Head uut aastat ja natuke kodu-uudiseid

MTÜ Kass ja Pojad soovib kõikidele kasse armastavatele inimestele head uut aastat, palju rõõmu ja suuri kordaminekuid!

 

2012. aastal aitasime koos uutesse kodudesse kakskümmend üks kassi - see on suur ja arvestatav hulk rõõmsaid koduloomi ja rõõmsaid inimesi nende ümber. Meie hoolealused elavad nüüd Lõuna-Eesti mägede vahel, mereäärsete metsade rüpes, Soome lahe põhjakaldal, suurtes hubastes maamajades ja disainitud linnakorterites, üksikute inimeste seltsilistena ja suurte perede lemmikutena. Niisama kirju, kui on vastsete kodukasside seltskond - mustad, sinised, triibulised, kolmevärvikirjalised - on ka uute kodude rida. Üks on nendes kodudes aga ühine - seal elab kass, kes on lõpmata tänulik päästmise eest ja kes pakub oma inimestele piiritut ja isetut armastust.
 

 

Septembri alguses meie juurde sattunud nelikust - kolmest mustvalgest ja ühest kolmevärvilisest - on kasvanud asjalikud noored kassid. Nende vahvad kodud saadavad uue aasta tervitusi ja jagavad meiega rõõmu oma lemmikutest:) 

Väike Beebi Morten uues kodus

Kassipoeg, kes MTÜ Kass ja Pojad hoole alla sattudes oli pesakonna pisim, tragi Bibi ja toimeka Maxi  sabas sörkija, toiduga mäkerdaja ja äpardustesse sattuja, kes kandis tükk aega nime Väike Beebi, on nüüd täieõiguslik kodukass. 

 

Väike Beebi Morten jäi hoiukodusse viimaseks ja kuna ta ei nõustunud elama üksinda toas, kus oli tore veeta päevi koos õe ja vennakesega, lubas hoiukodu perenaine Morteni liikuma kogu majas. Inimeste võlumine oli Mortenil selleks ajaks selge, nüüd tuli rinda pista perekass Mimi ja labrador Afroditega. Mimi, kes ise on koduta kassi pojana sündinud, oli Morteni suhtes tükk aega väga tõrjuv ja skeptiline. Afrodite ei osanud seisukohta võtta nähvitsa suhtes, kes südamerahuga tema kausist suuri koerakrõbinaid nagistas. Kuid Morten, päikesepoiss Morten, suutis oma lahke loomuga, kompleksivaba käitumisega Mimi ja Afrodite panna uskuma, et kõik on võimalik ja rahulik kooseksisteerimine on loomulik. Üpris varsti pesi Mimi Morteni kõrvataguseid, ei puutunud pakutud lihatükke enne, kui pisike oli kõhu täis saanud. Afrodite vaatas enne pikaliheitmist hoolega, et Morten parasjagu tal jalus ei kepsle, taandus oma toidukausi juurest, kui Morteniga sama-aegselt süüa tahtis.

 

Maxi, Bibi ja Morteni saabumisel hoiukodusse tegime plaane, et kahe kuu jooksul on kassipojad korras ja koduvalmis. Kahe kuu asemel läks kolm kuud. Hoiukodu perenaine hindab tagantjärele, et algul oli kahtlusi ja hirmu toimetuleku ees, kuid iga päevaga muutus kassilaste kantseldamine lihtsamaks. Kuidas mõõta kogetud rõõmu, kui kassilast vaevav haigus taandub, kui kassilaps õpib eksimatult kasutama liivakasti, kui kassilaste erinevad iseloomud hakkavad piirjooni võtma? See rõõm on mõõtmatu. Rõõm võimalusest aidata on mõõtmatu.

 

Kui hoiukodu suur ja väike perenaine Morteni kojuviimise reisilt tagasi tulid, uurisid  Mimi ja Afrodite hoolikalt transpordikotti ja otsisid läbi iga nurgakese majas - kuidas on võimalik, et Mortenit, väikest vahvat Mortenit ei olegi enam kodus? Hoiukodu pakkuvad inimesed teavad, et kassid jäävad nende juurde piiratud ajaks ja liiguvad edasi oma inimeste, oma kodude juurde. Teadmine on üks asi, tegelikkus teine. Kurbus, mis valitseb hoiukodu inimeste hinges, asendub pikkamööda rõõmu ja rahuloluga teadmisest, et väikesed kassilapsed on elule võidetud ja saanud võimaluse elada turvalist kodukassielu.

