Tähelepanu - Juss!

MTÜ Kass ja Pojad osales koos MTÜga Kelmiküla Kassijaam  25. aprillil lauluväljakul kassiklubi Jessy korraldatud suurel kassinäitusel.

Kaasas olid triibikud – meilt Juss ja kassijaamast Õunake. Õunakese saatus sai sellest üritusest olulise pöördepunkti, aga eks sellest kirjutavad jaamakorraldajad ise.

Meie vahva Juss sai palju tähelepanu, palju pehmeid paisid ja kallistusi. Hoiukodu perenaine luges meile veel hommikul sõnad peale, et Juss on püsimatu ja ta ei oska arvata, kuidas me teda ohjata suudame. 

Kuna Juss tundis end puuris õnnetuna, siis võtmise ta sülle. Pidime Jussi kordamööda hoidma – Juss on tõeliselt suurt kasvu ja vastava kaalunumbriga. Püsimatu ringirahmeldaja tundis end süles igati turvaliselt ja kaitstuna, küllap õpetas see päev kassipoisile, et inimese sülel on kassi elus siiski kindel eesmärk. Hoiukodu pererahvas teab tänaseks, et Juss on tõeline sülekass – kui jooksud joostud, mängud mängitud, siis tuleb inimese süles väike puhkus ette võtta.

Niisiis tähelepanu – triibikute austajad! Väga heasse kodusse antakse ära suur ja tore kass. Hea, kui selles kodus oleks lapsi, kellega koos mürada, kelle mänguautosid togida ja palle veeretada. Tore, kui kodus oleks ees mõni kass, kes omasuguse seltsist lugu peaks.  Möödapääsmatu, et selles kodus oleks täiskasvanud, kes kvaliteetse kassitoidu koju tooks ja kassile turvalise elu korraldaks.  Jussile meeldiks peremehele meenutada tema esimest triibulist (kassi ikka, mis teie siis mõtlesite!) ja perenaisega samal päeva sünnipäeva pidada (näiteks 15. mai, nagu Jussil sünnitunnistusel).  Jussi soovid on ju väikesed, aga elulised ja olulised. Nende täitumisel lubab Juss – temast saab ideaalne pereliige!

Juss (endise nimega Junior) ootab kodupakkumise telefonil 5044432 hoiukodus Jüris.

Roosi läks koju

Mõned päevad tagasi läks uude koju väike Roosi. Roosi, suvilakassi lapsuke, elas hoiukodus koos oma vennakese Jussiga ja nautis Jussi turvalist seltsi. Roosi algne nimi oli Lea, siis sai ta natuke okkalise olemuse tõttu nimeks Okasroosike ja lõpuks siis Roosi. Roosit loovutades oli väike hirm, kuidas ta kohaneb ja üksinda hakkama saab. Ootasime ärevalt kodu-uudiseid lootuses, et uudiste puudumine on hea uudis. Täna saame kindlalt kirjutada – Roosi läks kojuJ

Roosi kodu kirjutab - eile oli see õnnelik päev, mil Roosi sai oma hirmudest üle ja temast sai tõeline nurrumootor, vaat et keerab end kasvõi kaheksaks, saaks vaid sülle pugeda. See oli tõeliselt tore! Üllatus oli aga, et esimene õnnelik, kes Roosi usalduse võitis, oli meie pereisa (kes tegelikult meie kassi võtmisele pikalt vastu oli). Kõrvade sügamine talle tõesti meeldib ja mida tugevamalt seda parem. Hästi kiire ja plastiline on ta ka. Päeval saab Roosi üksi kenasti hakkama, seni mingeid pahandusi pole olnud. Talle meeldib väga  aknalaudadel ja kapi peal käia. Ühel ööl kuulsin läbi une muusikat, hiljem selgus, et kass oli aknalaual oleva raadio tööle pannud. Läksin lülitasin raadio välja, aga mõne aja pärast mängis raadio jälle. Kuidas see tal õnnestus, ei oskagi arvata. 

Meie suur ja sügav tänu Roosi uuele perele, pikki ja õnnelikke aastaid!

Meie süda on rahul, hoiukodu pererahva süda on rahul. Juss, kes nüüd üksi hoiukodus hakkama peab saama, otsustas ka rohkem sülekassiks hakata ja vahel lausa keeldub sülest maha minemast ja jala käimastJ Hei, triibikute austajad – Juss ootab kodupakkumisi.

Siidik läks koju

Mõni kass kohe oskab – leiab inimese, kes teda hädas märkab ja aitab. Kolib sisse ja on heal meelel natuke hoiukass. Siis rajab vaikselt tee hoiukodu inimeste südamesse. Algul on natuke abitu ja õnnetu. Siis on natuke rõõmsam, kuid siiski äraolev, ootav. Seejärel teeb ennast vajalikuks. Seejärel muutub hädavajalikuks, asendamatuks. Ja siis võtab imestunult vastu pereliikmete otsuse – hoidmisel, ajutisel peatumisel on lõpp – kodukassi staatus on käes. Natuke üle nelja kuu on möödunud ja Siidi uus perenaine kirjutab nii - Siid on nii hella hingega kass ja võtab omaks inimesi väga raskelt ja ka meie oleme temaga juba nii harjunud, et ju ta siis ikka pidigi meile jääma :) Peale seda, kui Tviidi ära läks, on Siid kogu aeg kusagil, mitte ei peida end enam radika all. Mida aeg edasi, seda mõmmimaks ta muutub. Ei kujuta enam ette, kuidas saaksin lapse magama, sest ainuke vabatahtlik magama minek on koos Siidiga. Lisatud pildil poiss ja kass - nad on koguaeg sellised :).

Meil on hea meel, et ühe kassikese elu on taas rööbastel. Ühe hoiukodu kaotus on kassi koduleidmise kõrval tühine. Meie suur ja siiras täna Siidiku perele märkamast ja aitamast.

Abipalve siia lõppu ka – kui on vabatahtlikke, kel soov proovida kätt (ja südant) hoiukoduna, palun kirjutage meile kassjapojad@gmail.com. Hoiukoduks sobib iga kodu, kus soov ja tahtmine aidata. Kasuks tuleb varasem kassiga kooselu kogemus, aga võib-olla on just hoiukodu pakkumine esimene samm kasside tundmaõppimisel. Meie aitame nõu ja jõuga, tarvikute, toidu, kliinikuga. Kohe on algamas kassipoegade hooaeg – vajame inimesi, kellega koos aidata.