Aasta kokkuvõte 2015

Tviidi, Kuti, Jennifer, Katariina, Siidik, Roosi, Juss, Ruudi, Coco, Minni, Miki, Puhh, Ruudi, Miuka, Gustav, Osvald, Kriimu, Marta, Ruben, Maia, Lorenna, Sissi, Tiiger, Ida – need 24 kassi läksid meie hoiukodudest aastal 2015 koju. Kes oma esimesse päriskoju, kes uude koju. Mindi üksinda ja paarikaupa, jäädi hoiukodusse päriskassiks, tehti väikseid kõrvalepõikeid enne lõplikku ja õiget valikut. Nii nagu ei ole ühtemoodi kasside tee meie juurde, nii ei ole kunagi ka ühtemoodi nende tee oma inimeste, oma kodude juurde. 24 kassi on meie väikese ühingu jaoks suur arv ja meie väheste püsihoiukodude ja vabatahtlike juures on see tegelikult veel eriti suur. Me saame hakkama, kuna abikäe ulatavad meile sageli täiesti võõrad inimesed. Hea, et maailmas on olemas üks oluline ühine nimetaja – armastus kasside vastu. Koos suudame palju.

2015. aasta jõulusoovidele kirjutasid koos MTÜ Kass ja Pojad vabatahtlikega alla Preili Pirtsu, Nora ja Reti, Waldemar ja Anni. Meie ühine traditsiooniline jõulusoov on, et need kiisud oleksid käesoleva aasta kokkuvõtet tehes kojuläinud kasside nimekirjas. Preili Pirtsu ei pirtsuta enam sugugi ja annab kodukassi mõõdu välja küll, Nora on oma pikakarvalise kasuka superpaksuks ja läikivaks kasvatanud ja on oma tagasihoidlikul moel väga vahva kass, Reti on jätkuvalt üliarmas ja leebe klassikaline inimlemb, Waldemar hakkab avama oma tegelikku imelist loomust, Annil on jalad kindlalt maas ja valmisolek suhelda nii laste kui täiskasvanutega. Märgake neid ja aidake täita meie soovi – aidake leida kodutee.

Lõppenud aastasse jäävad kohtumised imeliste inimestega, kes meile abikäe ulatasid, oma koduuksed hoiukassidele avasid, rahaliselt toetasid, meile näitusevõimalusi pakkusid, meiega koos kasside hea käpakäigu pärast hoolt kandsid. Eriline tänu kuulub inimestele, kes meie hoolealustele kodu pakkusid. Kõigile neile MTÜ Kass ja Pojad siiras ja suur tänu.

Meie päevade reas on igasuguseid, parimaid on need, kui kassid võtavad käppade alla kodutee. Head ja südantsoojendavad on ka päevad, kus meie postkasti saabuvad kodu-uudised ja pildid. Seekord vahendame Kriimu lapsukeste Jussi ja Roosi ja Miuka ning Nora lapsukeste Rubeni, Maia ja Ida kodudest saabunud (jõulu)pilte.

Ida, uue nimega Täpi

Maia

Juss

Roosi

Miuka

Ruben, uue nimega Redik

Suvekuude kokkuvõte

MTÜ Kass ja Pojad läks suurele puhkustehooajale vastu järgmise „pagasiga“ - suvilakass Kriimu oma nelja triibiklapsega, must linnakass Nora oma kahe must „orientaali“ ja kolme tähnik-triibikuga, rüütel sinises kasukas, hüljatud Ruudi, kaks emata jäänud helehalli kassilast, ja muidugi meie pikema-ajalised asukad – Coco ja preili Pirtsu. Seitseteist koduootust. Seitseteist hingekest, kes väärivad vaid parimat.  Täna saame teha suurepärase kokkuvõtte – üle poole neist kiisudest on täieõiguslikud kodukiisud.

Kriimu

Kriimu läks koju. Meie vabatahtlik, kes Kriimu kohale viis, kirjutab niimoodi: „ Uues kodus on väga head tingimused – suur ja uhke vana talumaja, eemal suurtest teedest ja tsivilisatsioonist, terve hektar tarastatud koduhoovi, mida jagada kahe suure noore koera ja kahe eaka isase kassiga, lahke pererahvas ka. Seal taluhoovis tundus, et just siin ongi kasside maine paradiis ja ma oleks väga rahul, kui Kriimu suudaks kohaneda. Seal olid kõik nii sõbralikud, eriti koerad - nad tahtsid kohe lausa sülle tulla.“. Pere otsis endale tublit hiirepüüdjat, sest perekassid olevat selleks liiga mugavadJ Hoiukodus treenis Kriimu hoolega, et suvilakassina omandatud oskused jahti pidada ikka tugevad oleksid – igal päeval jalutuskäigult saabudes tõi Kriimu pererahvale ja oma pisikestele imetlemiseks oma jahisaaki – hiiri ja suuri putukaid. Kriimu ei ole kunagi varem kodukass olnud, kuid hoiukodus kohanes ta tubaste oludega kiiresti. Uues kodus on Kriimu valida, kas elada rohkem toas või rohkem õues. Soovime südamest, et Kriimu leiab oma koha ja rolli ja toob sellesse peresse palju rõõmu. 

