Aasta kokkuvõte 2017

Melody, Leon,  Missi, Belinka,  Alexander, Sofia, Kurr Kiškin, Trinity, Waldemar, Win the Love, Isabella – need 11 kassi läksid koju MTÜ Kass ja Pojad hoole alt 2017. aastal. Nagu ikka, on lood erinevad ja samas juba natuke nagu mustris  - mindi oma elu esimesse päriskoju ja mindi uude koju,  jäädi hoiukodusse perekassiks ja jäädi leidja juurde päriseks. Meile jääb usk ja lootus, et nende kiisude elutee ei tee enam kunagi ohtlikke käänakuid, et edaspidi on nende kõigiga kõik väga hästi.

2017. aasta jõulusoovidele pani koos MTÜ vabatahtlikega käpa alla ainult üks kiisu – lembekass Lembe. Kuni meil on võimalik aidata korraga kasvõi ainult ühte kassi, tegutseme me edasi. Iga suur asi algab väikesest, ka üks päästetud elu päästab maailma.

Uue aasta soovideks on juba lootusetult hilja, aga paneme need siiski kirja – et ükski kass ei peaks tundma muret peavarju ja toidu pärast ja kui kuri saatus kassi siiski koduta jätab, siis jätkugu abiorganisatsioonidel jõudu ja jaksu appi minna. Soovime, et inimesed oleksid head ja hoolivad ja leiaksid endas jõudu aidata abivajajaid.

Aastakokkuvõtte piltidel on Sofia - kes tuli meie juurde päris turtsaka teismelisena, kuid uues kodus on kass nagu kass ikka - süles, kaisus, vallatust tegemas ja lihtsalt kass olemas.

Suvekuude kokkuvõte

Ega palju kokku võtta ei olegi. Meie valmisolek abi anda on väike, hoiukodude nappus seab piirid. Aga ikka teeme, mis saame, teeme koostööd teiste ühingutega ja proovime ikka anda oma panuse.

Kurr Kiškin, maine coon´i laadne kassi-isand, liikus kevadel meie hoiukodust MTÜ Kasside Turvakodu suurde kassituppa. Küll teda seal imetleti ja kiideti, seati teistele eeskujuks ja tunnustati. Turvakodu lehelt oli lugeda: Kurr on parasjagu hell ja parasjagu paimaias. Ta on parasjagu hooliv ja parasjagu elutark. Temaga koos lihtsalt tekib tunne nagu kõikidele maailma küsimustele oleks vastused olemas. Tema õrn kurr ja peamüks on just need, mis alati päeva ilusaks muudavad.

Kurri uues kodus

Kuuldused sellise imelise kassi koduotsingutest levisid siin ja seal ning huvilisi-kodupakkujaid olla kuulu järgi olnud mitmeid. Kuni ühel ilusal augustipäeval levis uudis – Kurri läks koju. Ja õige pea tulid ka esimesed kodu-uudised, perenaine kirjutab: „Kurri käitub meil nagu ta oleks siin terve elu olnud, koeraga lebavad kõrvuti, lapsega magavad koos, abikaasa sülle ronib esimesena ja jääbki sinna. Igal juhul me oleme väga rõõmsad ja paistab, et tema on ka rahul. Suur tänu teile kõigile ja kõike paremat!"

Ma ei tea, kas neid ridu loevad inimesed, kes Kurri kunagi pisikese kassilapsena oma koju võtsid ja mistahes põhjusel mõni aeg hiljem võõras kohas autost välja poetasid. Või need inimesed, kelle juures ta ajutist peavarju leidis, kuid kes isiklikku heaolu pidasid kallimaks kassist hoolimisest. Las need inimesed jäävad sinna, kuhu kassidel asja ei ole. Ma tean, et neid ridu loevad inimesed, kes Kurri käpakäigu pärast muret tundsid, kes talle abi otsisid. Meie tänu neile, et nad ei andnud alla, kui tuli ka tagasilööke. Küllap Kurrigi on tänulik kõigile, kelle südameheadus ei lubanud väärt ja väärikal kassil muutuda ei-kellegi-loomaks, muutuda olematuks.