 

MTÜ Kass ja Pojad teeb sügava kummarduse kõigi inimeste ees, kes pakuvad hoiukodu, kes lubavad oma kodusesse abivajajad, kes pühendavad aega ja vaeva ning kes annavad igale koju minevale kassile kaasa tükikese oma südamest. Aitäh.

 

Peaosas Kaji Meiko, osades Dolores e Sessi, Säde, Bibi jt

29.- 30. septembril korraldas ESTICAT MTÜ suure kassinäituse http://www.esticat.org/naitused/, kuhu MTÜ Kass ja Pojad hoole all olevad kiisud olid kutsutud osa võtma nii näitusest kui võistlusest. Võistlustulle astus väike kassipreili nimega Tii. Altpoolt valge, pealtpoolt hallikirju, saba peenike kui traat, sünnikoht asotsiaalide eluase - no ei ole eriti baasi, mille pealt oodata edu ja superhead kodu. Hoiukodu küll kiitis Tii head iseloom, leplikku meelt, suurt mängulusti ja head isu. Kuid see, mis toimuma hakkas, pani ahhetama nii hoiukodu kui ka ühingu inimesed. Esimesse võistlusringi läks Tii lihtsa kassilapsena. Peale teist ringi oli selge, et see kass naudib esinemist ja tähelepanu sajaga. Kohtunikepaar Kurt ja Tomoko Vlach ei saanud enam silmi Tiilt. Ja nii juhtuski, et pühapäeva pealelõunaks oli Tiist saanud Kaji Meiko uue elukohaga Austria, Viin.

Näitusepuurides ootasid tähelepanu ja kodupakkumist Käpake, Muffin ja Sessi ehk Dolores. Ühel hetkel seisis Sessi puuri ees perekond, kes otsis oma koju kolmandat kassi. Ja just sellist, nagu Sessi - kena pastelsetes toonides kasukas, rahulik meelelaad ja lastelembus. Kokkulepe sõlmitud, võttis pereema lapsed käekõrvale, et minna poodi kassipojale vajalikke tarvikuid ja toite ostma. Pühapäeva õhtul andis hoiukodu pisikese iluduse uuele kodule üle ja jääme ootama uudiseid, kuidas pere vanemad kassid uustulnuka vastu võtavad ja kuidas kiisuke kohaneb.

Näitusel tekkis huvilisi ka teistele ühingu hoole all olevatele kiisudele. Soovijad said kaasa lehe meie koduotsijate piltide ja tekstidega ning hoiukodude kontaktidega. Nüüd jääb vaid oodata, kas soovid olid tõsised ja kas kassid ka koju lähevad.

Näitusel tegutsenud fotograaf Dmitri Pravdjukov tegi meie kiisudest imeilusaid pilte. Käpake nautis pildistamist ja poseeris rahumeelselt. Käpake on rahulik kassilaps, kel väike omapära - nimelt on ta tänaval olelusvõitluses kaotanud vasaku tagakäpa varbad. Kassi ennast see ei sega, kuid selle puuduse tõttu peab käpake jääma ainult tubaseks kassiks.

Väikese Muffini pildistamisel sai aga kõvasti nalja - see kass ei püsi pudeliski paigal. Kolme abilise ühisel jõul sai kiisu siiski pildile püütud, saba uhkel püsti. Muffini tulevane kodu peab arvestama, et aktiivsust on selles loomas mitme eest ja igav ei hakka temaga küll hetkeksi.

MTÜ Kass ja Pojad on väga tänulik näituse korraldajatele ESTICAT MTÜ-st  - Karin ja Norman Roth, Ege Riitsalu. On hea teada, et tõukasside kõrval peetakse lugu ka tõuta kassidest ning südent soojendab igasugune abi ja toetus koduta kassidele.

