Mooses läks koju

Mooses jõudis meie juurde sellel suvel, kui õues suured kuumad möllasid. Tuli ta koos venna ja õega ning emaga. Mooses oli kohe alguses teistest kassilastest veidi julgem ja tal polnud inimeste osas veel suurt arvamust kujunenud. Läks mõni kuu aega ja Mooses arenes inimest usaldavaks kassiteismeliseks. Ja nii oligi ta valmis päris oma koju minema ja seda teadis ka üks noor neiu, kes hoiukoduga ühendust võttis ja väga-väga soovis omale just üleni valget kassi. Nii Moosese ja uue perenaise teed kokku saidki. Esialgne tagasiside kodust on olnud selline, et Mooses on elumuudatustest veidi segaduses ja on veetnud suurema osa ajast voodi all, kuid nüüd juba käiakse hoolega mööda kodu ringitrallitamas ja poetakse ka sülle pairallile.                                                                                        Suured tänud Moosese perenaisele, kes avas oma südame ühele toredale kassipoisile.

Tont läks koju

Üks kassilaps on saanud kodukassiks ja üks kodu on saanud kassikoduks. Väike vahva Tont, kelle ema jäi peremehe surma järel saatuse hooleks, veetis esimesed elukuud tänavakassina. Tondil oli õnne - ema ei kasvatanud teda inimesi põlgama, head inimesed pakkusid talle hoiukodu. Tont on oma inimesi oodates harjutanud mängimist ja müramist, liivakastis asjatamist, söögipala eest tänamist, paitamise  ja sülesolemise nautimist. 

Nüüd on Tondi oma inimesed tulnud ja Tont on täieõiguslik perekass. Küsime alati kodupakkujalt - mis ülesannet hakkab kiisu kandma, mis roll saab kiisul peres olema. Tondi pere annab teada - Tondi ülesanne on kodu kaunistamine ja armas olemine. 

Pluss üks ja natuke arengut

Junior

Kohila suvilakasside kollektsioon täienes kolmanda liikmega. Leidjale oli ammu teada, et kassipoegi on kolm, kuid kolmas ei lasknud end kinni püüda. Mõned päevad tagasi otsustas isepäi uitaja siiski saatusele ja endale uue võimaluse anda ning laskis inimestel end kinni püüda ja hoiukodusse Tondi ja Lea juurde toimetada. 

Junior ja Tont

Lõpuni jääb arusaamatuks kiisukese senine isepäisus - Junior on kodukassilikult sõbralik ja tubane. Hästi mänguhimuline ja uudishimulik on ta ka, samuti meeldib talle teiste kiisude seltskond, sageli on mängudes eestvedajaks just Junior. Hoolimata sellest, et esimesed elukuud ei ole inimene Juniori jaoks midagi tähendanud, võtab ta inimesi kui elu loomulikku osa, oskab lugu pidada soojast sülest ja pehmest paist. Mured pesakonnaga aga jätkuvad, hädasti oleks vaja uut hoiukodu. Või mis hoiukodu, kiisud ju koduvalmis, ikka päriskodusid on vaja! 

Kodupakkumised, ka hoiukodupakkumised oodatud telefonil 58104192.

Krässu ja Sossu

Domino-perel on ka uudis - enam ei saja vihm pähe, enam ei pea kassiemme oma teismelisi öise jaheduse kaitseks enda embusse suruma. Kiisuperel on peavari, on ajutine hoiukodu. Kiisudel on ka nimed -Krässu, Krissu, Sossu ja Mamma, kiisud asuvad hoiukodus, kus inimene on 24/7 nendega, kiisud saavad sotsialiseerimise intensiivse algkursuse

Mamma ja Krissu

Kuid mured jätkuvad - hoiukodu on olemas loetud päevad. Seega vajatakse uut hoiukodu ja vajatakse inimesi, kes kiisude sotsialiseerimisse on valmis panustama. Kiisudel ei ole kaasavara, kuid headuse ja abi eest tänamata nad kindlasti ei jäta. Inimene, kes võtab südameasjaks aidata hirmunud ja segaduses kassilapsel muutuda korralikuks kodukassiks, saab tänuks ja tasuks sületäie emotsioone, mille skaala ulatub kurbusest eufoorilise rõõmuni. Esimene pai, esimene nurr, esimene sülletulek. Hetk, kui kassike enam ei põgene, vaid jääb inimest huviga vaatama. Hetk, kus kassike unustab magades valveloleku. Kui ohutunne taandub uudishimu ees. Neid liigutavaid ja olulisi hetki saab kassilapsi taltsutades palju. Kui oleks vaid inimesi, kes neil hetkedel tekkida aitaks... Hea lugeja, kas proovid? Abipakkumised oodatud jätkuvalt telefonil 56 60 60 77.