Meie suur murelaps Trinity kauples endale välja just sellise elu, nagu talle päriselt meeldib. Kassiabistajad mõtlevad sageli raamide sees – kass peaks olema tubane, kui turvalises maakohas ka väljas käib, siis ikka järelvalve all ja jalutama ainult mõneks tunniks. No proovisime Trinnule sellist saatust leida, aeg aga läks ja head lahendust ei tulnud. Trinnu veetis mõned talvekuud maamaja üksinduses, tema vahvad hoidjad käisid teda ülepäeva toitmas ja hellitamas. Aga kuidas sa hoiad kassi luku taga, kui väljas on hullutav kevad, soe sumisev suvi või lehesahinane sügis? Tubane elu tuli Trinnule muidugi kasuks, sai selgeks, et inimene on hea. Nüüd kirjutab Trinnu eestkostja ja hea haldjas: „Trinnu on meil vabakäigukass ja õues sama nunnukas kui toaski. Lubatakse ja lausa nõutakse tähelepanu ja paisid. Leivanumber on ikka rullimine ja tavapärane kindla tähelepanu saamisviis on seista ühe käpaga minu jala peal, rullida saba ümber mu jala ja siis nõudvalt mäuda:). Vahel, kui ikka üldse välja temast ei tehta ja mitu korda on (toimetamist ju ikka palju) juba mööda saalitud, siis ta äsab käpaga pahuralt :). Me oleme jõudnud sinnani, et ega Trinity ei tahagi mujale kolida, isegi kui vahel talvel on külmem ja meid ei ole koguaeg seal, talle meeldib omapäi tegutseda ja joostes saba püsti meid tervitama tulla - enda kava järgi. Ehk siis pika jutu lõpuks, ma arvan, et parem kui Trinity jääb ikkagi meile ja ma ei tegele enam talle uue kodu otsimisega.“.

Me ei muretse enam Trinnu pärast. Ta on tõesti hästi hoitud ja väga armastatud. Las ta siis elab vabakäigukassi elu, kõik vajalik on talle tagatud. Ja võibolla ühel ilusal päeval kolivad Trinnu juurde maamajja päriseks elama ka tema inimesed. Läbi aegade on ju olnud nii, et inimesed elavad kasside juures, mitte vastupidi, eks?

Veel enne jõule...

Pühadekaart on valmis, MTÜ vabatahtlike tervituspilt ka, aga veel ei taha soove jagama hakata. Jagame enne muret, kuigi tundub, et jagatud mure ei saa poole väiksem. Kui just ei juhtu imet ja saame kohe-kohe mõne hoiukodupakkumise, mis aitab meid järje peale.

Kas leiad pildilt kassipojad?

Keilas ühes garaažis neli kassipoega, kaks ühest ja kaks teisest pesakonnast, vanust võibolla 2 ja 4 kuud. Jah, peavari ju on ja ehk on seal garaažis ka mõni sooja andev pesake, head inimesed pakuvad toidupala – aga mida toob tulevik? Alguse metsikule kassikolooniale? Ei, aitäh! 

Kus kuuse all kohtume?

Kehras tänavatel kaks punast kassi, üks perenaise teispoolsusesse lahkumise tõttu, teine kolimise "ülejääk". Täiskasvanud kassid, saavad ehk hakkama – aga mida toob tulevik? Veel üks punane Kehras – ajutises hoiukodus – supersõbralik, heade kommetega, täiesti nõus pererahvast kuuse all tervitama – mida toob tulevik?

Vajan kannatlikku meelt:)

Murekortsuke ka meie Trinity pärast – Trinnu tegi 3. detsembri näitusel suurepärase etteaste, võitis kolmevärviliste kategooria, sai pärjatud karika ja rosetiga ning sai ka kodupakkumise. Murekortsuke kogu selle ilu peale seetõttu, et Trinnu ja perenaine ei leia ühist keel, veel ei ole leidnud. Me proovime veel, nii kergelt alla ei anta. Alla ei saa anda ka seetõttu, et alternatiiv oleks Trinnu hea haldja maamaja, kus Trinnu peaks üksida toime tulema. Aga Trinnu vajab igapäevast suhtlemist, igapäevast inimõpet. Nii ei võibolla vajame ja Trinnule hoiukodu.

Head inimesed, enne kui hakkate lõppevale aastale joont alla tõmbama, vaadake oma südamesse – kas seal leidub jõudu aidata abivajajaid? Hoiukodu pakkumine on lihtne viis aidata. Me ei saa teha hoiukodu-pidamise näidistundi, sest hoiukodu on lihtsalt kodu, selle erisusega, et seal leiab ajutist peavarju koduta kass.

