Head uut aastat ja natuke kodu-uudiseid

MTÜ Kass ja Pojad soovib kõikidele kasse armastavatele inimestele head uut aastat, palju rõõmu ja suuri kordaminekuid!

 

2012. aastal aitasime koos uutesse kodudesse kakskümmend üks kassi - see on suur ja arvestatav hulk rõõmsaid koduloomi ja rõõmsaid inimesi nende ümber. Meie hoolealused elavad nüüd Lõuna-Eesti mägede vahel, mereäärsete metsade rüpes, Soome lahe põhjakaldal, suurtes hubastes maamajades ja disainitud linnakorterites, üksikute inimeste seltsilistena ja suurte perede lemmikutena. Niisama kirju, kui on vastsete kodukasside seltskond - mustad, sinised, triibulised, kolmevärvikirjalised - on ka uute kodude rida. Üks on nendes kodudes aga ühine - seal elab kass, kes on lõpmata tänulik päästmise eest ja kes pakub oma inimestele piiritut ja isetut armastust.
 

 

Septembri alguses meie juurde sattunud nelikust - kolmest mustvalgest ja ühest kolmevärvilisest - on kasvanud asjalikud noored kassid. Nende vahvad kodud saadavad uue aasta tervitusi ja jagavad meiega rõõmu oma lemmikutest:) 

Väike Beebi Morten uues kodus

Kassipoeg, kes MTÜ Kass ja Pojad hoole alla sattudes oli pesakonna pisim, tragi Bibi ja toimeka Maxi  sabas sörkija, toiduga mäkerdaja ja äpardustesse sattuja, kes kandis tükk aega nime Väike Beebi, on nüüd täieõiguslik kodukass. 

 

Väike Beebi Morten jäi hoiukodusse viimaseks ja kuna ta ei nõustunud elama üksinda toas, kus oli tore veeta päevi koos õe ja vennakesega, lubas hoiukodu perenaine Morteni liikuma kogu majas. Inimeste võlumine oli Mortenil selleks ajaks selge, nüüd tuli rinda pista perekass Mimi ja labrador Afroditega. Mimi, kes ise on koduta kassi pojana sündinud, oli Morteni suhtes tükk aega väga tõrjuv ja skeptiline. Afrodite ei osanud seisukohta võtta nähvitsa suhtes, kes südamerahuga tema kausist suuri koerakrõbinaid nagistas. Kuid Morten, päikesepoiss Morten, suutis oma lahke loomuga, kompleksivaba käitumisega Mimi ja Afrodite panna uskuma, et kõik on võimalik ja rahulik kooseksisteerimine on loomulik. Üpris varsti pesi Mimi Morteni kõrvataguseid, ei puutunud pakutud lihatükke enne, kui pisike oli kõhu täis saanud. Afrodite vaatas enne pikaliheitmist hoolega, et Morten parasjagu tal jalus ei kepsle, taandus oma toidukausi juurest, kui Morteniga sama-aegselt süüa tahtis.

 

Maxi, Bibi ja Morteni saabumisel hoiukodusse tegime plaane, et kahe kuu jooksul on kassipojad korras ja koduvalmis. Kahe kuu asemel läks kolm kuud. Hoiukodu perenaine hindab tagantjärele, et algul oli kahtlusi ja hirmu toimetuleku ees, kuid iga päevaga muutus kassilaste kantseldamine lihtsamaks. Kuidas mõõta kogetud rõõmu, kui kassilast vaevav haigus taandub, kui kassilaps õpib eksimatult kasutama liivakasti, kui kassilaste erinevad iseloomud hakkavad piirjooni võtma? See rõõm on mõõtmatu. Rõõm võimalusest aidata on mõõtmatu.