Kes tuleb appi? Domino-perekond Sakus, kassiteismelised Kohilas...

Eesti Loomakaitse Selts on teinud käesolevast sügisest väikese vahekokkuvõtte ja pöördunud kasse abistavate organisatsioonide poole -  koduta kassipoegi on kuidagi ülemõistuse palju. Abipalveid tuleb järjest ja need on kurvalt sarnased - suvilarajoonide kassid, suurte elamute kassid, kassipojad üksi ja koos emaga. kassipoegi üksikult ja nelja-viiekesi.... Kui isakass saab tänaval hakkama (mitte hästi ja mitte kaua), siis kassiemmed ja kassilapsed on kõige suuremas hädas, kõige haavatavamad.

Leidub häid inimesi, kes hädasolijaid märkavad ja asuvad abi otsima. Kassiabiorganisatsioonide hoiukodud on täis, kuhjaga täis. Uusi hoiukodusid tuleb juurde vähe. Ilmselgelt ei jõua organisatsioonid kõiki aidata. Ja ilmselgelt ei ole kõigil abiotsijatel endal võimalik võtta hädalisi oma koju. Aga midagi tuleb ette võtta, kuidagi tuleb kokku viia inimesed, kes hädasolijatele abi otsivad ja inimesed, kes ei ole veel abiorganisatsioonidega seotud, kuid kes tahavad aidata.

Sellesse postitusse mahub kaks pesakonda, üks tiba paremas seisus kui teine, kuid mõlemale on vaja tõsist abi. Hea lugeja - palun vaata ringi oma kodus ja kaalu, kas saaksid natukegi aidata? Seekord otsime tõesti reaalset abi, sooja tuba ja toidupalakest, hoolivat kätt ja kannatlikku meelt. Annetusi, raha me seekord ei otsi - MTÜ-l Kass ja Pojad ei ole kuidagi võimaliks neid kiisusid oma hoole alla võtta ja nii ei saa me nende heaks ka annetusi kulutada.

Domino-pere elab Saku suvila-rajoonis. Kassiema, ilmselt paar aastat tagasi suveseltsilisena sinna sattunud ja jäänud. Kolm kassipoega, sündinud ilmselt juuni alguses. Kassiemme on ettevaatlik ja jääb inimeste suhtes äraootavale seisukohale. Kassilapsed on sündinud põõsa all, inimene on neile tundmatu ja võõras. Selle pesakonna kodustamine ei pruugi olla lihtne ja kerge, kuid kindlasti ei ole see lootusetu. Me ei peaks hindama kelleski ainult välist ilu, kuid praegu rakendan domino-pere ilu küll nende päästmise vankri ette - millised väljendusrikkad näod, millised uhked ja keerukad mustrid, milline elegantne must-valge kombibatsioon! Kui need väikesed külmetavad ja kohmetunud kiisikud kord on puhtaks pestud, trullaks toidetud ja paisõltlasteks treenitud, on ilu ja harmoonia nende kodudes garanteeritud.

Lea

Tont

Lea ja Tont on Kohila suvilarajoonist. Kassiemme jäi koduta kevadel, kui tema peremees suri. Pärijatel on huvi vaid maja(müügi) vastu, loom ei tõota ju tulu, vaid kulu ja seega pärandi hulka ei arvata. Lea ja Tont on hetkel külma käest ära ja nende eest hoolitsetakse, aga kui kiiresti ei leidu neile päris oma kodusid, siis vajavad nad uut hoiukodu. Kassiemme on jätkuvalt suvilarajoonis ja proovib seal hakkama saada. Ka on väljas veel üks selle pesakonna kassipoeg. Need kiisikud on enam-vähem koduvalmis. Tondi kohta kirjutab leidja - väga laheda iseloomuga kiisu, kedagi ei karda, ainult mängiks, nurrub pealtnäha niisama ja kogu aeg kas siis mängulustist, soojatundest või mõnusast küljealusest. Lea kohta kirjutab leidja - vahvas tumedas leopardimustrilises kasukas kiisu on rahulik ja vaoshoitud, veel natuke arg, kuid nöörijupi tagaajamises kindel meister, väga maias ka.