Osvald ja Gustav

Juba oleme saanud ka toredaid kodu-uudiseid – Kriimu on kolinud pererahva voodisse, küsib paisid ja käitub nagu üks kodukass ikka.

Osvald ja Gustav läksid koju. Kriimu pojad on uues kodus koos ja selles peres igavust ei tunta. Üks kassipoeg on tore vaadata, kaks aga on juba etendus. Pererahvas on poistega väga rahul, rõõmu on nendest palju ja väikesed pahandused kuuluvad ju suureks kasvamise juurde.

Miuka läks koju. Kriimu pesakonna ainuke tüdrukuke broneeriti peaaegu sünnihetkest. Näuksi oodati pikisilmi ja tal on täita tähtis ülesanne – taasluua kodust hubasust, mis sai kannatada eelmise perekassi lahkumisega. Näuks on  vahva tegelane, vahel tundub, et hing on tugevam kui ihu. Kui ta piisavalt kiiresti sihtkohta ei jõua või küllalt osavalt mänguasja ei taba, teeb ta kummalisi näuksuvaid häälitsusi – millest ka tema vahva nimi on tulnud.

Ruudi läks koju. Ruudi endine perenaine otsustas siiski, et ta ei saa kassi välismaale kaasa viia ja kõige parem on kassile uus kodu otsida. Õige pea andis hoiukodu teada – Ruudil on kodupakkumine olemas. Ruudi kohanemine ei olnud väga kerge, väikese kassikese jaoks on ju keeruline jääda ilma oma inimesest, siis juba harjumuspäraseks muutuvast hoiukodust. Lõpuks siiski kõik laabus ja Ruudi rõõmustab oma vahvate näoilmete ja niisama-nunnu-olemisega uut pererahvast.

Puhh

Puhh läks koju. Tema on musta linnakassi Nora esiklaps, kõige tragim ja suurem. Puhh läks kaaslaseks meie endisele hoolealusele Ruule. Kassipoisid said kiiresti sõbraks ja karta on, et nende korterinaabritel on sageli mõtteainet – kes suudab nii kiiresti ja nii suure müdinaga ringi joosta.

Miki ja Minni

Miki ja Minni läksid koju. Kaks emata jäänud helehalli kassilast leidsid endale esmalt suurepärase hoiukodu, kus neid hoiti ja hellitati ning pasteediste näppude ja kõdistavate suletuttidega kiiresti nende ettevaatlikkus ja inimpelgus võideti. Hoiukodu perenaine sai rikkamaks väärtusliku kogemuse võrra – päästa kaks kaitsetut loomahakatist. Kui proua algul kahtles, kas ta hakkama saab, siis kahe kuu möödudes teadis ta kassilaste kasvatamisest kõike. Miki ja Minni uues kodus jätkub nende sotsialiseerimine ja õige pea rõõmustavad pererahvast ujedate kassilaste asemel eneseteadlikud noored kassid, kelle jaoks on inimene kõige olulisem sõber.

Coco läks koju. Otsisime seda kodu väga, meie vabatahtlikud ja toetajad kaalusid oma koduste kasside arvu suurendamist Coco võrra. Austusest ja tänutundest Coco senise hoiuperenaise vastu tahtsime leida parimatest parima kodu. Ja siis see õnnestus, Coco uus perenaine kirjutab endast nii: „Mul on kogemus metsikute ja käitumishäiretega kassidega, olen naabruskonna hulkurid ära lasknud kastreerida ja osaliselt ka toidule võtnud. Üks minu kodus sündinud perekassidest on ka pisut pelglik“. See kõik annab lootust, et isegi kui Coco otsustab esialgu elada diivani all või kapi taga, et jäeta teda tähelepanuta, vaid jagatakse talle hoolt ja armastust. Küll Coco ühel ilusal päeval ka vastuarmastust jagama hakkab.

