Showing posts with label Eeben. Show all posts
Showing posts with label Eeben. Show all posts

Sunday, February 17, 2013

Eebeni kodu-uudised


 
Eebeni uus kodu on vaikne ja rahulik metsatalu. Nii turvalises kohas saab kassi julgelt õue lubada. Muidugi eeldusel, et kass on kodunenud, kuuletub pererahvale ja oskab vabadust mõistlikult hinnata. Eebeni perega jäi kokkulepe, et Eeben tohib õue minna siis, kui kastreerimisopp on selja taga ja Eeben oma inimesi usaldama ja hoidma on õppinud. Aga isegi siis, kui kõik tundub õige ja korras, võib vahel ootamatusi ette tulla. Nii sattus ka Eeben väikesesse seiklusesse. Kirjutab Eebeni perenaine:
 
"Paar päeva peale meie eelmist kirjavahetust sattus Eeben ka seiklusesse. Nimelt tekkis tal hommikul tõsine huvi õue vastu ja me lasime ta siis korraks trepi peale. Niikaua, kui Vello endale midagi soojemat selga sai, oli kass aga kadunud. Ja jäljetult. Maja on meil alt liivaga täidetud, aga seal on ikka vaba ruumi ka. Esimene mõte oli, et ehk lipsas sinna. Aga kutsumise peale ei tulnud. Terve päeva ja öö oli ta meil ära ja nutta sai juba parasjagu. Otsisime metsast ja pööningult, ei midagi. Järgmisel hommikul olid ukse juures väiksed liivased jäljed. Aga kuna teised kassid ka öösel õues käisid, ei julgenud kindel olla, et need just Eebeni omad on. Kutsusime ja meelitasime konservikõlinaga, ei midagi. Nutsime veel natuke ja lootsime edasi. Ja lõuna ajal Piskut õue lastes nägigi Ants Eebenit trepi peal. Hurraa! Lipsas uuesti maja alla. Meie Velloga tormasime taas poolpaljalt konserviga meelitama. Ei tahtnud tulla. Viie minuti pärast hakkasid mu paljad jalad külmetama, ütlesin Vellole, et vähemalt on ta alles. Lähme tuppa ja tuleme varsti uuesti. Vello oli õhukese kampsuniga ainult, aga ütles, et ei, tema üritab ikka veel. Andsin talle siis oma jope ja tulin tuppa. Ise kujutasin ette, kuidas mõne aja pärast kostab jalaga uksele kolkimist, sest käed on kassi täis. Ja just nii juhtuski - Vello kolkis uksele ja Eeben oli tal süles. Lõpp hea-kõik hea. Nüüd on Eeben uuesti toakass."
Eeben seiklus inspireeris perenaist kirjutama vahvat luuletust
 
 
Must kass
 
Must kass, kes hiilib mööda kõiki meie tube,
must kass, kes püüab maha pudenenud ube,
must kass, kes kräunub lausa hullu moodi,
must kass, kes ükskord varjupaigast toodi,
must kass, kes ennast söögilaual lakub,
must kass, kes palju nalja meile pakub,
must kass, kes pidi halba õnne tooma-
must kass, ei tea ma toredamat looma!

 

 

Tuesday, November 20, 2012

Kojuminejaid


Kasse abistavad inimesed teavad - iga kassi jaoks on kuskil kodu ootamas. Teavad sedagi, et vahel kulub uue kodu leidmiseks aastaid, vahel aga võib tundide või päevadega väike ime sündida.

Suur ilus kass Kurr - armukadeduse ohver - sattus MTÜ Kass ja Pojad hoole alla vahetult enne Cleopella kassinäitust. Ja vahetult peale kassinäitust oli Kurril uus kodu olemas. Kurri suur õnn oli viibida õigel ajal õiges kohas. Nii jäi ta silma kenale prouale, kes käis kuus korda Kurri puuri juures, rääkis juttu, uuris Kurri harjumusi ja elusaatust, vaatas sügavalt Kurri tarkadesse silmadess ja tegi lõpuks otsuse - see tore kass saab aukoha tema kodus. Uue perenaise võlumise kõrval oli Kurril näitusel täita vastutusrikas roll - võistelda koduta kasside nimel kodukasside kategoorias. Võistlus oli edukas - kolmas koht kõigis kuues ringis, pärjatud uhkete rosettide ja suurte toidukottidega. Lühidalt - näitusesaali astus tühjade taskutega koduta kass, välja astus aga pärjatud uhke kodukass.