Hoiukodu on kodu, kus:

• ·        peetakse kassist lugu,
• ·        aidatakse kassil üle saada tänavaelus kogetud hirmudest
• ·        õpetatakse kassile kodukassikombeid ja vajadusel sotsialiseeritakse
• ·        hoitakse silm peal kassi tervisel ja vajadusel otsitakse veterinaarabi

Hoiukodu on kodu, kus:

• ·        hoiukassi tulekuga on nõus kõik pereliikmed ja kassil on turvaline
• ·        kus ei ole teisi kasse või kus kodukassid on tolerantsed võõraste vastu
• ·        jagub aega ja tahtmist kassiga tegeleda
• ·        kassile pakutakse kvaliteetset toitu

Meie pakume hoiukodule:

• ·        nõustamist ja abistamist kõiges kassiga seonduvas
• ·        veterinaarabi korraldamist ja selle eest tasumist
• ·        kassile vajalikke tarvikuid – liivakast, kratsipuu, transpordipuur
• ·        abi toidu ja liiva ostmisel.

Võta meiega ühendust telefonil 50 38083 ja e-posti aadressil kassjapojad@gmail.com.

Vapper Trinity

Hoiukodude suures puuduses vaeveldes peame mõnda kassi hoidma vabapidamisel.  See tähendab seda, et kass saab süüa ja tal on tuulevarjupesake, aga sooja tuba ja inimeste lähedust ei ole. Keeruline on niimoodi koduta kassist kodukassi teha.

Üks selline murelaps on Trinity. Meie vabatahtliku maamajas on tal vabakäigukassi staatus, aga kuna nii vahva kass on väärt palju enamat, oleme juba mõnda aega otsinud lahendusi. Kevadel allutasime Trinity steriliseerimisoperatsiooni järgselt tubasele režiimile, aga toas talle väga ei meeldinud, ühtegi hoiukodu ei õnnestunud leida, väljas möllasid lilled ja liblikad ja kiisuke kolis taas välja. Trinityle endale see meeldis, aga meie ikka tahtsime midagi muud. Tahtsime, et Trinnul oleks oma kodu, oma inimene, et Trinnu saaks süles magada ja paisid niipalju kui kulub.

Oktoobri algul sekkus saatus väga omapärasel moel. Järjekordsel kassitoitmise-käigul põrkas meie vabatahtlik kokku Trinnuga – üks näopool tugevas turses, silm küll veel lahti, aga põsk nagu hamstril punnis. Trinnu, kes tavaliselt inimest lähedale ei lase, tuli seekord ise hädiselt miuksudes  ja abi otsides lähedale. Ei olnud vaja püüdmispuuri, ei näidatud küüsi ega hambaid – Trinity sai haigetuppa majutatud. Järgmisel hommikul käik Vilde kliinikusse, seal otse opilauale – Trinity põsel olev suur mädakolle vajas kiiret sekkumist. Kas tekkis põletik haavast, mis saadud kakluse käigus mõne loomaga või muust vigastusest, kes seda enam teab. Aga selge ju, et kassikese vabakäiguelu ei saa väga turvaline olla. Operatsioonile järgnes mitu päeva kodust ravi, tabletid, haavapuhastus. 

Trinity pidi kandma kraed, mis meie vabatahtliku sõnul „häbikaelusena“ otseloomulikult Trinity kuningliku meele ja moeteadlikkusega kokku ei sobi. Lisaks kraele hakkas tekkima järjest asju, mis  Trinnuga justkui kokku ei sobi – ravijat ei karistatud käpahoopidega, süles teki sees püsiti täitsa rahulikult ja väike nurrgi lasti kuuldavale.  Üldse käitus Trinity nagu üks tavaline (kaval) kodukass. Eks Trinity sai ju suurepäraselt aru, et ilma inimese abita ta terveks ei saa. Võib-olla lootis ta, et koostööd tehes saab rutem terveks ja taas omapäi uitama. Kuid meie vabatahtlik otsustas – kui jää juba niimoodi sulab, siis ei saa Trinnu enam taganemisteed, nüüd algab üks suur võitlus usalduse lõpliku võitmise nimel. Sundseisus Trinity pidi kätte saama kõik paid ja hellitused, mida ta oma noore elu algusest saadik ei olnud saanud. Algas intensiivtreening. Edasist ma kirja panema ei hakka, lisan vaid mõned pildid – nendel on ju täiesti sotsiaalne kass?

Kuna vaba hoiukodu ikka veel ei paista, Trinityle tähendab iga maamajas üksinda veedetud päev paigalseisu, kui mitte tagasiminekut, siis anname Trinityle ühe forsseeritud võimaluse – 19. novembril Kristiine spordihallis toimub klubi Felix rahvusvaheline kassinäitus ja Trinity tuleb kohale.  Me loodame, et kohtume sellel näituse inimestega, kes soovivad Trinityle kodu pakkuda.

