Juss läks koju

Juss on järgmine kass nende hoiuliste reas, kes hoiukodusse päriseks on jäänud. Ei ole see mingi hädavariant, vaid kõvasti kaalutud ja raskelt kätte tulnud otsus. Muidugi on Juss igati väärt ja tore kass ja väärib vaid paremat, kuid sellel kodul oli ju ainult soov aidata koduta kassilapsi, mitte võtta perre veel ühte kassi.

Raskelt tuli otsus seeläbi, et Jussile tehti kodupakkumine. Jussi küsiti asendamaks äsja üle vikerkaaresilla läinud kodukassikest. Kuigi leina võib leevendada uue lemmiku võtmine, tuleb ikka aru anda, et uus lemmik on  täiesti eriline, ainulaadne, ta ei tule kopeerima ja asendama lahkunut. Uus lemmik ei sulandu hoobilt perre, ei ole kohe pereliikmete lemmik ja kindlasti mitte ei käitu nagu eelmine kass. Kui oodatakse kopeerijat, jääb kannatajaks uustulnuk.

Hoiukodu võttis Jussi tagasi. Ja kuigi kohe tuli ka uus kodupakkumine, oli hoiukodu pererahvas oma südames teinud otsuse – Juss on nende oma, nende perekass, nende silmatera ja  soosik.

Juss ei ole oma kodus kass number üks – kui loendada saabumise järjekorras. Peres on eakas kassiemand Pätu, kes triibulist ringirahmeldajat väga millekski ei pea. Nii on olnud aegu, kus kassid elavad eraldi tubades. On olnud aegu, kus kassid saavad kokku vaid siis, kui pererahvas kodus. Loodame, et tuleb ka aeg, kus Juss ja Pätu rahumeelselt samasse tuppa, samale diivanile mahuvad. Ega Pätu nii väga ehk ei puutukski Jussi, aga Jussike tahab mängida ega mõista, miks vanaproua ei võiks ennast natuke liigutada. Nii siis käibki: kord Juss peal ja Pätu all ning järgmine kord vastupidi. Pilt, kus kasside vahel on uks, on tehtud hetk peale ägedat käpavõitlust, kuid miski ei reeda seda. Juss tahab kogu aeg tõestada, et tema on boss ja palju suurem: ronib Pätust kõrgemale või käib kahel käpal (seda pole veel õnnestunud pildistada, aga vaatepilt on võrratu).

Meil on Jussi pärast väga hea meel. Meil on Jussi pererahva pärast väga hea meel. Me teame, et selles kodus on palju hellust ja armastus, mida Juss jõudumööda juurde tekitab.