Enne nädalavahetust oli aga teisigi kojuminejaid. Uude koju läks Bibi, noore pere juurde väikeseks õekseks kassipreili Paulale. Bibi pererahvas arvas, et Bibi võiks esialgu soojas vannitoas natuke kohanemisaega saada. Bibi aga arvas teisiti ja tegi vannitoas kõva lärmi. Avatud uksest astus välja väike enesekindel karvakera, kes käis saba lipuna üleval hoides läbi kõik toad, tervitas Paulat rõõmsa kurrnjauga ja andis esimesest hetkest mõista, et talle see kodu ja selle asukad sobivad. Tänaseks on suur sõprus Paulaga sõlmitud ja pere ei kujuta ette, kuidas nad üldse ilma Bibita enne elasid:)

Ikka juhtub nii, et kass saabub perre hoiukassina ja pisitasa muutub pererahva jaoks nii eriliseks, et sõna "hoiu" kaotab igasuguse tähenduse. Just sellise trikiga sai hakkama meie Säde. Ikka veel uje ja häbelik, aga perenaisele väga kallis. Nii kallis, et ükski kodupakkumine ei ole enam küllalt hea. Jälle üks õnneliku lõpuga lugu.

Üks imepärane pääsemine aga sai osaks suurest kassikolooniast püütud kassiemmele, Eebeni ja Amberi emale. Emme suur inimpelglikkus lubas ainult üht - kass saab steriliseeritud, aga peab jätkama oma elu tänaval, otsust kassi hukata ei saa meie organisatsioon teha. Nii oleksime suutnud vältida uute järglaste sündi, kuid kiisu enda seisukord oleks olnud kurb. Pealegi ei ole loomapidamiskultuur ja ilmastikuolud Eestis sellised, et steriliseeritud loomad võiksid oma elu tänavail probleemideta jätkata. Ja siis tekkis kiisule parim pakkumine üldse - Lõuna-Eestis asuvasse turismitallu otsiti hiirepüüdjat, kes saaks iseseisvalt hakkama.  Nii sõitiski kassiemme lõunasse, kus teda ootab linnulaulune ja metsamühinane vaikus, natuke tööd hiirepüüdjana ja oma toidukausike mugavas varjualuses.

Saage tuttavaks - Maxi, Bibi ja väike Beebi

Eelmise postituse sabas sai näidatud nelja vahvat kiisutitte. Must-valge tegelased on uues hoiukodus, kus suur perenaine Aigi ja väike perenaine Liisa hellitavad ja poputavad neid just nii, nagu sellised kübemekesed vajavad. Kassilapsed hakkavad ilmutama oma iseloomu ja eripära ning on juba välja teeninud oma nimed. Saame siis lähemalt tuttavaks.

Maxi - kõige suurem ja asisem. Klassikalises "vormis" - valged sokid, valge manisk, valge maskike näol. Maxi on vana rahu ise - ärkab, ringutab, käib potil, haigutab ja siis sööma, aega on küll, siis peseb, mängib kogu hingest ,vahel kukub ümber, vahel suisa diivanilt alla- pole hullu, ta piisavalt ümmargune, et mitte haiget saada. Ta on juht ja kõige suurem, mida teeb tema, teevad teised järgi:)

Bibi - nutikas ja terane. Kelmika lõuahabemega, kuigi tundub, et hoopis tüdruk. Bibi on kõige hellem, inimese kaisuloom, unistaja ja kõige targem, talle meeldib pesemine ja inimese süles jalutamine, aknast välja vaatamine. Bibi on kõige ettevaatlikum ja tasakaalukam.

Väike Beebi teab, et peab võitlema, et teistele järgi jõuda:). Vasakul vurrupadjal nups ilumärgike. Kõige väiksem, kõige näljasem, nutab kõige rohkem, kuid samas ka kõige ulakam, kiusab suuremaid ja ronib mööda puuri üles. Vajab väga inimese lähedust ja kui Bibi ja Maxi ei tule trügima, muutub süles väga rahulikuks ja hellaks.  



Kiisulapsed on esialgsest nohunatukesest ja silmapunetusest üle saanud, ussirohi on antud ja varsti saab mõelda vaktsineerimisele.