 

Kui hoiukodu suur ja väike perenaine Morteni kojuviimise reisilt tagasi tulid, uurisid  Mimi ja Afrodite hoolikalt transpordikotti ja otsisid läbi iga nurgakese majas - kuidas on võimalik, et Mortenit, väikest vahvat Mortenit ei olegi enam kodus? Hoiukodu pakkuvad inimesed teavad, et kassid jäävad nende juurde piiratud ajaks ja liiguvad edasi oma inimeste, oma kodude juurde. Teadmine on üks asi, tegelikkus teine. Kurbus, mis valitseb hoiukodu inimeste hinges, asendub pikkamööda rõõmu ja rahuloluga teadmisest, et väikesed kassilapsed on elule võidetud ja saanud võimaluse elada turvalist kodukassielu.

 

MTÜ Kass ja Pojad teeb sügava kummarduse kõigi inimeste ees, kes pakuvad hoiukodu, kes lubavad oma kodusesse abivajajad, kes pühendavad aega ja vaeva ning kes annavad igale koju minevale kassile kaasa tükikese oma südamest. Aitäh.

 

Kojuminejaid

Kasse abistavad inimesed teavad - iga kassi jaoks on kuskil kodu ootamas. Teavad sedagi, et vahel kulub uue kodu leidmiseks aastaid, vahel aga võib tundide või päevadega väike ime sündida.

Suur ilus kass Kurr - armukadeduse ohver - sattus MTÜ Kass ja Pojad hoole alla vahetult enne Cleopella kassinäitust. Ja vahetult peale kassinäitust oli Kurril uus kodu olemas. Kurri suur õnn oli viibida õigel ajal õiges kohas. Nii jäi ta silma kenale prouale, kes käis kuus korda Kurri puuri juures, rääkis juttu, uuris Kurri harjumusi ja elusaatust, vaatas sügavalt Kurri tarkadesse silmadess ja tegi lõpuks otsuse - see tore kass saab aukoha tema kodus. Uue perenaise võlumise kõrval oli Kurril näitusel täita vastutusrikas roll - võistelda koduta kasside nimel kodukasside kategoorias. Võistlus oli edukas - kolmas koht kõigis kuues ringis, pärjatud uhkete rosettide ja suurte toidukottidega. Lühidalt - näitusesaali astus tühjade taskutega koduta kass, välja astus aga pärjatud uhke kodukass.

Näitusel osales ka armas kassipoiss Eeben. Eebeni puhul kahtlesime kaua, kas ta näitusel vastu peab, oli ta ju vahetult enne liikunud ühest hoiukodust teise ja natuke arg veel.Kes aga ei riski, see shampanjat ei joo. Eebeni puuri ees peatus tore perekond - ema viie lapsega. Lastest vanim jäi Eebenit üksisilmi vaatama ja Eeben vaatas vastu. Vahel on nii, et nähtamatud asjad muutuvad vägagi nähtavaks. Nii ka side Eebeni ja tema uue peremehe vahel - kes oskas vaadata, see nägi. Muidugi ei võetud Eebenit kohe kaasa, enne tuli kodus asjad hoolikalt läbi mõelda ja kõigi pereliikmetega läbi arutada. Eellepingu kinnituseks ostis noormees oma napist taskurahast Eebenile karbitäie maitsvat pasteeti. Järgmise päeva varastel hommikutundidel tuli telefonikõne - Eeben on väga oodatud, palun hoidke teda meie jaoks. Tänaseks on Eeben uues kodu hästi kohanenud, seltsib kõigi pereliikmetega, nii inimeste kui loomadega. Eeben hoiab väga oma väikest peremeest. Pere-ema kirjutas imeilusa luuletuse - mõeldes kõigile koduta kassidele ja MTÜ Kass ja Pojad tegevusele.

Meie nimeks Kass ja Pojad.

Katkematu kiisuoja voolab meie juurest läbi.

Inimestel pole häbi lasta kassil saada poegi,

kes on üle! Kes ei loegi!

Jätta kiisud Elu hooleks: vahel kõik ja vahel pooled?

