Mõni kass kohe oskab – leiab inimese, kes teda
hädas märkab ja aitab. Kolib sisse ja on heal meelel natuke hoiukass. Siis
rajab vaikselt tee hoiukodu inimeste südamesse. Algul on natuke abitu ja
õnnetu. Siis on natuke rõõmsam, kuid siiski äraolev, ootav. Seejärel teeb
ennast vajalikuks. Seejärel muutub hädavajalikuks, asendamatuks. Ja siis võtab
imestunult vastu pereliikmete otsuse – hoidmisel, ajutisel peatumisel on lõpp –
kodukassi staatus on käes. Natuke üle nelja kuu on möödunud ja Siidi uus
perenaine kirjutab nii - Siid on nii hella hingega kass ja võtab omaks inimesi
väga raskelt ja ka meie oleme temaga juba nii harjunud, et ju ta siis ikka
pidigi meile jääma :) Peale
seda, kui Tviidi ära läks, on Siid kogu aeg kusagil, mitte ei peida end enam
radika all. Mida aeg edasi, seda mõmmimaks ta muutub. Ei kujuta enam ette, kuidas saaksin lapse magama, sest ainuke vabatahtlik magama minek on koos Siidiga. Lisatud pildil poiss ja kass - nad on koguaeg
sellised :).
Meil on hea meel, et ühe kassikese elu on taas
rööbastel. Ühe hoiukodu kaotus on kassi koduleidmise kõrval tühine. Meie suur
ja siiras täna Siidiku perele märkamast ja aitamast.
Abipalve siia lõppu ka – kui on vabatahtlikke, kel
soov proovida kätt (ja südant) hoiukoduna, palun kirjutage meile kassjapojad@gmail.com. Hoiukoduks sobib
iga kodu, kus soov ja tahtmine aidata. Kasuks tuleb varasem kassiga kooselu
kogemus, aga võib-olla on just hoiukodu pakkumine esimene samm kasside
tundmaõppimisel. Meie aitame nõu ja jõuga, tarvikute, toidu, kliinikuga. Kohe
on algamas kassipoegade hooaeg – vajame inimesi, kellega koos aidata.
No comments:
Post a Comment