Maxi on põhimõtteliselt  koduvalmis, Bibit ja väikest Beebit võib broneerida. Kiisud asuvad hoiukodus Sauel ja neile saab külla minna, leppides kokku telefonil 5038083 või meiliaadressil paipipar@gmail.com.

Suvekuude kokkuvõte

Siinkirjutaja veetis pika ja põhjaliku suvepuhkuse maakodus - praktiliselt ilma internetita. Seetõttu ka kajastamata suvised sündmused meie hoole all olevate kasside elus. Sündmusi on aga olnud palju. Aga kõigest järjest ja proovin kronoloogilises järjekorras.

Pimekass Mummuke on õnnelikult uues kodus. Hoiukodu hellitas ja poputas Mummukest põhjalikult, sest kiisu vajas  operatsiooni ja tõsist ravi. Mummukese nägemiskaotuse kohta on lõplik selgus saamata. Mummukese perenaine kirjutab nii: "Ei teadnudki, et ka kassid võivad omale ühe peremehe, -naise välja valida ja teistega kapriisitseda, aga täpselt nii meie Mumm käitub. Minuga on ta maailma kõige armastavam kass - ronib lõua alla, paneb käpad kahele poole ümber kaela ja hakkab kallistama ja nii minuteid järjest. Nurrumootor töötab täisvõimsusel. Lõpuks ronib õla peale (nagu mõnel mehel rott) ja sätib tukkuma. Teistega miilustab ka, aga ainult siis, kui ise tahab ja ainult nii kaua, kui preili ise soovib. Pliiatsitega armastab mängida - täpselt samamoodi kui nägija kass.Ta on võrratult ilus kiisu, sellise uhke hoiakuga - talle kohe sobib, et vahel iseloomu näitab.". 

Vannitoakass Bass on samuti õnnelikult uues kodus. Bass, omadele ka Mustu, võlus oma hoiukodu perenaise Karini lõplikult ära. Iga sääretriikimisega, iga väikese musiga, iga hommikuse töölesaatmisega  astus Mustu pisikese sammu lähemale otsusele saada hoiukassist kodukassiks ja perenaine Karin sai iga paitamisega, iga süllevõtmisega, iga silmavaatamisega sammhaaval selgeks, et Mustu on päris tema kass. MTÜ Kass ja Pojad tänab Karinit suure abi eest - tema kodus on aasta jooksul leidnud peavarju ja hoolt kolm kassi. Kaotada üks hoiukodu, aga võita üks kodukass - arvan, et siin ei ole midagi valida.

Säde vahetas hoiukodu, kuna endisesse hoiukodusse kolis sisse Susi, Süsi, Dolorese ja Muffini ema. Kassiemme on steriliseeritud ja harjutab vaikselt inimesega koos elamist. Pilti kassiemmest ei ole, aga kuna Dolores on emme täpne koopia, siis vaadake Dolorese pilti ja mõelge lihtsalt pisut suuremale samasugusele kassile. Kassiemme ei ole  mitte hoiukass, vaid päris kodukass.

Susi on ka õnnelikult uues kodus. Susi unustas väga kiiresti oma sünnijärgse päritolu - keldrikassi poeg. Inimene on Susi jaoks väga tähtis, sest mängimiseks, sülleronimiseks, pailunimiseks, toidumangumiseks on vaja inimest. Susi on äärmisel inimlembene ja loodame, et Susi kodu hoiab ja armastab pisikest punast kodutiigrit ja me kuuleme  temast ainult häid uudiseid.

Dolores vahetas hoiukodu, sest pisikese printsessi meel oli kindlam kui vennakese Susi oma - inimene võibolla ikka ei ole sõber, vaid ikka vaenlane. Uues  hoiukodus hüütakse printsessi hellitavalt Sessuks, sest susin oli algus suurem kui kassike ise. Hoiukodu perenaine Triinu raporteerib aga suurtest edusammudest, juba on väike susiseja õppinud nautima paitamist ja sülesolemist. Juba on inimene ikka rohkem sõber kui vaenlane. kaugel ei ole päev, kui hoiukodu annab rohelise tule - kiisu on koduvalmis. Sessuga saab sõprust luua ja talle kodu pakkuda juba praegu - võtke ühendust aadressil triinusaum@hotmail.com või telefonil 55573444.

