Aasta kokkuvõte 2015

Tviidi, Kuti, Jennifer, Katariina, Siidik, Roosi, Juss, Ruudi, Coco, Minni, Miki, Puhh, Ruudi, Miuka, Gustav, Osvald, Kriimu, Marta, Ruben, Maia, Lorenna, Sissi, Tiiger, Ida – need 24 kassi läksid meie hoiukodudest aastal 2015 koju. Kes oma esimesse päriskoju, kes uude koju. Mindi üksinda ja paarikaupa, jäädi hoiukodusse päriskassiks, tehti väikseid kõrvalepõikeid enne lõplikku ja õiget valikut. Nii nagu ei ole ühtemoodi kasside tee meie juurde, nii ei ole kunagi ka ühtemoodi nende tee oma inimeste, oma kodude juurde. 24 kassi on meie väikese ühingu jaoks suur arv ja meie väheste püsihoiukodude ja vabatahtlike juures on see tegelikult veel eriti suur. Me saame hakkama, kuna abikäe ulatavad meile sageli täiesti võõrad inimesed. Hea, et maailmas on olemas üks oluline ühine nimetaja – armastus kasside vastu. Koos suudame palju.

2015. aasta jõulusoovidele kirjutasid koos MTÜ Kass ja Pojad vabatahtlikega alla Preili Pirtsu, Nora ja Reti, Waldemar ja Anni. Meie ühine traditsiooniline jõulusoov on, et need kiisud oleksid käesoleva aasta kokkuvõtet tehes kojuläinud kasside nimekirjas. Preili Pirtsu ei pirtsuta enam sugugi ja annab kodukassi mõõdu välja küll, Nora on oma pikakarvalise kasuka superpaksuks ja läikivaks kasvatanud ja on oma tagasihoidlikul moel väga vahva kass, Reti on jätkuvalt üliarmas ja leebe klassikaline inimlemb, Waldemar hakkab avama oma tegelikku imelist loomust, Annil on jalad kindlalt maas ja valmisolek suhelda nii laste kui täiskasvanutega. Märgake neid ja aidake täita meie soovi – aidake leida kodutee.

Lõppenud aastasse jäävad kohtumised imeliste inimestega, kes meile abikäe ulatasid, oma koduuksed hoiukassidele avasid, rahaliselt toetasid, meile näitusevõimalusi pakkusid, meiega koos kasside hea käpakäigu pärast hoolt kandsid. Eriline tänu kuulub inimestele, kes meie hoolealustele kodu pakkusid. Kõigile neile MTÜ Kass ja Pojad siiras ja suur tänu.

Meie päevade reas on igasuguseid, parimaid on need, kui kassid võtavad käppade alla kodutee. Head ja südantsoojendavad on ka päevad, kus meie postkasti saabuvad kodu-uudised ja pildid. Seekord vahendame Kriimu lapsukeste Jussi ja Roosi ja Miuka ning Nora lapsukeste Rubeni, Maia ja Ida kodudest saabunud (jõulu)pilte.

Ida, uue nimega Täpi

Maia

Juss

Roosi

Miuka

Ruben, uue nimega Redik

Juss läks koju

Juss on järgmine kass nende hoiuliste reas, kes hoiukodusse päriseks on jäänud. Ei ole see mingi hädavariant, vaid kõvasti kaalutud ja raskelt kätte tulnud otsus. Muidugi on Juss igati väärt ja tore kass ja väärib vaid paremat, kuid sellel kodul oli ju ainult soov aidata koduta kassilapsi, mitte võtta perre veel ühte kassi.

Raskelt tuli otsus seeläbi, et Jussile tehti kodupakkumine. Jussi küsiti asendamaks äsja üle vikerkaaresilla läinud kodukassikest. Kuigi leina võib leevendada uue lemmiku võtmine, tuleb ikka aru anda, et uus lemmik on  täiesti eriline, ainulaadne, ta ei tule kopeerima ja asendama lahkunut. Uus lemmik ei sulandu hoobilt perre, ei ole kohe pereliikmete lemmik ja kindlasti mitte ei käitu nagu eelmine kass. Kui oodatakse kopeerijat, jääb kannatajaks uustulnuk.

