Välk läks koju

MTÜ Kass ja Pojad osales 29. ja 30. novembril Cleopella Cat Fanciers of Estonia MTÜ korraldatud näitusel. Kuna meie hoole all on vähe kasse ja veel vähem neid, keda saab näitusele kaasa võtta, langes kogu koormus meie väikesele Välgule. Välgul on just paras aeg leida oma kodu, oma inimesed. Seega oli Välgul näitusel väga tähtis töö - saada oma kodu. Välk on väike, aga tubli ja nagu oligi arvata, erakordselt kohanemisvõimeline. Sülest puuri, puurist sülle, ühest süles teise, paid pärikarva ja vastukarva. Kui väsimus liiga hakkas tegema, vajus kiisu sügavale unne, et siis kohe taas ärgata ja särada. 

Küll oli Välgul imetlejaid, oli ka neid, kes tegid ääri-veeri juttu kodupakkumisest, nii mõneski süles seadis Välk end sisse sellise tundega, et süllevõtja võiks ju ollagi see päris oma inimene. Aeg aga veeres, inimesed tulid ja läksid, kindlat kokkulepet ja lubadust aga ei tulnud. Inimesed võtsid aega otsustamiseks ja kaalumiseks, pereringis läbirääkimiseks. Selge see, et uue pereliikme võtmine toob kaasa vastutuse ja kohustused. 

Me nägime nii palju mõistlikku ja mõistuspärast käitumist, et kaotasime valvsuse ja tegime otsuse, mis oleks võinud Välgu jaoks lõppeda oi kui pahasti. Välgu juurde jäid pikemalt pidama teismeline tüdruk emaga. Küll kiideti ja silitatud kiisukest, küll räägiti meie inimestega. Ikka sellest, kuidas nende peres võiks lisaks koerakesele olla ka kass, kui tubli ja vastutustundlik on peretütar, kuidas Välgule loodaks kuninglikud tingimused. Välk seadis end neiu süles sisse, kissitas silmi ja andis mõista - selline perenaine oleks talle väga meelepärane. Kokkulepe sai sõlmitud, kontaktid vahetatud. Õhtuks oli Välk uues kodus. Hommikul tuli ahastav telefonikõne - teised pereliikmed ei olnud kassi majja tulekuga nõus, ähvardused olid tõsised ja kurjad ja kiisu elule tekkis reaalne oht. Pereema tõi Välgu hoiukodusse tagasi. Välgule see väike seiklus vaeva ei valmistanud, tema kohaneb alati hästi. Ka meie jaoks ei ole kunagi probleem oma hoolealune tagasi võtta. Südamest kahju on peretütrest, kelle pisaraid ei suuda kokku lugeda. Ja kahju on ka sellest, et kuigi me kõik teeme oma otsuseid parimas usus, ei suuda me kõiki asjaolusid õigesti hinnata. Seekordne valearvestus lõppes õnnelikult, väikese ehmatusega. Välguga on kõik hästi.

Välk sai hoiukodus olla vaid mõne päeva, kui tuli järgmine telefonikõne - näitusel Välguga kohtunud pere oli jõudnud äratundmisele, et nende kodus on kassi koht täiesti olemas ja Välk võiks selle koha endale saada. Taas läbirääkimised, nüüd juba natuke põhjalikumad. Sest teist fopaad me endale Välguga lubada ei saanud. Pere on tore ja Välgule igati sobilik, väike peretütar on kassilapsele hea mänguseltsiline. Ja nii pakiti Välk taas transpordipuuri, perenaise kotis leidis koha kassi pass ja kingituseks mõned mänguhiired. Välk läks koju.   

MTÜ Kass ja Pojad tänab Cleopella toredat tiimi, et meid näitusel kenasti vastu võeti ja anti võimalus meie hoolealustele kodusid otsida, inimestega kassijutte ajada, heategevusmüüki teha. Meie jaoks on sellised üritused olulised ja vajalikud. Tulemuslikud ka - siinkohal suur-suur tänu kõigile, kes meie letilt ostu tegid või ostu tegemata annetasid - nii saame julgelt võtta vastu uusi kiisusid ja neid kliinikusse vajalikele protseduuridele viia. 

Meie eriline tänu aga perele, kes Välgule kodupakkumise tegi. Kaalutud ja läbimõeldud pakkumise. Ehkki Välk oleks valmis oma välgukujuliselt murtud sabaga tegema veel nii mõnegi äkilise elupöörde, on parim talle ikkagi oma kodu, oma pesa ja oma pere. Aitäh!