Miisu hoiukodus

 Üleskutse pakkuda Miisule hoiukodu andis väga kiire tulemuse. Ja väga hea tulemuse – Miisu päralt on noor paar, kes päris oma kassini ei ole veel kasvanud, aga kes on väga motiveeritud loomi aitama. Enne Miisut harjutati kätt varjupaikades kasside ja koertega tegeledes, vahel sattus nende juurde hoiule ja tuttavate kodukasse.

Kui Miisu meie juurde jõudis, oskasime teda kirjeldada kui vanaema kassi. Arvasime, et ta on süles tukkuja ja vaikne vaatleja. 

Tegelikkus kujunes aga hoopis teiseks – Miisu on aktiivne suhtleja, uudishimulik uitaja,  väga leidlik ja nutikas. Tagantjärele on kahju mõelda, et selline superkass pidi nädalaid üksinduses veetma – niivõrd suur on tema rõõm inimeste üle, vajadus inimestega koos olla.

Hoiukodu perenaine jagab killukesi Miisu nutikusest – kui nädalavahetusel ei anta hommikusööki õigel varajasel tunnil, tuleb prügikastist tühi konservipakk välja õngitseda ja perenaisele voodisse viia. Killukesi Miisu leidlikkusest – kui pühademunade värvimisest ununes lauale lõngakera, tuleb sellest tooli-ja lauajalgade ümber korralik kassikangas kududa. Killikesi aktiivsest suhtlemisest – viska mulle patsikummi ja ma toon selle jooksujalu tagasi – nii ikka kordi ja kordi järjest.

Rõõmu ja sõbralikku sebimist jätkub selles hoiukodus kuhjaga. Jätkub ka puhast ilu – Miisu kolmevärviline kasukas on imekaunis mustris, käpad pikad ja siredad, silmad rohelised ja säravad, vurrud valged ja pikad. Miisu on „korras“ – steriliseeritud, vaktsineeritud, korralike liivakastikommetega, viisakate kratsipuuharjumustega. Et kõik oleks lõpuni korras, on vajalik vaid üksainuke samm – päris oma kodu.

Kui Miisu lugu Sind puudutas ja Sul on kodus vaba kassikoht, palun võta ühendust telefonil 5038083 või e-posti aadressil kassjapojad@gmail.com. Miisu asub hoiukodus Pelgulinnas ja eelneval kokkuleppel saab talle külla minna.

Saage tuttavaks - Miisu

Eks ole elu paratamatus, et eakad inimesed jäävad üksi. Ei ole midagi imelikku ja erakordset ka selles, et üksinduse leevendamiseks tuleb majja neljajalgne sõber. Meie blogile kohaselt siis kass. Esialgu on kõik tore – memmel on, kelle eest hoolitseda, kellega juttu ajada. Kassil on, kellele nurruda ja kellel end ümardada lasta. Ühel päeva kõik muutub. Memme ei ole enam, tema käsi ei vala enam koorekest taldrikule, suu ei päri enam  kassi käest ilmaolusid akna taga. Aga kassike on, tahab süüa ja tahab suhelda. Memme lähedased korraldavad kassi toitmise. Pikad päevad on kass üksi, küll turvalises ja harjumuspärases keskkonnas, aga üksi. Lähedastel ei ole võimalik kassi enda juurde võtta – kõik põhjused ongi objektiivsed ja arusaadavad- aga kass on üksi.

 

Tuleme appi. Korraldame vajalikud protseduurid – steriliseerimine, vaktsineerimine, kiipimine. MTÜ Kelmiküla Kassijaam aitab väärt oskustega – kodune kassike vajab kliinikusse sõidul transpordipuuri minekuks kõrvalist abi. Otsime hoiukoduvõimalusi – MTÜ Seltskond Käppadel pakub kohta oma suures kassitoas.

Kassituppa sõiduks läheb veel aega mõned nädalad. Seni elab Miisu oma üksildast elu. Küll oleks tore, kui päriskodu pakkumine tuleks nüüd ja kohe. Või siis hoiukodupakkumine, et Miisu ei peaks päruskodu ootama  koos paljude kassidega.

Meie aitame ja meid aidatakse. Ja kes aitab Miisut?

Kodupakkumine ja muu oodatud telefonil 5038083, e-postil kassjapojad@gmail.com

Must reede

Ärge lootkegi, siit ei tule reklaami šopahoolikute ja allahindluste jahtijate enimoodatud üritusele! Head (ja odavat) ei ole seekordki jagada. On üks lugu, mis algas mustal reedel ja mille peategelane on must.

Lool on eellugu ka – juba mõnda aega märgati Viimsi ärikvartalis kiisukest – küll nurus ta möödujatel süüa ja tähelepanu, põõnutas kuivemas kohas päikeselaigus või lustis kuivanud puulehtedega. On teada, et hoolivad inimesed uurisid, kas keegi lähikonnast otsib taga musta kassi. Sinna kanti sattus ka inimesi, kel tõesti must kass kadunud, kuid kes väikeses hulkuris siiski oma lemmiklooma ära ei tundnud.

Kassike hakkas taipama, et õues talvele vastu minna ei ole hea mõte. Büroode-kaupluste-kohvikute uksed tundusid nii ahvatlevad, andsid lootust soojale magamisasemele, oma toidukausile, ehk ka statsionaarsetele paikätele. Tava-arusaamade järgi aga kass, pealegi koduta kass, sellistest ustest sisse ei pääse. Nüüd oli viimane aeg tegutseda – püüdmispuur seati üles, peibutustoit pandi valmis, päästeoperatsioon läks käima. Kes seda nüüd enam täpselt teab, mitu tundi uuris kassike puuri väljapoolt ja mitu seestpoolt, aga ühe ööga ta kinni püütud sai. Hoiukodus ootas kõik see, mis ühele kassile kohane – oma pesa, oma toidukauss, oma paikäed.