Hoiukodu võttis Jussi tagasi. Ja kuigi kohe tuli ka uus kodupakkumine, oli hoiukodu pererahvas oma südames teinud otsuse – Juss on nende oma, nende perekass, nende silmatera ja  soosik.

Juss ei ole oma kodus kass number üks – kui loendada saabumise järjekorras. Peres on eakas kassiemand Pätu, kes triibulist ringirahmeldajat väga millekski ei pea. Nii on olnud aegu, kus kassid elavad eraldi tubades. On olnud aegu, kus kassid saavad kokku vaid siis, kui pererahvas kodus. Loodame, et tuleb ka aeg, kus Juss ja Pätu rahumeelselt samasse tuppa, samale diivanile mahuvad. Ega Pätu nii väga ehk ei puutukski Jussi, aga Jussike tahab mängida ega mõista, miks vanaproua ei võiks ennast natuke liigutada. Nii siis käibki: kord Juss peal ja Pätu all ning järgmine kord vastupidi. Pilt, kus kasside vahel on uks, on tehtud hetk peale ägedat käpavõitlust, kuid miski ei reeda seda. Juss tahab kogu aeg tõestada, et tema on boss ja palju suurem: ronib Pätust kõrgemale või käib kahel käpal (seda pole veel õnnestunud pildistada, aga vaatepilt on võrratu).

Meil on Jussi pärast väga hea meel. Meil on Jussi pererahva pärast väga hea meel. Me teame, et selles kodus on palju hellust ja armastus, mida Juss jõudumööda juurde tekitab.

 

Tähelepanu - Juss!

MTÜ Kass ja Pojad osales koos MTÜga Kelmiküla Kassijaam  25. aprillil lauluväljakul kassiklubi Jessy korraldatud suurel kassinäitusel.

Kaasas olid triibikud – meilt Juss ja kassijaamast Õunake. Õunakese saatus sai sellest üritusest olulise pöördepunkti, aga eks sellest kirjutavad jaamakorraldajad ise.

Meie vahva Juss sai palju tähelepanu, palju pehmeid paisid ja kallistusi. Hoiukodu perenaine luges meile veel hommikul sõnad peale, et Juss on püsimatu ja ta ei oska arvata, kuidas me teda ohjata suudame. 

Kuna Juss tundis end puuris õnnetuna, siis võtmise ta sülle. Pidime Jussi kordamööda hoidma – Juss on tõeliselt suurt kasvu ja vastava kaalunumbriga. Püsimatu ringirahmeldaja tundis end süles igati turvaliselt ja kaitstuna, küllap õpetas see päev kassipoisile, et inimese sülel on kassi elus siiski kindel eesmärk. Hoiukodu pererahvas teab tänaseks, et Juss on tõeline sülekass – kui jooksud joostud, mängud mängitud, siis tuleb inimese süles väike puhkus ette võtta.

Niisiis tähelepanu – triibikute austajad! Väga heasse kodusse antakse ära suur ja tore kass. Hea, kui selles kodus oleks lapsi, kellega koos mürada, kelle mänguautosid togida ja palle veeretada. Tore, kui kodus oleks ees mõni kass, kes omasuguse seltsist lugu peaks.  Möödapääsmatu, et selles kodus oleks täiskasvanud, kes kvaliteetse kassitoidu koju tooks ja kassile turvalise elu korraldaks.  Jussile meeldiks peremehele meenutada tema esimest triibulist (kassi ikka, mis teie siis mõtlesite!) ja perenaisega samal päeva sünnipäeva pidada (näiteks 15. mai, nagu Jussil sünnitunnistusel).  Jussi soovid on ju väikesed, aga elulised ja olulised. Nende täitumisel lubab Juss – temast saab ideaalne pereliige!

Juss (endise nimega Junior) ootab kodupakkumise telefonil 5044432 hoiukodus Jüris.