Meie saame Elu anda. Mõnda hoiukoju kanda,

rahustada, toita, joota, uut ja PÄRISkodu loota.

Näitustel end tuulutada, rääkida ja kuulutada...

Kiisud leiavad siis pered, kes neil ütleks rõõmsalt: „Tere!“

Kodud, kus neid hoitaks siiralt, poegida ei lastaks iial –

et ei sünniks rohkem poegi,

kes on üle. Kes ei loegi.

Näitusepuure oli kasutada kaks ja nii pidid ülejäänud hoolealused jääma hoiukodudesse ja leppima sellega, et nende pildid ja jutud olid stendile välja pandud. Kui aga saatus näeb ette, et uus kodu on tulekul, siis on kasu ka pildist ja jutust. Kena keskealine paar tuli juttu ajama ja kodu otsivaid kasse uudistama. Selgus, et nende kodus elas 18 aastat ilusat õnnelikku elu prügikasti juurest leitud kass. Nüüd on tuba tühi ja hinges kurbus - ühes õiges kodus peaks siiski kass olema. Kõik kümme koduotsijat vaadati stendilt üle, küll kaaluti, kas pika karvaga või lühikese karvaga, kas must või hall, kas emane või isane, kas suur mürakaru või rahulik askeldaja. Õnnelikuks väljavalituks osutus Maxi. Järgmiseks päevaks sai kokku lepitud käik hoiukodusse ja tänaseks on Maxi uues kodus täieõiguslik pereliige. Arvata on, et hellitatud ja poputatud, aga sellist imearmast mõmmikest tulebki niimoodi hoida. Kui pere eelmine kass käis ka õues ja valmistas hilise kojutulekuga pererahvale tihti tuska, siis Maxi jääb ainult toakassiks, et tema elu oleks igati turvaline.

MTÜ Kass ja Pojad tänab näituse korraldajat MTÜ-d Cleopella, kes pakkus suurepärase võimaluse tulla näitusele, osaleda võistlusel, koguda annetusi ja teha heategevusmüüki. Kurr, Eeben ja Maxi tänavad ka ja viipavad oma uutest kodudest. Teised hoolealused jäävad ootama, et jagatud kontaktid juhivad järgmised kassihuvilised meie juurde. Suur tänu kõigile, kes meie heategevusmüügil või annetusena oma panuse andsid, kliinikuarvete tasumisel on sellest palju abi.

Hoiukodudest uudiseid ja nimesid

Esimene, väga oodatud, kuid siiski ootamatu uudis tuleb Nastja hoiukodust. Hoiukodu kaalus nii ja naa, kuid eelmisel reedel tuli siiski lõplik otsus - Nastja on jõudnud koju. MTÜ Kass ja Pojad tegi laupäeval kaasa Eliitkassi Klubi Jessy korraldatud kassinäitusel lauluväljakul ja Nastja oli nii lahke ja armas, et tegi selle näituse veelkord koos meiega läbi. Imeilus, suurte selgete silmadega ja pruunikaspunase alatooniga mustas pikakarvalises kasukas Nastja võlus näitusekülastajaid, lubas endale lahkelt pai teha ja nautis tähelepanu. Nastjale soovivad ilusat kodukassielu kõik inimesed, kellelt Nastja oma keerulisel eluperioodil tuge sai ja kellele armastust vastu pakkus.

Aigi juures hoiukodus kasvavad ja arenevad vahvad mustvalged kassilapsed Maxi ja Väike Beebi, kes ei olegi enam väike ja väärib juba päris nime - Morten.  Maxi on jätkuvalt rahulik ja tasakaalukas. Armastab süles tukkuda ja kui sülle ei võeta, siis poeb niisama külje alla ja tunneb end turvaliselt. Maxi käpad on väga suured ja annavad märku sellest, et Maxist kasvab tõeline maksikass. Pikakarvaline kasukas lisab veel suurust ja ühel ilusal päeva ehib ühe hubase kodu diivanit või kaminavaipa tõeliselt esinduslik kassi-isand. Seni aga kosub Maxi hoiukodus, veedab oma päevi nagu kassilaps ikka mängides, süües ja magades.