Näitusel osales ka armas kassipoiss Eeben. Eebeni puhul kahtlesime kaua, kas ta näitusel vastu peab, oli ta ju vahetult enne liikunud ühest hoiukodust teise ja natuke arg veel.Kes aga ei riski, see shampanjat ei joo. Eebeni puuri ees peatus tore perekond - ema viie lapsega. Lastest vanim jäi Eebenit üksisilmi vaatama ja Eeben vaatas vastu. Vahel on nii, et nähtamatud asjad muutuvad vägagi nähtavaks. Nii ka side Eebeni ja tema uue peremehe vahel - kes oskas vaadata, see nägi. Muidugi ei võetud Eebenit kohe kaasa, enne tuli kodus asjad hoolikalt läbi mõelda ja kõigi pereliikmetega läbi arutada. Eellepingu kinnituseks ostis noormees oma napist taskurahast Eebenile karbitäie maitsvat pasteeti. Järgmise päeva varastel hommikutundidel tuli telefonikõne - Eeben on väga oodatud, palun hoidke teda meie jaoks. Tänaseks on Eeben uues kodu hästi kohanenud, seltsib kõigi pereliikmetega, nii inimeste kui loomadega. Eeben hoiab väga oma väikest peremeest. Pere-ema kirjutas imeilusa luuletuse - mõeldes kõigile koduta kassidele ja MTÜ Kass ja Pojad tegevusele.

Meie nimeks Kass ja Pojad.
Katkematu kiisuoja voolab meie juurest läbi.
Inimestel pole häbi lasta kassil saada poegi,
kes on üle! Kes ei loegi!
Jätta kiisud Elu hooleks: vahel kõik ja vahel pooled?
Meie saame Elu anda. Mõnda hoiukoju kanda,
rahustada, toita, joota, uut ja PÄRISkodu loota.
Näitustel end tuulutada, rääkida ja kuulutada...
Kiisud leiavad siis pered, kes neil ütleks rõõmsalt: „Tere!“
Kodud, kus neid hoitaks siiralt, poegida ei lastaks iial –
et ei sünniks rohkem poegi,
kes on üle. Kes ei loegi.

Näitusepuure oli kasutada kaks ja nii pidid ülejäänud hoolealused jääma hoiukodudesse ja leppima sellega, et nende pildid ja jutud olid stendile välja pandud. Kui aga saatus näeb ette, et uus kodu on tulekul, siis on kasu ka pildist ja jutust. Kena keskealine paar tuli juttu ajama ja kodu otsivaid kasse uudistama. Selgus, et nende kodus elas 18 aastat ilusat õnnelikku elu prügikasti juurest leitud kass. Nüüd on tuba tühi ja hinges kurbus - ühes õiges kodus peaks siiski kass olema. Kõik kümme koduotsijat vaadati stendilt üle, küll kaaluti, kas pika karvaga või lühikese karvaga, kas must või hall, kas emane või isane, kas suur mürakaru või rahulik askeldaja. Õnnelikuks väljavalituks osutus Maxi. Järgmiseks päevaks sai kokku lepitud käik hoiukodusse ja tänaseks on Maxi uues kodus täieõiguslik pereliige. Arvata on, et hellitatud ja poputatud, aga sellist imearmast mõmmikest tulebki niimoodi hoida. Kui pere eelmine kass käis ka õues ja valmistas hilise kojutulekuga pererahvale tihti tuska, siis Maxi jääb ainult toakassiks, et tema elu oleks igati turvaline.
MTÜ Kass ja Pojad tänab näituse korraldajat MTÜ-d Cleopella, kes pakkus suurepärase võimaluse tulla näitusele, osaleda võistlusel, koguda annetusi ja teha heategevusmüüki. Kurr, Eeben ja Maxi tänavad ka ja viipavad oma uutest kodudest. Teised hoolealused jäävad ootama, et jagatud kontaktid juhivad järgmised kassihuvilised meie juurde. Suur tänu kõigile, kes meie heategevusmüügil või annetusena oma panuse andsid, kliinikuarvete tasumisel on sellest palju abi.

Tuesday, October 9, 2012

Hoiukodudest uudiseid ja nimesid

Esimene, väga oodatud, kuid siiski ootamatu uudis tuleb Nastja hoiukodust. Hoiukodu kaalus nii ja naa, kuid eelmisel reedel tuli siiski lõplik otsus - Nastja on jõudnud koju. MTÜ Kass ja Pojad tegi laupäeval kaasa Eliitkassi Klubi Jessy korraldatud kassinäitusel lauluväljakul ja Nastja oli nii lahke ja armas, et tegi selle näituse veelkord koos meiega läbi. Imeilus, suurte selgete silmadega ja pruunikaspunase alatooniga mustas pikakarvalises kasukas Nastja võlus näitusekülastajaid, lubas endale lahkelt pai teha ja nautis tähelepanu. Nastjale soovivad ilusat kodukassielu kõik inimesed, kellelt Nastja oma keerulisel eluperioodil tuge sai ja kellele armastust vastu pakkus.

