Saage tuttavaks - Miina lapsed

Suur-suur kevad on käes ja ka meie jaoks on kassipoegade hooaeg alanud. Küll natuke teistmoodi, ei ole olnud ärevat päästeoperatsiooni ega kriitilist olukorda. On üks üsna tavaline lugu. Aga natuke ebatavaline ka.

Märtsi lõpul küsiti meilt abi veel sündimata kassipoegadele. Nimelt oli ühe töökoja juurde ennast sisse seadnud kena emakass. Tulla ei olnud tal kaugelt, sealtsamast kõrvalmajast. Ainult et minna ei olnud tal kuhugi, sest tema pere oli kolinud ja kass ei olnud kaasavõetavate asjade nimekirjas. Töökoja inimestel hakkas kiisust kahju, igapäevane toidukauss täideti ja otsiti kassile uus kodu. Uuel kodul oli üks mõistlik tingimus - kass peab olema steriliseeritud. Kliinikus aga selgus, et kass on tiine ja kohe-kohe poegimas. Kassiemmele oli kodu olemas, mida teha aga sündivate pisikiisudega?

Võtsime kassiemme enda juurde hoiule. 

20. aprillil sündisid viis imearmast kassibeebit. Emme Miina on tubli ja tragi, lapsed on prisked ja puhtad. Nüüd juba 5-nädalased lapsed on õppinud sööma ka tahket toitu ja liivakasti kasutamine on selge. Mõned nädalad veel ja kassilapsed on valmis minema uutesse kodudesse.  

Foto pisikiisudest on nö isutekitaja ja portreefotod on tulekul. Pildil magavad sõbralikus embuses  eestpoolt järjest - Sonja (tüdruk), Ronni (poiss), seljaga on Täpi (tüdruk), Paksu/Tiiger (poiss) ja Tilluke Röövel (poiss).

Kiisulaste külastamiseks ja broneerimiseks saab kokku leppida telefonil 53447082

Kiibi või kaota!

6. mai Ringvaate saates rääkis Keila Loomakliiniku veterinaar Jaak Jõks kasside kiipimisest. Otsesaates sai kiibi meie Kurr. Kurr on endine kodukass, kes teadmata asjaoludel kodu kaotas. Kui tema peremees oleks olnud hoolsam, oleks Kurril juba ammu kiip naha all ja meil oleks olnud võimalus Kurr ja tema peremees taas kokku viia. Kiibi või kaota?

Kuna Kurr oli tänaval veedetud ajal oma ilusa valge kasuka lootusetult ära määrinud ja pusadesse ajanud, tuli loomakliinikus tema kasukas pügada ehk siis Kurri tänane välimus erineb tema tavapärasest välimusest. Kui kellelgi on paari kuu eest Paljasaare piirkonnas kaduma läinud pikakarvaline valge väga sõbralik kass ja ta tunneb Kurris ära oma kassi, siis palun võtke ühendust telefonil 5038083.

Karl läks koju

Noored ja andekad pühivad Eestimaa tolmu jalgadelt ja rändavad laia maailma. Üle ookeani, üle lahe. Kui nii võivad teha inimesed, siis miks mitte ka kassid? Nutikas ja asjalik kass Karl arvas just niisama ja võttis ette reisi teisele poole lahte. Õnneks siiski mitte maailmarännu soovidega, vaid Karl kolis võõrsile ikka tuttavasse ametisse - kodukassi vastutusrikkale tööle. Pole ohtu, et Karl Eestile lõplikult kadunud on või ei ta Eesti keele ja meele unustab - Karli kodune keel on jätkuvalt eesti keel ja kodused kombed eesti pere kombed. Kassile ei ole ju vahet, millise riigi alam ta on, peamine, et on hoolsad käed, mis süüa annavad ja pai teevad, et on süled, kuhu tuttu pugeda, et on kõrvad, mis nurru ja muud kassikeelset juttu kuulavad. Et on kodu, päris oma kodu. Tänaval sündinud Karlile esimene ja ainus.  

Simona läks koju

Simona oli meiega Viimsi huvikeskuses toimunud kassinäitusel, hullutas külastajaid oma nunnu olemisega, lasi kunstfotograafil endast imeilusa portreepildi teha ja varjas ise vaikselt suurt saladust - juba oli ta leidnud ühe inimese, kes oli ääri-veeri juttu teinud kodupakkumisest, juba oli Simonal käpp uue kodu ukse vahel...

Kui Simona näituselt tagasi hoiukodusse jõudis, ootas teda seal kodupakkuja ja sõit uude koju võis alata. Vaadake neid vallatud kõrvatutte, säravaid nööpsilmi, kelmikat laiku valgel maskil, kena kohevat saba - selline kaunitar on väärt hoidmist ja hellitamist, armastatud kodukassi staatust. Soovime Simona uuele kodule ilusat kooselu ilusa ja hea kassikesega.

