Mõned päevad tagasi läks uude koju väike Roosi. Roosi,
suvilakassi lapsuke, elas hoiukodus koos oma vennakese Jussiga ja nautis Jussi
turvalist seltsi. Roosi algne nimi oli Lea, siis sai ta natuke okkalise olemuse
tõttu nimeks Okasroosike ja lõpuks siis Roosi. Roosit loovutades oli väike
hirm, kuidas ta kohaneb ja üksinda hakkama saab. Ootasime ärevalt kodu-uudiseid
lootuses, et uudiste puudumine on hea uudis. Täna saame kindlalt kirjutada –
Roosi läks kojuJ
Roosi kodu kirjutab - eile oli see õnnelik päev, mil
Roosi sai oma hirmudest üle ja temast sai tõeline nurrumootor, vaat et
keerab end kasvõi kaheksaks, saaks vaid sülle pugeda. See oli tõeliselt tore!
Üllatus oli aga, et esimene õnnelik, kes Roosi usalduse võitis, oli meie
pereisa (kes tegelikult meie kassi võtmisele pikalt vastu oli). Kõrvade sügamine talle tõesti
meeldib ja mida tugevamalt seda parem. Hästi kiire ja plastiline on ta ka. Päeval
saab Roosi üksi kenasti hakkama, seni mingeid pahandusi pole olnud. Talle
meeldib väga aknalaudadel ja kapi peal käia. Ühel ööl kuulsin läbi une
muusikat, hiljem selgus, et kass oli aknalaual oleva raadio tööle pannud.
Läksin lülitasin raadio välja, aga mõne aja pärast mängis raadio jälle. Kuidas
see tal õnnestus, ei oskagi arvata.
Meie suur ja sügav tänu Roosi uuele perele, pikki ja
õnnelikke aastaid!
Meie süda on rahul, hoiukodu pererahva süda on rahul.
Juss, kes nüüd üksi hoiukodus hakkama peab saama, otsustas ka rohkem
sülekassiks hakata ja vahel lausa keeldub sülest maha minemast ja jala käimastJ Hei,
triibikute austajad – Juss ootab kodupakkumisi.
No comments:
Post a Comment