29.- 30. septembril korraldas ESTICAT MTÜ suure kassinäituse http://www.esticat.org/naitused/, kuhu MTÜ Kass ja Pojad hoole all olevad kiisud olid kutsutud osa võtma nii näitusest kui võistlusest. Võistlustulle astus väike kassipreili nimega Tii. Altpoolt valge, pealtpoolt hallikirju, saba peenike kui traat, sünnikoht asotsiaalide eluase - no ei ole eriti baasi, mille pealt oodata edu ja superhead kodu. Hoiukodu küll kiitis Tii head iseloom, leplikku meelt, suurt mängulusti ja head isu. Kuid see, mis toimuma hakkas, pani ahhetama nii hoiukodu kui ka ühingu inimesed. Esimesse võistlusringi läks Tii lihtsa kassilapsena. Peale teist ringi oli selge, et see kass naudib esinemist ja tähelepanu sajaga. Kohtunikepaar Kurt ja Tomoko Vlach ei saanud enam silmi Tiilt. Ja nii juhtuski, et pühapäeva pealelõunaks oli Tiist saanud Kaji Meiko uue elukohaga Austria, Viin. 
Näitusepuurides ootasid tähelepanu ja kodupakkumist Käpake, Muffin ja Sessi ehk Dolores. Ühel hetkel seisis Sessi puuri ees perekond, kes otsis oma koju kolmandat kassi. Ja just sellist, nagu Sessi - kena pastelsetes toonides kasukas, rahulik meelelaad ja lastelembus. Kokkulepe sõlmitud, võttis pereema lapsed käekõrvale, et minna poodi kassipojale vajalikke tarvikuid ja toite ostma. Pühapäeva õhtul andis hoiukodu pisikese iluduse uuele kodule üle ja jääme ootama uudiseid, kuidas pere vanemad kassid uustulnuka vastu võtavad ja kuidas kiisuke kohaneb.
Näitusel tekkis huvilisi ka teistele ühingu hoole all olevatele kiisudele. Soovijad said kaasa lehe meie koduotsijate piltide ja tekstidega ning hoiukodude kontaktidega. Nüüd jääb vaid oodata, kas soovid olid tõsised ja kas kassid ka koju lähevad.
Näitusel tegutsenud fotograaf Dmitri Pravdjukov tegi meie kiisudest imeilusaid pilte. Käpake nautis pildistamist ja poseeris rahumeelselt. Käpake on rahulik kassilaps, kel väike omapära - nimelt on ta tänaval olelusvõitluses kaotanud vasaku tagakäpa varbad. Kassi ennast see ei sega, kuid selle puuduse tõttu peab käpake jääma ainult tubaseks kassiks.
Väikese Muffini pildistamisel sai aga kõvasti nalja - see kass ei püsi pudeliski paigal. Kolme abilise ühisel jõul sai kiisu siiski pildile püütud, saba uhkel püsti. Muffini tulevane kodu peab arvestama, et aktiivsust on selles loomas mitme eest ja igav ei hakka temaga küll hetkeksi.
Näitusel tegutsenud fotograaf Dmitri Pravdjukov tegi meie kiisudest imeilusaid pilte. Käpake nautis pildistamist ja poseeris rahumeelselt. Käpake on rahulik kassilaps, kel väike omapära - nimelt on ta tänaval olelusvõitluses kaotanud vasaku tagakäpa varbad. Kassi ennast see ei sega, kuid selle puuduse tõttu peab käpake jääma ainult tubaseks kassiks. 
MTÜ Kass ja Pojad on väga tänulik näituse korraldajatele ESTICAT MTÜ-st - Karin ja Norman Roth, Ege Riitsalu. On hea teada, et tõukasside kõrval peetakse lugu ka tõuta kassidest ning südent soojendab igasugune abi ja toetus koduta kassidele.
Enne nädalavahetust oli aga teisigi kojuminejaid. Uude koju läks Bibi, noore pere juurde väikeseks õekseks kassipreili Paulale. Bibi pererahvas arvas, et Bibi võiks esialgu soojas vannitoas natuke kohanemisaega saada. Bibi aga arvas teisiti ja tegi vannitoas kõva lärmi. Avatud uksest astus välja väike enesekindel karvakera, kes käis saba lipuna üleval hoides läbi kõik toad, tervitas Paulat rõõmsa kurrnjauga ja andis esimesest hetkest mõista, et talle see kodu ja selle asukad sobivad. Tänaseks on suur sõprus Paulaga sõlmitud ja pere ei kujuta ette, kuidas nad üldse ilma Bibita enne elasid:)
Ikka juhtub nii, et kass saabub perre hoiukassina ja pisitasa muutub pererahva jaoks nii eriliseks, et sõna "hoiu" kaotab igasuguse tähenduse. Just sellise trikiga sai hakkama meie Säde. Ikka veel uje ja häbelik, aga perenaisele väga kallis. Nii kallis, et ükski kodupakkumine ei ole enam küllalt hea. Jälle üks õnneliku lõpuga lugu.
Üks imepärane pääsemine aga sai osaks suurest kassikolooniast püütud kassiemmele, Eebeni ja Amberi emale. Emme suur inimpelglikkus lubas ainult üht - kass saab steriliseeritud, aga peab jätkama oma elu tänaval, otsust kassi hukata ei saa meie organisatsioon teha. Nii oleksime suutnud vältida uute järglaste sündi, kuid kiisu enda seisukord oleks olnud kurb. Pealegi ei ole loomapidamiskultuur ja ilmastikuolud Eestis sellised, et steriliseeritud loomad võiksid oma elu tänavail probleemideta jätkata. Ja siis tekkis kiisule parim pakkumine üldse - Lõuna-Eestis asuvasse turismitallu otsiti hiirepüüdjat, kes saaks iseseisvalt hakkama. Nii sõitiski kassiemme lõunasse, kus teda ootab linnulaulune ja metsamühinane vaikus, natuke tööd hiirepüüdjana ja oma toidukausike mugavas varjualuses.
No comments:
Post a Comment