuks.

Meie suur murelaps Trinity kauples endale välja just sellise elu, nagu talle päriselt meeldib. Kassiabistajad mõtlevad sageli raamide sees – kass peaks olema tubane, kui turvalises maakohas ka väljas käib, siis ikka järelvalve all ja jalutama ainult mõneks tunniks. No proovisime Trinnule sellist saatust leida, aeg aga läks ja head lahendust ei tulnud. Trinnu veetis mõned talvekuud maamaja üksinduses, tema vahvad hoidjad käisid teda ülepäeva toitmas ja hellitamas. Aga kuidas sa hoiad kassi luku taga, kui väljas on hullutav kevad, soe sumisev suvi või lehesahinane sügis? Tubane elu tuli Trinnule muidugi kasuks, sai selgeks, et inimene on hea. Nüüd kirjutab Trinnu eestkostja ja hea haldjas: „Trinnu on meil vabakäigukass ja õues sama nunnukas kui toaski. Lubatakse ja lausa nõutakse tähelepanu ja paisid. Leivanumber on ikka rullimine ja tavapärane kindla tähelepanu saamisviis on seista ühe käpaga minu jala peal, rullida saba ümber mu jala ja siis nõudvalt mäuda:). Vahel, kui ikka üldse välja temast ei tehta ja mitu korda on (toimetamist ju ikka palju) juba mööda saalitud, siis ta äsab käpaga pahuralt :). Me oleme jõudnud sinnani, et ega Trinity ei tahagi mujale kolida, isegi kui vahel talvel on külmem ja meid ei ole koguaeg seal, talle meeldib omapäi tegutseda ja joostes saba püsti meid tervitama tulla - enda kava järgi. Ehk siis pika jutu lõpuks, ma arvan, et parem kui Trinity jääb ikkagi meile ja ma ei tegele enam talle uue kodu otsimisega.“.

Me ei muretse enam Trinnu pärast. Ta on tõesti hästi hoitud ja väga armastatud. Las ta siis elab vabakäigukassi elu, kõik vajalik on talle tagatud. Ja võibolla ühel ilusal päeval kolivad Trinnu juurde maamajja päriseks elama ka tema inimesed. Läbi aegade on ju olnud nii, et inimesed elavad kasside juures, mitte vastupidi, eks?

Friday, July 14, 2017

Ärgake-märgake!















Täna pikka juttu ei tule - meie armas sinine rändrüütel Waldemar on jäänud igasuguse tähelepanuta, kodupakkumistest rääkimata. Ometi on ta üks igati vahva ja vapper kass. Las pildid räägivad. Helistada ja kokku leppida Waldemari elu edendamiseks saab telefonil 5017310 ja e-aadressil kassjapojad@gmail.com



Thursday, July 6, 2017

Sofia läks koju

Meil on hea meel teada anda, et väikese Sofia eksirännakud on lõppenud ja ta on õnnelikult jõudnud oma koju. Vaadates kassiabiühingute kodulehti saab aimu, et tavalisi maatõugu triibikuid on kodu-ootajate seas palju. Eks nad kõik ole natuke sarnased. Aga kindlasti on nad samas kõik väga erinevad. Ja väga erilised.
Mis teeb kassi eriliseks? Tema olek, käitumine, harjumused, kombed? Tema silmavaade? Mitmetämbriline nurr või kassikeelne jutt? Või teeb kassi eriliseks kodu, kus ta elab  ja inimesed, kellega ta koos elab?
Üks tavaline triibik, sündinud tänavakassi pojana, natuke uje ja pirtsakas – ei ole just unistuste loom? Aga kui ta sattub koju, kus osatakse rõõmu tunda igast väikesest kordaminekust, kus murepilvede vahel märgatakse alati päikesekiirt, kus väärtustatakse elu ja hoitakse armastus – siis muutub kass eriliseks. Sofia teab, et tema töö on hoida pererahvast naeratamas, olla nukrusehetkedel leebeks lohutajaks, truuks seltsiliseks ja tingimusteta armastuse kandjaks.

Meie eriline tänu Sofia  kodule.

Monday, June 5, 2017

Kui oleks häid lahendusi... Tessa lugu.


Võtad perre kiisu. Võtad ikka selleks, et temast rõõmu ja rahulolu tekiks. Aga ka selleks, et kassil oleks tore elu. Hoiad ja hellitad, pakud talle parimat. Ja kass vastab samaga, mängib ja mürab, otsib lähedust  ja toob inimeste ellu hoopis iselaadseid emotsioone.