Elus on aga ikka nii, et surm ja sünd käivad koos. Meie eelmise suve suurim murelaps Felix lahkus parematele jahimaadele. Kõrvakasvaja ravi nõudis mitut operatsiooni ja kuigi Felix paranes ja taastus kiiresti, rauges lõpuks ka tema jõud. Vahet ei olnud, kas Felixi tervis oli parem või kehvem, tema suurim mure näis olevat perenaise pärast – kas perenaine ikka saab kuulata piisavalt kassinurru, kas tal on ikka kassikaisutamisest küllalt soe, kas paikätel on täiuslikult pehme ja mõnus. Felix oli saja-protsendiline inimesekass. On lausa ime, kuidas ta tänaval üldse hakkama sai, kodus tundus, et ta ei söö ega maga, kui inimesi ei ole temaga. Taas tugevneb teadmine, et kassid tulevad meie ellu kindla eesmärgiga meile midagi õpetada. Nad tulevad, et anda. Meil ei jää muud üle, kui tänulikud olla. Jää hüvasti, hea Felix!

Coco

Ka meil juhtub vahel, et tee on püsti ees ja mõistlikku lahendust ei paista. Meie kaunitar Coco on kaks aastas hoiulisena resideerinud kena malbe tütarlapse kodus. Hoiuperenaise ja kassikese vahel on tekkinud väga usalduslik suhe ja me kõik lootsime tasahilju, et sellest hoiukodust saab päriskodu. Aga - hoiuperenaine on noor ja hakkaja ja teda ootab ülikool välismaal. Ja Cocot ootab uus (hoiu)kodu – mure ainult selles, et me veel ei tea, kus see asub.

Tutvustame Cocot nii – tänavaelu karmust tunda saanud kassike liigub millimeetri kaupa lähemale oskusele taas usaldada ja armastada inimest. Suurest vajadusest füüsilise kontakti järele, pai järele, nühib Coco end perenaise pilgu all mööda mööblinurki ja uksepiitu, püherdab põrandal ja diivanil, demonstreerib oma ümarat kõhtu ja kumerdab paivaevas turja. Iga karv Coco kasukas hüüab – aita mul hirmust üle saada, puuduta mind, hellita mind. Kui Cocol on eriti hea tuju, siis on paikätel kõvasti tööd – aga paitamise aja ja koha valib tõesti ainult Coco ise.

Ärasõidujuttude juurde kirjutab Coco hoiuperenaine nii - minuga on Coco sõber, peaaegu nagu täitsa kass juba - kätte võtta ikka ei saa, aga muidu on selline paimaias ja tahab suhelda.

Saatsime oma superfotograafi Reet Sau Coco juurde fotojahile. Koos piltidega saime ka kirja, milles Reet annab teada, et esmalt tundus talle, et kass on lukus ja pildistamisest ei tule midagi välja. Siiski tasa ja targu toimetades sündisid imelised pildid. Kindlasti jättis Reet meile saatmata need võtted, kus Coco nn kohal ei olnud. Aga ka siin avaldatutest saab aimu, et usaldamine ja suhtlemine ei ole Coco tugevam külg. Inimeste jaoks on psühholoogid, aga kasside jaoks? Nii väga tahaks aidata…

Oma isepäisusest hoolimata on Coco täiesti korralik kodukass. Kui fotograaf suutis mõne tunniga Cocoga sideme luua, siis on see võimalik ka igal teisel inimesel, kes ise vähegi kassi endas tunneb.

Me ei taha Cocole kodu, kus ta nukralt nurgas peaks konutama, me ei taha teda lihtsalt kuskile hoiule anda, ära paigutada. Me tahame talle kodu, kus on olemas kassi-hingega inimene.

Me oleme Coco imelisele hoiuperenaisele ülitänulikud. Ja kindlasti oleme talle võlgu selle, et me leiame Cocole väga hea uue hoiukodu või pärus kodu. Ka tahaks asja korraldada nii, et hoiuperenaine saaks ise uue (hoiu)koduga suhelda ja Coco üle anda. Aeg aga jookseb...

Hea lugeja, palun vaata neid selgeid ja tõsiseid silmi Coco ilusas näos, mõtle ja kaalu – kas saad meile appi tulla? 

Lähem info telefonil 5038083

T

Võimalus kohtuda silmast silma

MTÜ Kass ja Pojad toob oma hoolealused hoiukodudest välja. Sel laupäeval, 12. aprillil on meie kiisud Selena Tigeri kassinäitusel Viimsi huvikeskuses ja järgmisel laupäeval, 19. aprillil Eliit Kassiklubi Jessy kassinäitusel Tallinna Lauluväljakul.