Rohkem infot Trinity kohta telefonil 5200442

Saaga tuttavaks - Kriimu ja Trinity

Küll on MTÜ Kass ja Pojad hoole all korraga hulk triibikuid, siis jälle valitseb must värv. Sellel kevadel siis hoopiski eriline trend – pruuni-musta-valge-punasekirjud kasukad. Kaks kassipreilit, kaks keerulist saatust, kaks väljakutset. Lõpptulemuseks aga ootame ikka kahte õnnelikku koduga kassi, kahte õnneliku kassiga kodu.

Kriimu

 Kriimuga on lugeja tegelikult juba tuttav – tema tee meie juures algas nö läbi paragrahvi. Kassike oli üpris kehvas seisus, nakatunud haigusesse, mille efektiivseks raviks tuli kiisu kasukas ära pügada. Lisaks ihule on kannatada saanud ka kassikese hing – käe ja jala liikumine tekitab soovi põgeneda, puudutada lubab end vaid pea piirkonnast. Ja ometi oleme me kindlad, et Kriimu on kunagi olnud kodukass. Kiisu teab tubase elu kombeid, on puhas ja viisakas. Kui vaid ei oleks pelgu inimese ees, kui vaid oleks julgust inimest taas usaldada. Loodame, et väljend „uudishimulik nagu kass“ on Kriimu loo võti, sest uudishimu selles kiisus on kõvasti. Pisikeste toidupaladega või huvitavate mänguasjadega meelitamine kannab pea igal korral vilja – Kriimu tuleb uurima ja uudistama. Nendel avastusretkedel satub ta ka pai-ulatusse ja paitamise peale laseb nurrugi valla. Nojah, vahel sirutatakse paikäele vastu ka väike kriimuline käpake ja vehitakse sellega meeleheitlikult. Temperamenti selles kiisus juba jagub. Võime kinnitada, et täie hooga käib Kriimu taltsutamine, tähendab see siis seda, et hoiukodu taltsutab Kriimut või Kriimu taltsutab hoiukodu.

Trinity

Trinity on lugejale uus tegelane. Meie hoiuperenaine tunneb teda natuke pikemalt, ehk isegi aasta jagu. Nimelt asutasid hoiukodu perenaise maamajja end möödunud kevadel kaks noorukest kiisukest-õekest – Mannu ja Trinity. Mannu tõi suve hakul samas ilmale pesakonna. Pisikiisud said inimestega koos üles kasvada ning leidsid endale kiiresti oma päriskodud. Mannu on aga sügavalt inimpelglik, nii tegi hoiukodu tema tahtmist mööda ja nüüd on Mannul küll katus pea kohal ja söök ees, aga vaba voli ise oma kassielu korraldada, suhelda inimestega just nii vähe, kui hädapärast vaja. Steriliseeritud sai Mannu juba sügisel ning võime öelda, et tema elu on mõistlikes rööbastes. Trinity on aga teisest puust. Ta jagab küll Mannuga pesakasti ja toidukaussi, kuid inimesed huvitavad teda ka väga. Kohe niiväga, et vahel tiirutab ta päevade kaupa külapeal ringi ja laseb teistel peredel end toita. Toidukausi juures laseb endale mõnuga ka pai teha. On justkui kõigi kass, olemata siiski täieõiguslik kodukass. Seega alustasime Trinity nn trimmimist – kiisu sai kinni püütud ja tubasele elule allutatud, parasiiditõrje tehtud ja steriliseerimisoperatsiooni aeg kinni pandud. Kuigi suletud ruum on Trinnile veidi võõras, ei jäta tema julgus teda maha ja nii tuleb ta hoiuperenaisele rõõmsalt vastu, püherdab ja rullib end põrandal, nurrub ja seletab oma kassikeeles pikalt ja tungivalt. Eks ole Trinityl küllaga isepäisust, aga see on aidanud tal seni hakkama saada ja ühel korralikul kodukassilgi kulub isepäisus ära.

Kuidagi ei saa veel öelda, et Kriimu ja Trinity oleks valmis kodukassid. Kui aga nende omad inimesed, nende tulevased perenaised-peremehed ei taha oodata, kuni hoiukodud kogu sotsialiseerimise töö ära teevad, siis on kodupakkumised väga oodatud. Siinkirjutaja võib oma korduvatest kogemustest kinnitada – on äärmiselt meeltülendav võita kassi usaldus ja armastus, aidata väikesel hirmunud olendil unustada kõik halb ning pakkuda turvatunnet. Juba ammu ei ole kass isepäi uitaja, kass on kodustatud loom ja igal kassil peab olema oma kodu, omad inimesed.

Kriimu huvilistel palutakse helistada telefonil +358401858958 või 5038083, Trinity huvilistel telefonil 5200442, samuti on oodatud kirjad aadressil kassjapojad@gmail.com.