Ega palju ei ole kokku võtta. Pooleliolevast
päästeoperatsioonist on tehtud kaks kolmandikku – kassiemme on steriliseeritud
ja üks pisikestest on uues kodus. Teine väike aga endiselt väljas, igasugused
kavalused püüdmiseks küll lõksuga ja lõksuta, peibutushäälega ja toiduga ei ole
viinud tulemuseni. Kassipoeg on toidetud, tervise juures ja eks ema hoiab tal
veel natuke silma peal. Muidugi on iga ulapeal oldud päev nagu natuke kaotatud
aeg. Kassipoeg küll tolereerib inimesi, aga tõeliseks sotsialiseerimiseks ja
inimeste lembuse tekkeks oleks igapäevane kooselu inimesega ikkagi vajalik. Jätkame
oma pingutusi ja oleme lootusrikkad.