Simona, Jennifer ja Miia võtavad kohad sisse näitusepuurides ja ootavad huvilisi. Meie kogemus ütleb, et puuris saavad nad päeva jooksul olla vähe, sest enamus aega saab olla süles, saab nautida paitamist ja hellitamist. Ja kui eriti hästi läheb, õnnestub mõnel kiisul pista taskusse ka kõige oodatum auhind - oma kodu:)

 

Head sõbrapäeva!

Kallis blogilugeja, tänane postitus tuleb eriti lühike, et hoida Sinu väärtuslikku aega - kui Sul on juba kass, siis kuulugu Sinu tähelepanu ja aeg oma kassile, sest paremat sõpra kassist ei ole (koeraomanikud võivad oma arvamuse endale hoida). Kui Sa aga ei ole veel kassiomanik, kui Su tee ei ole veel ristunud oma kassiga, siis kuulugu Su aeg mõtisklustele ja sisekaemusele. Võibolla on Sinu kass Simona või Kismet? Coco või Jennifer? Karl või Kaarel?

Tehke oma kassile pai. Ja ärge sellega viivitage, muidu peavad teie kassid leidma asendustegevuse;)

Saage tuttavaks - Jennifer

Jenniferi kurbmäng algas kaks kuud tagasi, just siis "tekkis" väike must kiisu Vääna-Jõesuu tankla juurde. Kus oli ta enne, teab vaid tuul. Võibolla oli Jennifer võetud suviseks seltsiliseks suvekoju, võibolla lastele mänguasjaks. Või siis viis õnnetu juhus ta kodust eemale ja tema pererahvas siiski otsib teda taga?

Vääna-Jõesuu tankla. Maantee. Palju autosid ja suured kiirused. Palju kiirustavaid inimesi, ei kuskil kassile sobivat kohakest. Kiisuke nutab ja vaatab iga peatuvat autot tähelepanelikult - ühest sellisest tõsteti ta välja, võibolla nüüd tõstetakse sisse tagasi? Siis peatub üks auto, sealt väljuvad inimesed, märkavad pisikest õnnetut kassi ja otsustavad tegutseda. Sest õnnetu kassike püüab kõigest väest saada tähelepanu, tuleb sülle ja nurub paisid. Iga killuke pisikeses kehas hüüab - palun aita, palun päästa.

Kassike autosse ja veterinaari juurde. Selgub, et Jennifer ei olegi kassilaps, vaid täiskasvanud kass, kelle kasv pidurdunud ja kaalu vähem kui 2 kilo.  Kõlab arsti otsus - kass peab sööma ja kosuma, peab saama hellitatud ja hoitud. Õnneks ei ole Jenniferil tervisehädasid, silmad on korras, karvkate puhas. Arsti ettekirjutuse järgi pannakse paika ussirohu ja vaktsineerimise ajakava.

Hoiukodus näitas Jennifer, et on tegelikult kodukass, mitte mingi tänavakass. Liivakasti otstarvet ei olnud talle vaja selgitada. Samuti teadis Jennifer kohe, et üks õige kass magab öösel voodis ja päeval diivanil, et inimeste lähedus on hea. Kodukassi-minevikku tunnistab ka üks kurb fakt - Jennifer kardab paaniliselt välisust, tal on justkui hirm, et äkki aetakse teda jälle õue, külma ja nälja kätte.

Hei, kas mängime?

Jennifer on kosunud ja puhanud. tehtud on vajalikud vaktsiinid ja selja taga ka steriliseerimisoperatsioon ja kiipimine Jenniferi leidjad said hoiukodu pakkuda vaid piiratud aja. Muidugi oleks nad tahtnud Jenniferile pakkuda päris kodu, aga paraku ei ole see võimalik. Ja nii liikus Jennifer edasi MTÜ Kass ja Pojad hoiukodusse. Hoiukodusse, kus ootas ees Coco. Meil oli just seda hoiukodu välja pakkudes väike salaplaan - leida tee Coco muutmiseks, aidata Cocol üle saada hirmust inimeste ees. Jennifer, kes on hästi hea iseloomuga, rahulik ja leebe, oleks hea õpetaja. Ootame-vaatame, kuidas Coco ja Jennifer ühte hoiukodusse ära mahuvad.

Coco avaldab arvamust

Uus hoiukodu saatis juba esimese "aruande" - kassid väldivad teineteist, seega kismat ei ole, ning tundub et nad on nii rahumeelsed, et võivad teineteisega täitsa ära harjuda küll. Jenniferist nii palju, et tegemist on ideaalse kassiga. ta on supersõbralik, paimaias, mängib, on samas rahulik ja malbe - tundub olevat ka lastekass. Kass, kes on iseendaga ilusti sina peal, kompleksivaba ja suhtleja.