Aigi juures hoiukodus kasvavad ja arenevad vahvad mustvalged kassilapsed Maxi ja Väike Beebi, kes ei olegi enam väike ja väärib juba päris nime - Morten.  Maxi on jätkuvalt rahulik ja tasakaalukas. Armastab süles tukkuda ja kui sülle ei võeta, siis poeb niisama külje alla ja tunneb end turvaliselt. Maxi käpad on väga suured ja annavad märku sellest, et Maxist kasvab tõeline maksikass. Pikakarvaline kasukas lisab veel suurust ja ühel ilusal päeva ehib ühe hubase kodu diivanit või kaminavaipa tõeliselt esinduslik kassi-isand. Seni aga kosub Maxi hoiukodus, veedab oma päevi nagu kassilaps ikka mängides, süües ja magades.

Morteni nime aga võiks kirjutada lausa mitme r-ga - nii põrisev on kassilapse nurr, nii kribinal jooksevad väikesed jalad, nii armas on kassilapse nägu koketse ilutäpiga vasakul vurrupadjal. Kui on võimalik ronida, pugeda, veeretada, närida, siis teeb Morten seda kõike väga pühendunult. Võiks arvata, et kassilaps on väsimatu igiliikur. Aga ei - kui väsimus saabub, siis nõub Morten sülle ja paisid ja kallisid, sätib end kerra ja vajub magusasse unne. Morten vajab palju ruumi ja mänguseltsilist, olgu selleks siis inimene, koer või kass. Ideaalis võiks Morten tulevikus elada suure aiaga majas, sest välja loodusesse see kassilaps ihkab.

Uude hoiukodusse liigub Eeben. Kassipoiss on must nagu öö või nagu eebenipuu. Alles mõni nädal tagasi tänavalt püütud Eeben on läbi teinud kodukassi kiirkursuse ja tulemus on oivaline. Eeben oskab rahulikult süles lebada ja suurte säravate silmadega maailma uudistada. Oskab ennastunustavalt nurruda ja käppadega sõtkuda. Oskab mänguasjadega mängida ja kõiki varjatud nurki läbi luusida. Oskab isukalt süüa ja sinna juurde hoiatavat urinat lasta. Oskab liivakastis toimetada. Oskab olla inimesele lähedal ja inimesele meele järgi. Aegajalt tundub, et saab inimkõnest hästi aru ja käitub palutud viisil.




Uude hoiukodusse, eraldi oma vennakesest Eebenist, liigub halli merevaigu värvi kassineiu Amber. Amberi tagasihoidlikule loomule ei tule kuidagi kasuks julge venna selja taga elamine. Amber esitleb end hoiatava susinaga, kuid oskab juba paisid nautida ja laseb end kenasti kudistada kõrva tagant ja kurgu alt. Ka süles oskab Amber olla. Ja tegelikult oskab Amber ka nurruda, esialgu väga vaikselt ja nagu sissepoole. Amberi suured küsivad silmad ootavad inimeselt kinnitust, et tema edasises elus on ainult head inimesed, soe tuba ja maitsev toit ning palju-palju armastust.




Sinise Daamina esitletud kassiproua kannab uhket nime krahvinna Isabella Blue. Kui kiisu tänavalt meie juurde jõudis, siis oli esimestest hetkedest selge - see kass on kodukass olenemata sellest, kas ta on tänaval sündinud või tänavale sattunud. Riske võttes sai Isabella viidud hoiukodusse lubadustega, et kui kass toas käituda ei oska, leiame talle kohe muu sobivama elukorralduse. Kuid need uudised, mis hoiukodust tulema hakkasid, ületasid kõiki ootusi. Kiisu teadis kohe liivakasti otstarvet. Sõi rahulikult. Hakkas suhtlema perekass Borruga. Veeretas palle ja mängis leludega. Iga päevaga väheneb silmside vahemaa pererahvas ja Isabella vahel, kui algul oli minimaalne poolteist meetrit, siis nüüd on see kahanenud poolele meetrile. Lisaks käib Isabella salaja selja tagant inimesi nuusutamas. Suurima rahumeelsuse ja turvatunde märgina lööb Isabella rõõmsalt nurru. Las need esimesed paid ja sülletulekud ootavad, kiiret ei ole kuhugi.

Katrini juures hoiukodus kosuvad väike must kassitüdruk Daisy ja kirju-mirju öökulli-plika Mirri. Daisy on väga iseteadlik lapsuke. Kui tal kõht tühi on, siis tolgendab köögis väga edukalt jalus, aga kui kõht on täis, siis ta mängib raskesti kättesaadavat ja sahkerdab omaette. Kui Daisy põhimõtteliselt on juba kodukass, siis Mirri vajab veel koolitust. Mirri arvab jätkuvalt, et inimesi tuleb jubeda hääle ja susinaga eemale peletada, kui aga kassilaps juba sülle on võetud, käitub täitsa viisakalt ja jõuvõtteid kinnihoidmiseks vaja ei ole. Mirrile meeldib väga perekass, kelle tähelepanu nimel on Mirri valmis väga paljuks, näiteks unustada hirm inimese ees ning nurruda ennastunustavalt. Kassilapsed saavad päevasel tööajal omaette mängida ja perekassidega suhelda, õhtutunnid kuluvad kodukassikoolitusele ja öö saabudes suiguvad väikesed hoiulised rahulikule unele.