Hea lugeja - palun vaata neid pilte ja mõtle, kas saad aidata. Mõtle, kas mugavus-tsoonist väljasaamine on liiga keeruline. Mõtle, et kui sul on kõik hästi, siis on sul jõudu ja tahtmist aidata abivajajaid. Mõtle, et sa suudad seda! Mõtle, et Sa saad aidata hoida ja väärtustada elu.

Domino-pere abipakkumised on oodatud telefonil 56 60 60 77 ning Lea ja Tondi pere abipakkumised telefonil 58104192 

Saage tuttavaks - Välk

Väike kassilaps Välk on saanud oma nime selle järgi, et sündides on tema pisike saba ära murdunud ning tänu sellele on saba kõver just nagu välgunool. Aga ega kiired jaladki nimele alla ei jää. Väga meeldib pisikesele Välgule soojus ja kaaslaste selts. Hoiukodu kassi Vurru kiusamine ja temaga mängimine on üks meelistegevusi. Kahjuks ei viitsi aga suured poisid väikeste lastega alati mängida ja siis tuleb kuskilt leida mingi muu tegevus. Üks lahe tegevus on hoiukodu põrandavaasis olevaid heinakõrsi püüda ja närida.

Nagu igale tublile kassilapsele kohane teeb temagi oma hädad vaid liivakasti. Süües on toidukauss vaid tema päralt, sest neljakäpukil toidukausis olija juurde teised lihtsalt ei pääse. Kui  oma kauss parasjagu tühi on, aga nälg näpistab, siis sobib täitsa ka koera toit :). 

 

Kuigi Välk on juba päris ära kodunenud, ei ole ta veel valmis sülekassiks hakkama, sest liiga palju huvitavat on igal pool veel avastada. Kui tudu  peale tuleb, siis teinekord on inimese kõhu peal või külje all tudumine täitsa mõnus, eriti siis, kui suurem kass on temast juba väsinud ja kaissu ei viitsi võtta.

Välguga saab tutvust teha Pelgurannas helistades numbril 5344 7082

Ronni läks koju

Ronni uues kodus ennast mugavalt tundmas

Möödunud laupäeval tulid ühed toredad noored inimesed Ronnit vaatama ja pikalt polnud vaja neil kassi uuridagi, kui öeldi, et näe on küll täpselt nagu pildil ja mindi autosse transpordipuuri järgi. Sai vesteldud veel veidi Ronni omaduste ja oskuste teemal, kui samal ajal  Ronni juba ootavalt ukse juures istus, just nagu teaks, et nüüd kohe-kohe ongi minek uude ja põnevasse koju.

Oma päris kodus on ta juba väga hästi kohanenud. Kohale jõudes tuli muidugi uus territoorium kohe üle vaadata ja omaks võtta. Aga kuna Ronni on kogu aeg väga julge ja uudishimulik kass olnud, siis ei olnud kohanemisega üldse probleeme. Juba magatakse kõht ülessepoole uue perenaise voodis või diivanil justkui oleks ta kogu aeg seal olnud.

Suured tänud Ronni perele, et avasite südame ühele väga toredale kassipoisile.

Ramon läks koju

Ramon, klassikalises mustvalges pikakarvalises kasukas kassipoiss, on nüüd täieõiguslik kodukass. Ramoni kodus on olemas kõik, mida üks väike kassisüda võiks tahta - kolm väikest last, kellega lõbusalt ringi joosta ja mürada, pereema, kes toidukausi täidab ja pehmeid pesasid seab, pereisa, kes korda ja asjalikkust hindab ning kellel on väga õige arusaam - üks korraliks kodu vajab kodulooma. Ramon on selle suure pere pesamuna, kes saab niipalju hellitusi ja paisid, kui just vaja. Ramon ei ole tänamatu ja vastu on tal anda palju - Ramon on valmis õpetama vastutustunnet ja teistega arvestamist, näitama oma hella sisu. Ramon on valmis õpetama armastust ja hoolimist.