Hoolimata sellest, et Jenniferil on täita Coco õpetamise ülesanne, ootab ta pikisilmi kodupakkumisi. Jennifer sobib ideaalselt perekonda, kes tahab endale tõeliselt rahuliku loomuga süle- ja musikiisut ega hülga teda  kunagi. Leidjad hoiavad Jenniferi käpakäigul silma peal ja on valmis vajadusel teda  transportima kõikjale Eestis.

Jennifer asub hoiukodus Õismäel ja ootab kodu-pakkumisi telefonil  56951865 või 5038083.

Suvekuude kokkuvõte 2013

Suvekuudesse jagus nii abipalveid ja uusi hoiulisi kui ka kiireid kojuminejaid. Kui MTÜ Kass ja Pojad pakkus juuli alguses hoolt kahele kassile - Coco ja väike Yoda, siis septembri alguseks on hoiuliste rida veninud päris pikaks. Aga kõigest järgemööda.

Linnasüdame väikeses sisehoovis, ametiasutuste ja restoranide tagauste suhtelises  turvalisuses oli end sisse seadnud kena kiisuemme, kes suve alguses tõi ilmale neli imearmast pojakest. Augusti alguseks olid pisikesed kiisud juba nii iseseisvad, et emme tõi nad kitsukesse sisehoovi päikese ja värske õhu kätte. Saatuse tahtel jäi kassipere silma MTÜ vabatahtlikele ja nii algas suur päästeoperatsioon. Kassiemme püüdmine oli lihtne, sest ilmselgelt on tegemist endise kodukassiga, kes inimest jätkuvalt usaldab. Ka kolm pisikest sai kerge vaevaga transpordipuuri ja kassipere koosseisus emme, üks punane kassipoiss ja kaks klassikalist triibikut kolis hoiukodusse.  Kassiemme Miisu oli oma poegade eest hästi hoolitsenud, kiisud olid tubli lisa saanud ka restoraniköögist, seega veterinaar sai ainult kiita kiisupoegade head toitumust ja korras tervist. Paar esimest päeva hoiukodus proovisid pisikesed küll ennast mööbli alla peita, aga õige pea said nad aru, et inimeste juures on tore ja karta ei ole midagi. Oma panuse pisikeste sotsialiseerimisse andis ka hoiukodu perekass, valge kassi-isand Ossu.

Täiesti koduvalmis kiisudele tulid õige pea ka head kodupakkumised ja nii nurrub pisike punane poiss oma perele ja vahvad triibikud koos oma perele.

Hoiukodu andis kaasa oma head soovid ja hoiab uutel kodudel pilgu peal, et kassilapsed saaksid kõik vajalikud veterinaarprotseduurid, kiipimise, vaktsineerimise ja sobivas eas kastreerimise

Kassiemme Miisu on tänaseks käinud kliinikus operatsioonil, kus eemaldati üks tänavaelus kannatada saanud ja valu tegev kihvake, vabastati kiisu paljunemise vajadusest ja paigaldati kiip. Miisu vajab veel natuke aega taastumiseks, aga põhimõtteliselt on ka tema koduvalmis ja ootab kodupakkumisi. Miisu asub hoiukodus Mustamäel ja ühendust hoiukoduga saab telefonil 5666 5167.

Neljas Miisu poegadest aga otsustas, et inimesi usaldada ikka ei saa ega lasknud end kinni püüda. Möödus päev, teine, kolmas. Kassilaps nuttis sisehoovis, otsis ema ja vennakesi. Pakutud toidupala võttis vastu vaid siis, kui inimene ohutusse kaugusesse taandus.  Kuid igale probleemile on lahendus ja nii tuli appi võtta püüdmispuur, mis kiisu ettevaatlikkuse üle kavaldas. Kinnipüütud individualist läks hoiukodusse, kus ees ootas juba Yoda. Kiisulaps sai nimeks Leia, tüdruklaps, sünniajaks arvatavasti juuni, seega siis praegu vanuseks umbes kolm kuud. Leia tahaks olla seltskonna A ja O, otsustada ja juhtida. Samas on ta hell ja õrnake ning hoolimata oma iseseisvusest vajab aegajalt lohutust. Leidlik kassilaps on võtnud karvase fliisteki oma asendusemaks ja mudib käpakestega tekki nagu oleks emme tissi otsas. Leia sätib end rahumeeli magama inimese juurde voodisse ning nurrub nii pühendunult ja sügavalt, et sellisest pisikesest karvasest kehast sellise heli kuuldavaletoomine on tõeline väike ime. Leia on põhimõtteliselt koduvalmis, ühendust hoiukoduga saab telefonil 5344 7082.