Morteni nime aga võiks kirjutada lausa mitme r-ga - nii põrisev on kassilapse nurr, nii kribinal jooksevad väikesed jalad, nii armas on kassilapse nägu koketse ilutäpiga vasakul vurrupadjal. Kui on võimalik ronida, pugeda, veeretada, närida, siis teeb Morten seda kõike väga pühendunult. Võiks arvata, et kassilaps on väsimatu igiliikur. Aga ei - kui väsimus saabub, siis nõub Morten sülle ja paisid ja kallisid, sätib end kerra ja vajub magusasse unne. Morten vajab palju ruumi ja mänguseltsilist, olgu selleks siis inimene, koer või kass. Ideaalis võiks Morten tulevikus elada suure aiaga majas, sest välja loodusesse see kassilaps ihkab.

Uude hoiukodusse liigub Eeben. Kassipoiss on must nagu öö või nagu eebenipuu. Alles mõni nädal tagasi tänavalt püütud Eeben on läbi teinud kodukassi kiirkursuse ja tulemus on oivaline. Eeben oskab rahulikult süles lebada ja suurte säravate silmadega maailma uudistada. Oskab ennastunustavalt nurruda ja käppadega sõtkuda. Oskab mänguasjadega mängida ja kõiki varjatud nurki läbi luusida. Oskab isukalt süüa ja sinna juurde hoiatavat urinat lasta. Oskab liivakastis toimetada. Oskab olla inimesele lähedal ja inimesele meele järgi. Aegajalt tundub, et saab inimkõnest hästi aru ja käitub palutud viisil.

Uude hoiukodusse, eraldi oma vennakesest Eebenist, liigub halli merevaigu värvi kassineiu Amber. Amberi tagasihoidlikule loomule ei tule kuidagi kasuks julge venna selja taga elamine. Amber esitleb end hoiatava susinaga, kuid oskab juba paisid nautida ja laseb end kenasti kudistada kõrva tagant ja kurgu alt. Ka süles oskab Amber olla. Ja tegelikult oskab Amber ka nurruda, esialgu väga vaikselt ja nagu sissepoole. Amberi suured küsivad silmad ootavad inimeselt kinnitust, et tema edasises elus on ainult head inimesed, soe tuba ja maitsev toit ning palju-palju armastust.

Sinise Daamina esitletud kassiproua kannab uhket nime krahvinna Isabella Blue. Kui kiisu tänavalt meie juurde jõudis, siis oli esimestest hetkedest selge - see kass on kodukass olenemata sellest, kas ta on tänaval sündinud või tänavale sattunud. Riske võttes sai Isabella viidud hoiukodusse lubadustega, et kui kass toas käituda ei oska, leiame talle kohe muu sobivama elukorralduse. Kuid need uudised, mis hoiukodust tulema hakkasid, ületasid kõiki ootusi. Kiisu teadis kohe liivakasti otstarvet. Sõi rahulikult. Hakkas suhtlema perekass Borruga. Veeretas palle ja mängis leludega. Iga päevaga väheneb silmside vahemaa pererahvas ja Isabella vahel, kui algul oli minimaalne poolteist meetrit, siis nüüd on see kahanenud poolele meetrile. Lisaks käib Isabella salaja selja tagant inimesi nuusutamas. Suurima rahumeelsuse ja turvatunde märgina lööb Isabella rõõmsalt nurru. Las need esimesed paid ja sülletulekud ootavad, kiiret ei ole kuhugi.

