Saage tuttavaks – Vannitoakass Bass

Mmmmmm, mina olen Vannitoakass Bass, aga võite mind ka lihtsalt Bassiks kutsuda.

Olen keskmisest suuremat kasvu isane vaktsineeritud, kastreeritud ning igasugu satikatõrje saanud kiisuhärra, no nii umbes paariaastane.  Mul on särav süsimust kasukas, smaragdrohelised suured silmad ning uskuge või mitte-jalas kannan ma uhkelt valgeid stringe. Just nimelt, lugesite õigesti - stringe. Need, kes teavad, need saavad aru, millest ma räägin. Kõlab nagu tõeline unistustekass, mis? J Ja seda ma ka olen.

Pikka aega ei tahtnud ma inimestest midagi teada - tervelt 5 kuud kükitasin ma kapi kõige kaugemas nurgas ning elumärki reetsid vaid silmad. Mulle anti aega, mida ma vajasin, et enda mõtetes inventuur teha ja selgus luua.

Sügisest sai talv koos paksu lumega ning hoolimata perenaise pingutustest vana maja kütta tuli ikka sooja otsida teiste kiisudega koos ühisest pesast. Perenaise silmad naeratasid rõõmsalt, kui ma paaril korral tema sõrmi nuusutasin - väike edasiminek.

Aga siis tuli kolimine, meie senise kodu eluiga sai lihtsalt otsa.

Oma praeguse nime sain ma sellest, et kui hoiukodu perenaine mind enda juurde tõi, pandi mind alguses elama vannituppa. Lihtsalt muud kohta minu jaoks sel hetkel polnud ning perenaine oli täitsa veendunud, et ka kohanemiseks läheb mul ikka pikalt aega - ma näisin nii kurb ja arg ning endassetõmbunud olevat.

Tundus, et koos minuga kolis ajutiselt vannituppa elama ka perenaine. Eks ma alguses istusingi oma pesas, aga otsustasin õige pea, et kui vannituba, siis vannituba ning sellest tuleb võtta maksimum. Juba teisel õhtul otsustasin kapi alt perenaisele sülle pugeda, musi anda ning pai nuruda. No teate, perenaise nägu oli vaatamist väärt - 5 pikka kuud oli ta ju üritanud minuga kontakti leida! Kohale kutsuti kogu pere seda imet tunnistama. Ega ma kade polnud -kõndisin sirge seljaga, silmad sädemeid pildudes ning kõvahäälselt nurrudes pererahva vahel ning lasin ennast silitada. Mõnus.

Edasised päevad nägid välja nii, et hommikul võtsin aknalaual osa perenaise meikimisprotseduurist ning andsin talle lõpetuseks tööle kaasa ühe rahuloleva kassi musi.

Päeval põõnasin ning õhtul oli ikka keegi minu juures juttu ajamas, pai tegemas, sügamas või süüa andmas. Soojal põrandal hellitusi vastu võttes tundsin ennast nagu spa-s.

Olen elus uue lehekülje keeranud ning valmis taas inimesi usaldama. Minu silmadesse võib ennast vaatama unustada, minu sügav ja bassihäälne nurr rahustab ning on suurepärane stressimaandaja, minu tööle kaasaantud musi muudab kogu päeva rõõmsaks. Minus ei ole tibakestki agressiivsust, olen tõesti üks suur sõbralik stringidega panter.

See suure südame ja hella hingega Bass on oma esimese PÄRISKODU ootel. Ta on kass, kelle silmadesse vaatad korra ja armud…jäädavalt.  Kellel tekkis tunne, et just Vannitoakass Bass võiks olla sinu sõberkiisu, siis võta julgesti ühendust meiliaadressil marju.randma@mail.ee või helista: 5101981