Leia korterikaaslane Yoda veetis paar puhkusenädalat ühes peres, kus erinevalt hoiukodust ei ole teisi kasse, oli aga aastane laps. Yoda käitus seal nagu väike kutsikas, kes inimestel kogu aeg sabas on. Ka lapsega klappis ta hästi ning  eks neid vigureid ja pahandusi tehti kahepeale parasjagu, kord algatajaks laps, kord kassike. Teiste kassidega koos ei tunne Yoda väga inimesest puudust, sest kogu aeg on vaja mängida ja mürada teistega. Yoda arengut jälgides võib ennustada, et temast tuleb suur ja kuninglik kass ja seda nii välimuselt kui sisemuselt. Yoda on põhimõtteliselt koduvalmis, ühendust hoiukoduga saab telefonil 5344 7082.

Tallinn on lugematute võimaluste linn ja  kodu kaotanud kassid võivad peatuspaiga leida väga eksklusiivsetes asumites. Meie järgmised hoolealused on päris imelise arhitektuuri ja kauni merevaatega kvartalist. Paraku ei saa kass söönud kajakate lennust ja värvilised majaseinad ei paku sooja. Kui ka leidub hea inimene, kes süüa annab, tahab iga kass siiski oma kodu, oma pesa, oma pererahvast.

Kaks vahvat kraapsjalga, ilusat tumedat triibikut Jenny ja Kalle on sündinud tänaval arvatavasti aprillis. Hoiukodus on kõik neile uus ja huvitav, eks ka natuke hirmutav. Aga rahulik ümbrus, imemaitsvad toidupalad, ahvatlevad mänguasjad ja inimeste rahustav ja julgustav jutt suudavad murda väikese kiisu vastupanu. Juba käituvad Jenny ja Kalle nagu kõige tavalisemad kassilapsed. Jenny on väga uudishimulik ja teab, et kassilapse õige koht on inimese süles. Süles on hea nurru lüüa, mõned magusad unenäod vaadata, paikätt nautida.

Jenny "lemmikmööbel" on pesukuivatusrest, kus peal on hea magada ja võimalusel ka telekat vaadata. Mängimiseks sobib igasugune vidin, mis veereb või mida saab õhku loopida. Ja muidugi lööb Jenny meeleldi kaasa kõigis müramistes-murdmistes-tagaajamistes. Kalle on veel nagu Jenny vari, proovib perenaise vaatevälja mitte sattuda, Jennyga kahekesi olles aga tunneb end hästi ega jää mänguhoos või väikeste vallatuste tegemisel sammugi Jennyst maha. Jenny ja Kalle tervis vajab veidi turgutamist, ka vajavad nad veel sotsialiseerimist ja kodukassiõpetust. Jenny ja Kalle asuvad hoiukodus Pelgulinnas, ühendust hoiukoduga saab telefonil 5344 7082.

Meie hoole all on ka kaks kassiema päris pisikeste maimukestega. Pisipere ja imetavate emade turvalisuse huvides ei ole me väga detailidesse tunginud ja pildidki ei ütle palju. Miia on tegelikult asendusema ja hoolitseb Lara kahe poja eest, Lara hoole all on tema enda kaks pojakest. Pojakeste sellisel jagunemisel on oma põhjus, nimelt hülgas Lara ühe oma poegadest ja et asendusemal oli piima palju, sai  pojad võrdselt jagatud.

Hoiame pöialt, et kassiemmed ja pisikesed sellise elukorraldusega lepivad. Aeg aga teatavasti ei peatu, kassilapsed kasvavad kiiresti ja kahe kuu pärast vajavad juba päris oma kodusid. Hoiame pesakondadel pilgu peal ja jagame teavet nende tegemistest. 

Eelmise sügise seltskonnale - Isabella Blue, Mirri, Eben ja Amber ja teised - tuleb ka sel sügisel lisa. Tegemist siis ühe kinnise asutuse territooriumiga, kus koos kohalike töötajatega oleme päris hästi suutnud hoomamatut kassikolooniat ohjata. Uustulnuk on väikest kasvu must emane kassike Toora. Seame Toora hoiukodus mugavalt sisse, laseme veterinaaril tema tervise üle kontrollida, toimetame vajalikud protseduurid ja proovime kassi tunda õppida.