Katrini juures hoiukodus kosuvad väike must kassitüdruk Daisy ja kirju-mirju öökulli-plika Mirri. Daisy on väga iseteadlik lapsuke. Kui tal kõht tühi on, siis tolgendab köögis väga edukalt jalus, aga kui kõht on täis, siis ta mängib raskesti kättesaadavat ja sahkerdab omaette. Kui Daisy põhimõtteliselt on juba kodukass, siis Mirri vajab veel koolitust. Mirri arvab jätkuvalt, et inimesi tuleb jubeda hääle ja susinaga eemale peletada, kui aga kassilaps juba sülle on võetud, käitub täitsa viisakalt ja jõuvõtteid kinnihoidmiseks vaja ei ole. Mirrile meeldib väga perekass, kelle tähelepanu nimel on Mirri valmis väga paljuks, näiteks unustada hirm inimese ees ning nurruda ennastunustavalt. Kassilapsed saavad päevasel tööajal omaette mängida ja perekassidega suhelda, õhtutunnid kuluvad kodukassikoolitusele ja öö saabudes suiguvad väikesed hoiulised rahulikule unele.

Kõik hoiulised ootava pikisilmi kodupakkumisi. MTÜ Kass ja Pojad on valmis uusi kodusid aitama ja nõustama igal vajalikul viisil. Suurte kogemustega kassiabilised kinnitavad - kass, kes vajab natuke järeleaitamist, keda kodukassiks saamisel tuleb õpetada, sotsialiseerida, kasvab südame külge väga kõvasti. meie kassidele saab hoiukodudesse külla minna, võttes ühendust meiliaadressil kassjapojad@gmail.com või telefonil 5038083.

Saage tuttavaks - Maxi, Bibi ja väike Beebi

Eelmise postituse sabas sai näidatud nelja vahvat kiisutitte. Must-valge tegelased on uues hoiukodus, kus suur perenaine Aigi ja väike perenaine Liisa hellitavad ja poputavad neid just nii, nagu sellised kübemekesed vajavad. Kassilapsed hakkavad ilmutama oma iseloomu ja eripära ning on juba välja teeninud oma nimed. Saame siis lähemalt tuttavaks.

Maxi - kõige suurem ja asisem. Klassikalises "vormis" - valged sokid, valge manisk, valge maskike näol. Maxi on vana rahu ise - ärkab, ringutab, käib potil, haigutab ja siis sööma, aega on küll, siis peseb, mängib kogu hingest ,vahel kukub ümber, vahel suisa diivanilt alla- pole hullu, ta piisavalt ümmargune, et mitte haiget saada. Ta on juht ja kõige suurem, mida teeb tema, teevad teised järgi:)

Bibi - nutikas ja terane. Kelmika lõuahabemega, kuigi tundub, et hoopis tüdruk. Bibi on kõige hellem, inimese kaisuloom, unistaja ja kõige targem, talle meeldib pesemine ja inimese süles jalutamine, aknast välja vaatamine. Bibi on kõige ettevaatlikum ja tasakaalukam.

Väike Beebi teab, et peab võitlema, et teistele järgi jõuda:). Vasakul vurrupadjal nups ilumärgike. Kõige väiksem, kõige näljasem, nutab kõige rohkem, kuid samas ka kõige ulakam, kiusab suuremaid ja ronib mööda puuri üles. Vajab väga inimese lähedust ja kui Bibi ja Maxi ei tule trügima, muutub süles väga rahulikuks ja hellaks.  



Kiisulapsed on esialgsest nohunatukesest ja silmapunetusest üle saanud, ussirohi on antud ja varsti saab mõelda vaktsineerimisele.

Maxi on põhimõtteliselt  koduvalmis, Bibit ja väikest Beebit võib broneerida. Kiisud asuvad hoiukodus Sauel ja neile saab külla minna, leppides kokku telefonil 5038083 või meiliaadressil paipipar@gmail.com.

Suvekuude kokkuvõte

Siinkirjutaja veetis pika ja põhjaliku suvepuhkuse maakodus - praktiliselt ilma internetita. Seetõttu ka kajastamata suvised sündmused meie hoole all olevate kasside elus. Sündmusi on aga olnud palju. Aga kõigest järjest ja proovin kronoloogilises järjekorras.

