Saage tuttavaks - Miia

2013. suvekuude kokkuvõttes sai Miia juba nimetatud. Siis oli Miia roll aidata toita ja üles kasvatada pisikesed kiisulapsed, kelle enda ema neid millegipärast tõrjus. Pisikiisud kasvasid, muutusid iseseisvaks ja läksid oma koju. Miia aga tekitas probleeme - ei sobinud teiste kassidega, oli agressiivne. Ja kuidagi juhtus nii, et kadus meie vaateväljast.

Suheldes kasse aitavate inimestega juba järgmiste abivajajatega seoses tuli välja, et Miia on läbi teinud imelise muutuse, kuid on ikka veel koduootel. Saime selgust ka Miia leidmisloosse - ärevuses ja ehmunud Miia leiti  tänaval ekslemas.  Ta oli äsja poeginud, nisad piimast pakitsemas, kuid pisikesi ei suudetud kuskilt leida. On  selge, et värske titemamma ei jäta pisiperet omapead, nii et tuli teha kurb järeldus - pojad olid hukkunud. Leidja viis Miia loomakliinikusse üle vaatamiseks, samal ajal sai kliinik abipalve - vajatakse imetavat kassiema. Ja nii jõudsime oma blogis 2013. suvekuude kokkuvõttes kirjutada Miiast ja tema kasulastest.

Aga Miia muutumise juurde tagasi. Pärast seda, kui kasulapsed olid oma kodudesse saadetud ja Miia oli algses hoiukodus kooselu teiste kassidega võimatuks muutnud, õnnestus leida Miiale eraldi kassivaba hoiukodu. Hoiukodu kirjutab - Miia on sõbralik ja vahva iseloomuga kass. Kui läheduses ei ole teisi kasse, siis on ta maailma parim kass. Istub süles, nurrub nagu mootor ja mängib suure himuga :) Sobib väga hästi ka lastega perre. 

Miia on lahke ja abivalmis, aidanud teisi kiisusid ja inimesi ning on igati väärt ilusat kodukassi elu. Vaevalt ta kodus niisama diivanikaunistus tahab olla, pigem tahab ta elada toimekat askeldusi täis elu. Miia aitaks hea meelega mõnest pisikesest poisist-tüdrukust kasvatada hea inimese. Lastega pered - palun võtke vastu Miia pakkumine. 

Miiaga lähemalt tuttavakas saamiseks palun helista 56509577.

Mikko tervitab

Detsembris 2012 on siin blogis tehtud Mikko kohta esimene postitus, millest võib lugeda, et kolmekuune kassipoeg  susiseb ja turtsub ega arva inimestest midagi head. Aga lugeda saab ka seda, et kassipoiss jääb siiski äraootavale seisukohale ja on süles juba nõus ka inimsõbralikkust ilmutama. Mõned kuud hiljem, aprillis 2013, saime juba kirjutada - Mikko läks koju. Võtsime Mikko tookord kaasa kassinäitusele ning kallistav ja süles miilustav Mikko jäi silma ühele vahvale perele. Oh seda kaalumist ja mõtlemist, peresisest läbirääkimist ja arutamist.... 

Peres oli juba kass Miisu, puudu oli aga just Mikko-sarnane kallistaja.... Kui näitusel etendas Mikko esimest armastajat ja hoidis käppadega hoiukodu perenaisel ümber kaela, siis igapäevane Mikko oli hoopis suur ringijooksja ja mängulõvi. Nii puudus meil garantii, kas kallistamine kodus jätkub. Kes aga ei riski, see teatavasti ka ei võida ja nii sündiski otsus panna Mikko proovile ning saata uude koju.

                                                                                                                                                                                                                                        Mikko kodust saabus äsja selline kiri: "Meil läheb väga, väga hästi ja Mikkost on saanud pere kõige mõnusam tegelane. Ta on nii super sõber, et sõnadesse on seda raske panna. Me siiani aina nunnutame ja täname, et ta meie perre tuli. Kõige suurem sõber on tal meie 6a Mia, keda ta nii väga hoiab ja algusest saati. Hommikuti on lausa rituaal, kus ta poeb Miale kaissu ja no kirjeldada seda lihtsalt ei anna, kuidas ta kallistab ja paitab siis Miat. Vahel tundub, et ta polegi kass :) Temal on hoopis teistsugune iseloom kui Miisul. Koos on nad vahvad. Madistavad nii, et karvu lendab ja siis jälle magavad teineteise kaisus."

Kirjaga olid kaasas pildid, mis kirjutatu tõepärasuses kahelda ei lase ja millest on lausa puust ja punaseks tehtult näha - Mikko on parim:)

Meil on jätkuvalt hea meel, et ühest täiesti tavalisest mustast kassilapsest on kasvanud täiesti erakordne KASS, kass mitte ainult suure algustähega, vaid läbivate suurtähtedega. Kuigi pere kirjutab, et Mikko ei olegi justkui kass... 

Pirital kadunud kass

Pirital kadunud kass, 8-kuune Vareshka. Head inimesed, kes te liigute Pirital Padriku tee kandis, kui märkate otsitavat, palun võtke ühendust telefonil 56666266. Aitame kiisukese koos koju tagasi.

Kismet läks koju

Jõulude paiku meie hoole alla jõudnud Kismetil on imetore uudis - Kismetil on nüüd kodu ja pere ja väike perenaine. Kismet sündis tänavakassi pojana, aga tubane elu sobis talle esimestest hetkedest suurepäraselt, inimesed tundusid usaldusväärsed. Kismet on järjekordne näide sellest, et kass on koduloom, loodud elama inimestega koos, et sündimine tänaval ei määra kassi iseloomu.

Hoiukodus õppis Kismet kiiresti, et voodi on magamiseks, aknalaud õue-elu uurimiseks, toidukaussi tekib alati toitu juurde, mänguasjad on ajaveetmiseks ja meelelahutamiseks. Kismeti jaoks on oluline kontrollida olukorda - tulijad võetakse uksel nurrudes ja silma pilgutades vastu, minejad saadetakse ukseni ja antakse kaasa  pisike musi kasvõi põlveõndlasse.

Kogu oma hoiukodu-elu jooksul ei teadnud Kismet, et ühes kenas soojas ja armastust täis kodus elab väike tüdruk, kelle südamesoov on kass. Pere esimene eelistus oleks olnud väike kassipoeg, kuid kohtumine Kismetiga kustutas kõik eelistused. Kui kass, siis kindlasti Kismet:) Kuidas teisiti saakski, kui Kismetis on kõik olemas - korralik  triibuline kasukas kelmika vestiga, valged sokid,  manisk ja näomask. Head kombed ja mängulust. Vajadus inimeste läheduse, helluse ja hoole järele.

Soovime Kismeti väikesele perenaisele ja kogu perele kõike kõige paremat kooselus Kismetiga. Kismet on kass, kes väärib vaid parimat ja kes vastu pakub samuti vaid parimat. Vaadake neid silmi -on ju nii?