Kindlasti tuleb rääkida ka meie Cocost, kes suve alguses hoiukodu vahetas ja uues kohas kohe arenemise märke ilmutama asus. Kuigi Coco imeilusa kasukaga kaetud kehakeses möllavad veel vastakad tunded, liigub kõik selle poole, et ühel ilusal hetkel leiab Coco taas üles usalduse inimese vastu. Suurest vajadusest füüsilise kontakti järele, pai järele, nühib Coco end perenaise pilgu all mööda mööblinurki ja uksepiitu, püherdab põrandal ja diivanil, demonstreerib oma ümarat kõhtu ja kumerdab paivaevas turja. Iga karvaots Coco kasukas hüüab - aita mul hirmust üle saada, puuduta mind, hellita mind. Coco võtab oma püüdlustes fantaasiarikkaid poose, mida perenaine proovib fotosilmaga tabada. Juuresoleva foto kvaliteet ei ole hea, aga annab siiski aimu Coco suurest soovist olla hoitud ja armastatud. Coco tunneb ennast mitmes kohas korteris mugavalt ja turvaliselt, on kogu aeg kuskil keset põrandat lapiti maas, aga kui perenaine natukenegi liigutab, jookseb Coco kohe peitu. Kui mitte liigutada ja veidi kutsuda, siis tuleb Coco kohe saba püsti pai norima. Kiirema liigutuse peale on muidugi jälle tema välkuvaid tagajalgu näha. Seega, Coco käib veel kodukassiõpetuse kursusel, aga enam ei kahtle keegi, et Coco on armas pai- ja sülekass. Esialgu siis veel väikeste mööndustega. Coco asub hoiukodus Õismäel. Kui kellelgi on soovi pakkuda Cocole kodu, kui keegi tahab tunda, mis tähendab võita kassi usaldus, siis ühendust saab hoiukoduga telefonil 503 8083 või 5690 7626.

Kassid koduootel

MTÜ Kass ja Pojad hoiukodudes ootavad kiisud pikisilmi kodupakkumisi. Ootaja aeg teadagi on pikk, oodates saab ennast mõnusalt sisse seda, hoiukodu pererahvast dresseerida, igasuguseid mõnusaid harjumusi omandada. Kõik ikka selle eesmärgiga, et kui tuleb see õige kodupakkumine, siis olla valmis päris oma inimesi ümber käpa keerama:) Kui oma inimene juba ümber pehme käpa on keeratud, siis on võimalus talle pakkuda kõike, mis üks õige kass pakkuda saab - hellust, armastust, mõistmist, meelelahutust, lohutust. Rõõmu, puhast ja lihtsat rõõmu.

Isabella Blue, Mirri, Mikko ja Peemot, Siimu ja Amber, Coco tuletavad ennast kodupakkujatele meelde. Kõigile kassidele saab hoiukodudesse külla minna, külaskäigu kokkuleppimiseks helistage 5038083 või kirjutage kassjapojad@gmail.com.

Isabella Blue - meie aristokraatlik kaunitar. Kes vene siniste hingeelu natuke tunneb, see teab, et need kassid oskavad olla väga kiindunud ja truud. Usaldus tuleb muidugi välja teenida. Meie Isabellakese puhul on see olnud eriti raske - tänavaelu ei ole teda teps mitte leebemaks muutnud. Kõigest hoolimata on hoiukodu suutnud anda Isabellale piisava turvatunde ja nii julgeb Isabella rahulikult diivanil pikutada, vahel mõne pai vastu võtta ja voodijalutsisse magama pugeda. Isabellal on ka väike saladus - ta on lubanud end mõne korra ka sülle võtta ja süles on väga meeldiv olnud.

Mirri - teise nimega "Kätega ei vaadata". Hoiukodu on kindel, et kasside ja kakuliste vahel on kindel seos ja lähisugulus. Sarnaselt kakkudele keerutab Mirri oma pead, keha paigale jättes. Niimoodi ilmselt saab kõige kiiremini kinni püüda kõik huvitavad helid ja rahuldada piiritut uudishimu. Oma rahuldamatust uudishimust hoolimata ei ole Mirri veel aru saanud, et paitamine ja sülesolek on kasside jaoks ülioluline. Iga tema kauni kasuka karvaotsake teatab - vaata, aga ära puutu. Siiski vahel, kui Mirri on sülle haaratud, on ta end seal mõnusalt tundnud. Ju siis hoitakse sülekassiks saamine päriskodu jaoks. 

Peemot ja Mikko - kaks lahutamatut mängukaaslast, väikesed mustad kodupantrid. Peemotil on väike edumaa, sest tema jõudis hoiukodusse pisemana ja nii sai ta ruttu selgeks koduse kassi kombed. Peemot süles,Peemot kaisus, Peemot nõudmas paitamist ja sügamist - nii käib Mikko igapäevane õpetamine läbi eeskuju. Ja Mikko võtab hästi õppust, päeva lõpuks magab hoiukodu perenaise süles õiglase und:) Kahekesi koos on tore mängida ja kasvada, tore üksteise kaisus uinakut teha, aidata sõbrakesel kasukat korrastada. Mustade kasside pildistamine on üks rist ja viletsus - seega - tulge ja vaadake meie mustakesi hoiukodus. Ükski must kass ei ole lihtsalt must ja lihtsalt kass. 