Pimekass Mummuke on õnnelikult uues kodus. Hoiukodu hellitas ja poputas Mummukest põhjalikult, sest kiisu vajas  operatsiooni ja tõsist ravi. Mummukese nägemiskaotuse kohta on lõplik selgus saamata. Mummukese perenaine kirjutab nii: "Ei teadnudki, et ka kassid võivad omale ühe peremehe, -naise välja valida ja teistega kapriisitseda, aga täpselt nii meie Mumm käitub. Minuga on ta maailma kõige armastavam kass - ronib lõua alla, paneb käpad kahele poole ümber kaela ja hakkab kallistama ja nii minuteid järjest. Nurrumootor töötab täisvõimsusel. Lõpuks ronib õla peale (nagu mõnel mehel rott) ja sätib tukkuma. Teistega miilustab ka, aga ainult siis, kui ise tahab ja ainult nii kaua, kui preili ise soovib. Pliiatsitega armastab mängida - täpselt samamoodi kui nägija kass.Ta on võrratult ilus kiisu, sellise uhke hoiakuga - talle kohe sobib, et vahel iseloomu näitab.". 

Vannitoakass Bass on samuti õnnelikult uues kodus. Bass, omadele ka Mustu, võlus oma hoiukodu perenaise Karini lõplikult ära. Iga sääretriikimisega, iga väikese musiga, iga hommikuse töölesaatmisega  astus Mustu pisikese sammu lähemale otsusele saada hoiukassist kodukassiks ja perenaine Karin sai iga paitamisega, iga süllevõtmisega, iga silmavaatamisega sammhaaval selgeks, et Mustu on päris tema kass. MTÜ Kass ja Pojad tänab Karinit suure abi eest - tema kodus on aasta jooksul leidnud peavarju ja hoolt kolm kassi. Kaotada üks hoiukodu, aga võita üks kodukass - arvan, et siin ei ole midagi valida.

Säde vahetas hoiukodu, kuna endisesse hoiukodusse kolis sisse Susi, Süsi, Dolorese ja Muffini ema. Kassiemme on steriliseeritud ja harjutab vaikselt inimesega koos elamist. Pilti kassiemmest ei ole, aga kuna Dolores on emme täpne koopia, siis vaadake Dolorese pilti ja mõelge lihtsalt pisut suuremale samasugusele kassile. Kassiemme ei ole  mitte hoiukass, vaid päris kodukass.

Susi on ka õnnelikult uues kodus. Susi unustas väga kiiresti oma sünnijärgse päritolu - keldrikassi poeg. Inimene on Susi jaoks väga tähtis, sest mängimiseks, sülleronimiseks, pailunimiseks, toidumangumiseks on vaja inimest. Susi on äärmisel inimlembene ja loodame, et Susi kodu hoiab ja armastab pisikest punast kodutiigrit ja me kuuleme  temast ainult häid uudiseid.

Dolores vahetas hoiukodu, sest pisikese printsessi meel oli kindlam kui vennakese Susi oma - inimene võibolla ikka ei ole sõber, vaid ikka vaenlane. Uues  hoiukodus hüütakse printsessi hellitavalt Sessuks, sest susin oli algus suurem kui kassike ise. Hoiukodu perenaine Triinu raporteerib aga suurtest edusammudest, juba on väike susiseja õppinud nautima paitamist ja sülesolemist. Juba on inimene ikka rohkem sõber kui vaenlane. kaugel ei ole päev, kui hoiukodu annab rohelise tule - kiisu on koduvalmis. Sessuga saab sõprust luua ja talle kodu pakkuda juba praegu - võtke ühendust aadressil triinusaum@hotmail.com või telefonil 55573444.