Kasvate koos ja kasvate kokku. Nii on see tavaliselt. Aga vahel juhtub ka teistmoodi. Seekordne lugu ei ole sellest, et inimesed kassist enam ei hooli või teda enam ei armasta. Sellised lood meieni ei jõua, meieni jõuavad vaid tagajärjed ja minevikuta kassid – kodust välja tõstetud, kolimisel maha unustatud, maantee  äärde kassipeatustesse jäetud. Seekordne lugu on hoopis sellest, et kass ei lepi olemasoleva elukorraldusega. Aga ilma hooleks ja koduta teda ei jäeta.


Tessa on imekena orientaali tõugu kassipreili. Selline šokolaadi moega igati – värvilt ja loomult. Tal on vastupandamatu soov suhelda, seigelda, imetlus ja sõltuvust äratada. Tessa tahaks nautida vabadust, aga tema peakene ei võta kinni, et naabritele ei meeldi, kui ta nende akende taga või rõdudel tiirutab. Tessa peab alati oma tahtmist saama – vabalt naabrusesse ringi kolada, kõiki koduseid varavalges üles ajada, kogu elu oma käpa järgi ümber kujundada.



Praegune pere on väsinud tantsust ümber Tessa. Nad armastavad ja hoolivad temast väga, aga nad annavad endale aru, et ei suuda kuidagi kaasa minna Tessa pöörase tempoga. Nad tahaksid kassi, kes nurrub süles, aga peavad tegelema kassiga, kes kogu aeg midagi nõuab või välja murda proovib.
Veelkord – pere armastab Tessat väga ja just seetõttu on nad otsustanud anda talle uue võimaluse.  Nad otsivad Tessale uut kodu, kus oleks võimalik turvaliselt väljas käia, kus oleks seltsiks lapsi, kasse või koeri. Nad tõesti tahavad, et Tessa oleks õnnelik.


Head inimesed – kui teil on soovi elada koos Tessaga, kui teil on pakkuda Tessale meelepäraseid tingimusi – palun kirjutage kassjapojad@gmail.com  või helistage 51 996 283

Tuesday, May 23, 2017

Saage tuttavaks – Sofia


Murelik kõne Pallasti tänavalt – lagunenud ja põlenud maja varemetes elab kassiema. Tema kaks pojakest õnnestus mõni aeg tagasi kinni püüda ja nende elu on korraldatud. Kolmas väikseke aga on jätkuvalt varemetes ja nüüd päris üksida – kassiema kõndis kevade ja instinktide survel minema.
Pilk tegevuskohale ajab ahastusse – kitsuke krunt varemete juures asub vahetult tiheda liiklusega tänava ääres, krunti piiravad suured majad. Kuidas üks väike kassike seal üldse elus ja terve püsib?
Püüdmispuur. Hea ületänavanaaber, kes talv läbi on kassiperet toitnud, pakub ajutist hoidu. Kahju muidugi, et kassiema jääb tänavale ja saab järgmised pojad. Aga püüa tuult väljal.


Kassilaps jõuab hoiukodusse kohkununa, kuid säilitab selge silmavaate ja peitu ei poe. Esialgu on tema toaks suur hoiupuur, et ta oleks nähtav ja näeks ka ise ümbritsevat. Kaval kassike surub end vastu puurinurka, lausa pakkudes niimoodi oma külge silitamiseks. Puurivarbade vahelt sissetungivad sõrmed nuusutatakse üle ja lubatakse lahkelt peakest puudutama ja kurgualust kudistama. Esimesed kontaktid on paljulubavad, paitamise vastu ei ole kassikesel midagi. Järgmiseks tuleb harjuda käpad maast lahti tõstmisega, siis sülletõstmisega, siis ...
Täna saab täis täpselt nädal hoiukodu-elu. Ussirohi on antud, vesise nina vastu käib tabletiravi. Kui tervis korras, tuleb vaktsineerimine ja õige pea ka steriliseerimine. Igapäevaselt käib järjekindel sotsialiseerimine. Täna on kiisu nõus sööma ainult nii, et inimene hoiab toidukaussi käes, loodame, et selline usaldusavaldus ei päädi nõudega söömise ajal paitada:). Äärmisel tore on, et kiisuke ei karda inimese lähedust. Ja küll peagi tuleb see aeg, kus kass tuleb inimese juurde, mitte vastupidi – praegu peab veel meelitama ja julgustama.

Veterinaar kontrollis kassi ja arvas vanuseks kuus- seitse kuud, piimahambad on just vahetumas jäävhammaste vastu. Kass on emane, üldiselt terve, puhas ja tubli.
Kassike sai nimeks Sofia. Lihtsalt juhtus nii, et hoiukodusse asumise päeval oli Sofia nimepäev, mis seal siis pikemalt mõelda. Eks päriskodu ja pärispererahvas saavad mõelda ja vajadusel teisiti otsustada.



Rohkem infot Sofia kohta ja kodupakkumised telefonil 50 38083, e-posti aadressil kassjapojad@gmail.com