Amber on tuntud diivanisõltlane. Kui kassid käiksid tööl, siis oleks ta hinnatud diivanitestija suurte mööblitootjate juures. Paraku on Amber siiski kodune kass ja töötaks hea meelega kodus diivanihoidja ja iluasjana. Leebe, puhas, väga ilus ja väga erilist hallikirju merevaigu värvi. Hoiukodus pakub Amberile seltsi ja kontrasti  Siimu - triibikute triibik. Siimu kasuka triipe võiks kaardistada ja katalogiseerida, triibud kui jõed ja mäed mandril või hoovused ja saared ookeanis. Lisaks ülimalt paipehme karv, armas uudishimulik pilk. Siimu tahaks võtta sülle, suruda põse hellalt vastu pehmet kassikest ja unustada end kuulama mahedat nurrumist.

Coco alles kohaneb. Ega kass ju ei räägi, mis elu tal selja taga on. Kuipalju tema eelmine kodu temast üldse hoolis, kui hoitud ja armastatud ta oli? Ja ega me ei ole Coco leidmisest ka teada andnud, sest kuidagi lootusetu tundub anda kass tagasi inimestele, kes ei ole kassist niigi palju hoolinud, et hoida ära jooksuaeg ja soovimatute poegade sünd. Aga anname siis kullatükk Cocole aega kohanemiseks. Küll pai- ja süleaeg tuleb, kui on õige aega ja õige kodu.

Saage tuttavaks - Coco

Lehola mõisa varemetes reetis esimene varatalvine lumi uusi elanikke - pisikesed kiisukäpajäljed ja suuremad kiisukäpajäljed. Kassisõbralikud möödakäijad jäid murelikult seisma - täiskasvanud kass saaks ju õues hakkama, aga pisikesed? Kui palju neid on, kus nad süüa saavad, kas nad on terved, sõbralikud? Küsimusi oli rohkem kui vastuseid....

Mahapandud toidupalad meelitasid peidupaikadest välja imekauni kassiema ja tema viis lapsukest. Kassipojad olid ettevaatlikud, kuid tühi kõht sundis neid hirmu unustama ja sööma tulema. Kaks kõige julgemat lubasid end kinni püüda, järgmisel hetkel olid nad sooja vannituppa majutatud ja järgmisel päeval sõitsid juba oma päris koju. Tänaseks on pisikesed tegelased täieõiguslikud pereliikmed, tänavaelu on unustatud ja kassikesed askeldavad ringi nagu ei teaks nad midagi tühjast kõhust, külmast vihmast, vingest tuulest. 

Ülejäänud kassipojad olid aga ettevaatlikud ja ennast kinni püüda ei lasknud. Kassiemme lasi toitjatel end silitada, tuli alati kustumise peale kohale ja oli väga sõbralik. Mõeldamatu oli tuua kassiema tänavalt ära ja jätta pisikesed omapead. Ilmad muutusid külmemaks, olukord kriitilisemaks. Appi võeti Kasside Turvakodult laenatud püüdmispuur. Kaks kassipoega imestasid puuri üle niivõrd, et lasid end niisama kinni püüda. Transpordipuur. Autosõit. Kesklinna hoiukodu.

Viimase kassipoja püüdmiseks läks siiski käiku ka püüdmispuur. Puuriluuk langes kiisukese järel pehmelt kinni. Transpordipuur. Autosõit. Kesklinna hoiukodu. 

Kesklinna hoiukodu on Kassiabi kuulus hoiukodu, Mare Liigeri kassikuningriik. Virsiku, Sabriku ja Sipsiku edasisest käpakäigust saab lugeda Kassilausuja blogis.

Mõneks ajaks jäi kassiema üksinda mõisavaremetesse. Üksinda, aga mitte unustatud. Igapäevaselt priske toiduports. Ussirohi. Planeeritud steriliseerimisoperatsioon. Ootamas hoiukodu. 

Nüüd on kassiema Coco steriliseeritud ja hoiukodus taastumas. Kass on operatsioonist toibunud. Tunneb end hästi ja koduselt. Ilmselgelt on tegemist endise kodukassiga. Ja kindlasti ka tulevase kodukassiga, sest nii imeilus kass, nii sõbralik ja tore kass leiab ruttu uue kodu.

Coco ootab külalisi hoiukodus Nõmmel - helistage 5038083 ja lepime aja kokku:)