Nastja on oma uues hoiukodus end väga mõnusalt sisse seadnud. Seal toimib noorte daamide kooslus, väikesed iluprotseduurid ja meeldivad puhkehetked pehmel diivanil vaikset muusikat kuulates. Hoiukodu perenaine Hanna on Nastjasse väga kiindunud ja kiidab kassi leebet loomust ja sõbralikku iseloomu taevani. Kodupakkumised oodatud aadressil paipipar@gmail.com või telefonil 5038083.

Saskia veetis meeleoluka suvepuhkuse siinkirjutajaga koos maakodus. Väike palkmaja, lahtine trepp kahe korruse vahel, palju päikest suurtest akendest  - Saskia väike oma paradiis. Üldse tundub, et naturaalsed materjalid ja pisut arhailine eluviis sobib Saskiale hästi. Lemmikatraktsiooniks oli turnimine kangaspuudel ja parimaks asemeks kaltsuvaibarull. Kassi töö - hiirte püüdmine - ka täiesti selge, kontos kolm tabamust (tubastes oludes ikka).

Suvepuhkus mõjus Saskiale suurepäraselt, täna on kassike väga sõbralik ja seltsiv, üpris tolerantne vähemtuttavate inimeste suhtes ning igati valmis minema uude koju. Oma väikeste viguritega ja uskumatu oskusega jäljetult peitu pugeda ning hääletult liikuda. Kodupakkumised oodatud aadressil paipipar@gmail.com või telefonil 5038083.

Suvi teadagi on kassipoegade kõrgaeg. Ühes hoiukodus, hoiukodu peremehe Olevi juures, kasvavad vahvad pisikesed Koffi ja Tii, päästetud ühe nn kassikoguja juurest. Nüüd kiisupoegadest. Koffi ja Tii tunnevad ennast Olevi juures suurepäraselt - vempe ja krutskeid täis kassitandem on võitnud täielikult hoiukodu peremehe südame. Koffi kui isane ja väheke vanem, on soliidsem, rahulikum ning tasakaalukam. Esialgsest tiba metsikupoolsest kiisust on saanud sülekass, kes naudib paisid ja sügamist. Ju talle oligi sellist aega vaja, et lõplikult aru saada, mida see "inimeseloom" endast kujutab ning kas ikka tasub teda usaldada.Tii on ehtnaiselikult toimekas, sagib, jookseb ning vajab pidevalt tähelepanu. Ja kui selle ka saab, siis e kohe on vaja midagi uut ja huvitavat. Kui tähelepanu kohe ei saa, siis ronib kasvõi mööda püksisäärt ülesse. Mõlemad kassid on tublid "raamatupidajad", kellele kohe meeldib kirjutuslaual olevad tähtsaid ja vajalikke paberid "korda" sättida-sellel toimingus on nad ületamatud. Mõlemad kassid vaatavad koos telekat ning ajavad käpaga telekas sagivaid "putukaid" taga. Väga lahe on jälgida, kuidas peremees sammub kööki ja kaks pisikest tegelast sammuvad, sabad püsti, talle järgi. Peremees sammub teisele korrusele-kiisud liduvad elu eest järele. Inimene on muutunud mõlema jaoks väga oluliseks-ja inimesega annab mängida väga lahedaid roni, kõdita, kiusa-mänge. Söövad need kaks nagu pisikest hobust-ikkagi kasvavad lapsed:)
Mõlemad kiisud on hetkel vaktsineeritud, saanud parasiiditõrje ning tunnistatud terveks. Piltide tegemine viibib, sest nende piltidele saamine on omaette tegemine - eriti Tii puhul-kes ei püsi pudeliski:)

Oleme alustanud ühe suure ja probleemse kassikoloonia harutamist, sealt on hoiukodudesse jõudnud üks kolmevärviline iludus ja kolm must-valget pisikest, kõikidel seljas pikakarvalised kasukad. Pisikesed vajada natuke ravi ja turgutamist, aga kodupakkumised on juba oodatud. Kodupakkumised oodatud aadressil paipipar@gmail.com või telefonil 5038083.