Saage tuttavaks - Karl ja Kaarel

Mõni aeg tagasi liikus kasse aitavate ühinguteni järgmine info - igal õhtul punkt kell seitse istub üks sõbralik mustvalge kassipoiss ühes ja samas kindlas kohas Lasnamäe kivilinnaku serval pargis ja ootab ühte noort tüdrukut, kes talle sinna süüa tuleb tooma. 

Igal õhtul, täpselt kell 19.00, tormab kass mööda teravat, kivist karjäärimaastikku tüdruku poole ja hakkab jutustama, kui näljas ta on ja kui väga ta tahaks pai, hellust, toitu ja ühte sooja kohta, kus oleks pehme pesa, mille ees on kausike toiduga ja ümber armastav pererahvas.  Tüdruk paneb kassile  nimeks Karl. Karl Suur. Suur küll mitte oma kehakuju poolest, vaid tarkuse ja truuduse poolest. Kass, kes tunneb kella, peab ju ometigi väga tark olema. Pisut eemal, ohutus kauguses, seisab teine samasugune mustvalge kassipoiss, Karli vennake Kaarel.

Kuna kassipoisid olid kindlalt otsustanud, et nemad tahavad olla kodukassid, mitte koduta kassid, siis algas operatsioon Karli ja Kaarli äratoomiseks tänavalt. Algasid hoiukodu otsingud.

 Esimesena sai võimaluse sooja tuppa kolida Karl. Kuigi siseruumidesse sattumine oli paras šokk ja nõudis pisut harjumist, muutus Karl üllatavalt kiiresti peaaegu kodukiisuks - naudib paisid ja eriti kõrva tagant sügamist, läheb väga kergesti kaasa mänguga (lemmikuks on igasugused paelad, mida taga ajada ja kinni püüda). Tänaval sündinud kassile omaselt ei kiirusta Karl sülekassiks hakkamisega, kuid see-eest ei vaja ta ka  pidevat tähelepanu, nii et tema eest on väga kerge hoolitseda ja ta ei nõua palju. Süles Karl üle viie minuti naljalt ei püsi. Voodis magamine on Karlile selge, kuid Karl teab, et hoida tuleb jalutsisse, et voodi peatsis, patjade juures, ei ole kassi koht. Tema sätib end inimeste jalgade juurde kerra ja valvab, pilk uksel, inimeste und :). Nii et Karlis on ka osake valvekoera. Karl elab hoiukodus väikse tüdrukuga, kelle jalgu mööda ta end meelsasti nühib. Ka meeldib talle lapsega mängida, kuid kui laps rohkem ringi hakkab tormama, siis poeb Karl igaks juhuks kuskile eemale peitu ära. Vist kardab, et keegi talle saba peale astub :). Saba on tal ilus ja läikiv ja karv kena ja alati puhas. Karl hoolitseb enda puhtuse ja välimuse eest korralikult.

Ilma Karli toeta muutub Kaarel tänaval kurvameelsemaks, aga ka julgemaks ja otsustavamaks – kes peitu poeb ja eest ära jookseb, sellest ei pruugi kunagi kodukassi saada. Peagi sai ka Kaarel kinni püütud ja leidus ka hoiukodu, kes Kaarli oma katuse ja oma toidulaua  alla võttis. Kaarel on sõbralik kiisu, kelle usaldust on lihtne võita. Rahulik jutt, pikad paid, hea söögipoolis.  Kaarlile meeldib kõik, mis on lihtne ja selge. Kui taevas särab päike, tuleb end põrandale päikeselaiku pikutama sättida. Kui õhtu kisub jahedaks, tuleb radiaatorile lähemale hoida. Kui köögist tuleb toidulõhna, tuleb end perenaise vaatevälja seada. Kui inimene ei oska oma ajaga midagi peale hakata, aitab Kaarel tal mängida ja on lõpmatuseni nõus taga ajama lihtsa pulga otsa seotud paela. Üldiselt on Kaarel rahulik ja asjalik ning tema vali nurr annab märku rahulolust.

Vennaksed Karl ja Kaarel on väga ilusates mustvalgetes kasukates ja nende leheroheliste silmade ääred oleks kui laineriga mustaks võõbatud. Pilk nendest silmadest kõneleb – head inimesed, palun kaaluge oma südant ja mõelge, kas teie kodus oleks koht ühele õige tavalisele mustvalgele kassipoisile, kel minevikust kaasa tuua vaid tänavakassi mälestused Lasnamäe kivilinnaku servalt, kuid tuleviku jaoks pakkuda piiritut ustavust. Ära otsusta kassi välimuse järgi, ära põlga ära lihtsalt must-valget kombinatsiooni. Siin on kaks kassi, kes on valmis täie tõsidusega täitma kodukassi vastutusrikast rolli.

Karli ja Kaarli kohta saad rohkem infot mai.liis1111@gmail.com , tel 56509577