Nastja on oma uues hoiukodus end väga mõnusalt sisse seadnud. Seal toimib noorte daamide kooslus, väikesed iluprotseduurid ja meeldivad puhkehetked pehmel diivanil vaikset muusikat kuulates. Hoiukodu perenaine Hanna on Nastjasse väga kiindunud ja kiidab kassi leebet loomust ja sõbralikku iseloomu taevani. Kodupakkumised oodatud aadressil paipipar@gmail.com või telefonil 5038083.

Saskia veetis meeleoluka suvepuhkuse siinkirjutajaga koos maakodus. Väike palkmaja, lahtine trepp kahe korruse vahel, palju päikest suurtest akendest  - Saskia väike oma paradiis. Üldse tundub, et naturaalsed materjalid ja pisut arhailine eluviis sobib Saskiale hästi. Lemmikatraktsiooniks oli turnimine kangaspuudel ja parimaks asemeks kaltsuvaibarull. Kassi töö - hiirte püüdmine - ka täiesti selge, kontos kolm tabamust (tubastes oludes ikka).

Suvepuhkus mõjus Saskiale suurepäraselt, täna on kassike väga sõbralik ja seltsiv, üpris tolerantne vähemtuttavate inimeste suhtes ning igati valmis minema uude koju. Oma väikeste viguritega ja uskumatu oskusega jäljetult peitu pugeda ning hääletult liikuda. Kodupakkumised oodatud aadressil paipipar@gmail.com või telefonil 5038083.

Suvi teadagi on kassipoegade kõrgaeg. Ühes hoiukodus, hoiukodu peremehe Olevi juures, kasvavad vahvad pisikesed Koffi ja Tii, päästetud ühe nn kassikoguja juurest. Nüüd kiisupoegadest. Koffi ja Tii tunnevad ennast Olevi juures suurepäraselt - vempe ja krutskeid täis kassitandem on võitnud täielikult hoiukodu peremehe südame. Koffi kui isane ja väheke vanem, on soliidsem, rahulikum ning tasakaalukam. Esialgsest tiba metsikupoolsest kiisust on saanud sülekass, kes naudib paisid ja sügamist. Ju talle oligi sellist aega vaja, et lõplikult aru saada, mida see "inimeseloom" endast kujutab ning kas ikka tasub teda usaldada.Tii on ehtnaiselikult toimekas, sagib, jookseb ning vajab pidevalt tähelepanu. Ja kui selle ka saab, siis e kohe on vaja midagi uut ja huvitavat. Kui tähelepanu kohe ei saa, siis ronib kasvõi mööda püksisäärt ülesse. Mõlemad kassid on tublid "raamatupidajad", kellele kohe meeldib kirjutuslaual olevad tähtsaid ja vajalikke paberid "korda" sättida-sellel toimingus on nad ületamatud. Mõlemad kassid vaatavad koos telekat ning ajavad käpaga telekas sagivaid "putukaid" taga. Väga lahe on jälgida, kuidas peremees sammub kööki ja kaks pisikest tegelast sammuvad, sabad püsti, talle järgi. Peremees sammub teisele korrusele-kiisud liduvad elu eest järele. Inimene on muutunud mõlema jaoks väga oluliseks-ja inimesega annab mängida väga lahedaid roni, kõdita, kiusa-mänge. Söövad need kaks nagu pisikest hobust-ikkagi kasvavad lapsed:)
Mõlemad kiisud on hetkel vaktsineeritud, saanud parasiiditõrje ning tunnistatud terveks. Piltide tegemine viibib, sest nende piltidele saamine on omaette tegemine - eriti Tii puhul-kes ei püsi pudeliski:)

Oleme alustanud ühe suure ja probleemse kassikoloonia harutamist, sealt on hoiukodudesse jõudnud üks kolmevärviline iludus ja kolm must-valget pisikest, kõikidel seljas pikakarvalised kasukad. Pisikesed vajada natuke ravi ja turgutamist, aga kodupakkumised on juba oodatud. Kodupakkumised oodatud aadressil paipipar@gmail.com või telefonil 5038083.