Kõik hoiulised ootava pikisilmi kodupakkumisi. MTÜ Kass ja Pojad on valmis uusi kodusid aitama ja nõustama igal vajalikul viisil. Suurte kogemustega kassiabilised kinnitavad - kass, kes vajab natuke järeleaitamist, keda kodukassiks saamisel tuleb õpetada, sotsialiseerida, kasvab südame külge väga kõvasti. meie kassidele saab hoiukodudesse külla minna, võttes ühendust meiliaadressil kassjapojad@gmail.com või telefonil 5038083.

Tuesday, September 25, 2012

Saage tuttavaks - veel nimetud tegelased

Suures kassikolooniast saabusid MTÜ Kass ja Pojad hoole alla järgmised kiisud. Kaks täiskasvanud emast kiisut ja neli kassipoega. Kassid on jagatud laiali mööda hoiukodusid, kelle ülesanded on suured ja olulised - kassid ära kodustada, neid vajadustpidi ravida ja nad koduvalmis koolitada. Ning neile nimed panna. Ega kassile nime panek ole kerge:) Esitleme uustulnukaid pildi ja esialgse kirjeldusega.

Imeilus vene sinise sarnane kassiproua. Tahaks uskuda, et proua on kunagine kodukass, kes taaskohaneb tubaste oludega kiiresti ja muutub armsaks ja hellaks sülekassiks. Hoiukodu pererahval kogemusi tagasihoidliku kassi sotsialiseerimiseks, hoiukodus aitab meie kassiproual koduneda Loomade Hoiupaigast võetud mehine kassi-isand Martin Bormann.








Pisike must kassitüdruk. Vanust ehk kaks kuud. Elu lageda taeva all on küll õpetanud, et inimest ei saa usaldada, aga kaua üks väike kiisu vastu suudab panna, kui paikäsi on nii hea ja soe ja nurr kipub vägisi peale. Nii ongi kiisul komme kõigepealt susiseda ja siis paikäe all nurrudes ringi väänelda. Kiisu vajab natuke ravi ja poputamist, kõik kodukassile vajalikud oskused omandatakse lennult ja kiisu on peagi valmis oma päris koduks.

Väike öökulli-tüdruk. Vanust ehk kolm- neli kuud. Selles kassilapses on nii seest kui väljast kõik väga värviline - kasukas on marmorkirju ja iseloom kirju-mirju - tahaks pai ja sülle, aga tahaks ka vastu hakata ja hirmuäratav olla. Hoiukodu arvates on vaja veidi vaeva näha, aga see vaev saab ühel ilusal päeval tuhatkordselt tasutud ja väikesest vastalisest  saab suur poolehoidja.

Must kassipoiss. Vanust ehk kuus kuud. Esitleb end, avades suu ja susistades S-i. Lubab ilusasti pai teha ja süllegi võtta, kuid võimalusel hiilib süles vaikselt minema. On kohe nõus näpuotsast maiuspalu noolima. Kui kiisu tubaste oludega vähegi kohanenud on, algab tõsine koolitus, et kiisu pesast välja saaks, jooksma ja mängima  õpiks ja korraliku kodukassi eluks ette valmistatud saaks.

Heledatriibuline kassitüdruk. Vanust ehk kuus kuud, võibolla musta poisi õeke. Vaatab maailma suurte ehmunud silmadega ega oska seisukohta võtta - kas tõesti on võimalik, et vihma ei saja enam pähe ja tuul ei sasi kasukat, kas tuba ja inimesed on hea või halb. Kiisu tahab natuke järelemõtlemisaega ja hoiukodu ootab juba seda hommikut, kui kiisu ei ole enam pesas peidus, vaid tervitab inimesi rõõmsa njauga. Selle njau nimel lähevad käiku hõrgud pasteedid ja ahvatlevad mänguasjad.

Heledatriibuline kassiema. Pilti ei ole, kuid tegemist samasuguse heleda triibikuga nagu eelmise pildi kassilaps. Kass on väga tagasihoidlik, aga loodame stressist üle saada leida kassile sobilikud elutingimused.

Kui on soovi kiisusid  hoiukodudesse vaatama minna, palun anna teada telefonil 5038083 või meiliaadressil kassjapojad@gmail.com