Võimalus kohtuda silmast silma

MTÜ Kass ja Pojad toob oma hoolealused hoiukodudest välja. Sel laupäeval, 12. aprillil on meie kiisud Selena Tigeri kassinäitusel Viimsi huvikeskuses ja järgmisel laupäeval, 19. aprillil Eliit Kassiklubi Jessy kassinäitusel Tallinna Lauluväljakul.

Simona, Jennifer ja Miia võtavad kohad sisse näitusepuurides ja ootavad huvilisi. Meie kogemus ütleb, et puuris saavad nad päeva jooksul olla vähe, sest enamus aega saab olla süles, saab nautida paitamist ja hellitamist. Ja kui eriti hästi läheb, õnnestub mõnel kiisul pista taskusse ka kõige oodatum auhind - oma kodu:)

 

Paljassaares leitud valge kass

Paljassaare põik 9A valvuriruumis leiab ajutist peavarju valge kiisu. Kodune kass, väga sõbralik, hoiab puhtust. Pikakarvalist kasukat on hoolas käsi hiljuti külgedelt püganud.

Kassisõbralik valvuriproua vaatas oma tööruumi aknast, et puu otsa on kinni jäänud valge kilekott. Miski sundis teda asja lähemalt  uurima ja nii selguski, et "kilekotil" on silmad ja kõrvad ja saba ja puu otsas on hoopis üks hättasattunud kassike. Käik kliinikusse kiibilugeja alla ei andnud tulemust, kassil ei ole kiipi, ei ole ka telefoninumbriga kaelarihma, seega ei midagi, mis meid aitaks omanikku leida. Ainus eritunnus on kohati pügatud  kasukas. Ja ainus lootus, et pügaja oma lemmikut taga otsib. Ümberkaudsetele tänavapostidele kuulutused, teated kassiabiorganisatsioonide ja hoiupaiga lehele - see võiks ju ometi tulemust anda, omaniku ja kassi taas kokku aidata.

Kassi kohta saab rohkem infot telefonidel  5221057,  5184977.

Saage tuttavaks - härra Armas

Härra Armas tekkis Lasnamäe tänavatele jaanuaris, just neil kõige külmematel päevadel. Hoolitsetud kasukaga, heas toitumises, viisakas ja tagasihoidlik. Võttis vastu pakutud toidupala, kuid väga lähedale võõraid endale ei lasknud. Vaatas  mõtliku ja uuriva pilguga, justkui küsides -  mis toimub, miks mind ümbritseb kõle linnakeskkond, kuidas ma leiaksin tagasitee oma koju, oma inimeste juurde?

Selliste kassidega kohtumistel on alati esimene mõte - kass on eksikombel tänaval, kogemata koduuksest välja lipsanud. Ikka ja alati loodame esmalt, et  keegi otsib oma lemmikut taga, kuskil ootab oma pesa ja toidukauss, pererahvas, kes majade ümber kiisutades oma lemmikut otsib, pere lapsed koduakendel pimedasse õhtusse vaatamas ja ootamas.... Härra Armas on ju igati tore kass, uhke venesinise kasukaga, valge maniskiga, tiheda vuntsiga vahva mustriga ninal. Järgmine mõte - kass on kastreerimata, kiipimata - võibolla ei ole tema pererahvas ikkagi väga hoolikas ja hooliv, võibolla lasti härra Armas meelega välja jooksuaja kihke rahuldama, või kolis pererahvas ja uude koju ei olnud kassil asja?

Tänane seis on selline, et härra Armas toibub kastreerimisest, puhtaks pestakse  tema kasukas, mis tänaval muutus sini-valgest must-halliks. Kass kiibitakse ja kiip kantakse registrisse. Nädalaks on olemas hoiukodu, kus kass saab operatsioonist taastuda. Aga edasi?

Meile tundub, et härra Armas on intelligentne ja arukas loom. Siiski anname endale aru, et ühtede inimeste reetliku käitumise  võib härra Armas üle kanda inimestele üldse ning tema muutumine seltsivaks ja sõbralikuks kodukassiks võib võtta natuke aega. Seega esialgu otsime hoiukodu, kes võtaks enda peale suure ülesande rehabiliteerida inimkond ühe kassi silmis. Muidugi on oodatud ka päriskodupakkumised. Ja eks võtame jutule ka härra Armsa pererahva, kui nad oma lemmikut taga igatsevad.

Härra Armsa esindaja koduotsingutel vastab telefonil 5038083.