Paikäsi on see kass küll väga väärt. Selgus, et tegemist on supersõbraliku, viisaka ja lähedusest lugu pidava loomaga. Eks nn töönimi – Nurr-Nurrik – räägib ise enda eest. Kuidagi ei oska arvata, kuidas selline kass kodu kaotab? Kui ta kellelegi kallis on, oleks ju otsijaid? Kui ta kellelegi üleliigseks osutus – mis viga võis leiduda sellises hellikus (eks me ju teame, et kui kass välja visatakse, ei ole viga teps mitte kassis, vaid ikka inimestes….).

Nurr-Nurrik ei räägi ja meie ei päri, mis seal minevikus tegelikult toimus. Meie vaatame koos tulevikku. Nurr- Nurrik on saanud kaks lisaväärtust, millele eelmine kodu ei osanud tähelepanu pöörata – Nurr-Nurrikul on kiip ja Nurr-Nurrikul ei ole sigimisvõimet. Natuke tegeleme veel ühe õue-elust kaasa tulnud terviseprobleemiga, siis saab Nurr-Nurrik ka vaktsiini. Ja siis kleebime ümbruskonna täis kuulutusi – leitud kass tahab koju tagasi. Või siis kuulutusi – kass otsib truud pererahvast.

Pühadele ja aasta-vahetusele läheb Nurr-Nurrik vastu lootusrikkalt. Üks ülimalt tore ja hakkaja kassipoiss tahab koju. Päris oma koju.

MTÜ Kass ja Pojad soovib kõigile headele inimestele häid pühi ja kena aastavahetust. Oleme südamest tänulikud kõigile, kes on meile abikäe ulatanud, et koduta kass jälle kodukassiks saaks. Peame heade soovidega meeles inimesi, kes on aidanud hoiukoduga, transpordiga, annetustega, lihtsalt heade soovidega. Olge hoitud!

Suvekuude kokkuvõte 2018

Ega palju ei ole kokku võtta. Pooleliolevast päästeoperatsioonist on tehtud kaks kolmandikku – kassiemme on steriliseeritud ja üks pisikestest on uues kodus. Teine väike aga endiselt väljas, igasugused kavalused püüdmiseks küll lõksuga ja lõksuta, peibutushäälega ja toiduga ei ole viinud tulemuseni. Kassipoeg on toidetud, tervise juures ja eks ema hoiab tal veel natuke silma peal. Muidugi on iga ulapeal oldud päev nagu natuke kaotatud aeg. Kassipoeg küll tolereerib inimesi, aga tõeliseks sotsialiseerimiseks ja inimeste lembuse tekkeks oleks igapäevane kooselu inimesega ikkagi vajalik. Jätkame oma pingutusi ja oleme lootusrikkad.

Kojuläinud kassilaps sai nimeks Triibik. Kiisuke on väga hoitud ja armastatud, teha hellitatakse ja nunnutatakse, talle ehitatakse pesasid ja ronimispuid, tuuakse mänguasju. Triibiku elu on nagu kassilapsel olema peab – turvaline ja rõõmurohke.

Uued triibulised

Näe, ei läinudki kaua, kui juba peame oma mõtlemispausi katkestama. Kaks ja pool nädalat peale Lembe kojuminekut on meil uus abipalve, uued hoiulised.

Ei tahaks nii öelda, aga paraku on see tõde – emakassi steriliseerimine on mõne inimese jaoks mõttetu kulu. Küll kassipoegade probleem saab nii või teisiti lahendatud.

Imekena kassiema ja neljane pesakond. Kui abipalve meieni jõuab ja päästeoperatsioon algab, on neljast alles kaks. 

Üks neist on  käes ja toas. Teine on püüdmisel. Ka kassiemaga on meil plaan. Ilmselgelt ei loe tema pererahvast seda blogi ega saa kunagi teada, miks kassiema rohkem ei poegi.

Aga kõik on alles pooleli. Kui teine, natuke inimpelglik  kassilaps  saab püütud, siis tuleb tervisekontrolliks kliinikuskäik, ussirohi, vaktsiinid ja muu kohustuslik. Siis tulevad uued pildid ja kojuminekuvalmis kassilaste presenteerimine.

Kassilaste käpakäigust saab infot telefonil 5221057

Lembe läks koju

Praegusel jalgpallihulluse ajal ei oska Lembe kojuminekut muudmoodi kirjeldada kui omaväravat. Kuidas kiisud meie hoole alt lahkuvad – minnakse oma elu esimesse päriskoju, minnakse uude koju,  jäädakse hoiukodusse perekassiks, jäädakse leidja juurde päriseks. Lembe läks uude koju, aga teistmoodi, kui tavaliselt minnakse. 

Lugu algas sellest, et Kassmaania pood ja kokkusaamispaik otsustas minna Cato kassiklubi korraldatud näitusele ja kutsus MTÜ Kass ja Pojad kaasa. Kassmaania palus endale appi müügitööd tegema Elina.

Võtsime näitusele kaasa koduotsiva Lembe ja olime ootusärevad –  kodupakkumised Lembele olid väga oodatud. Näitusepäevake veeres, aeg kulus, inimesi käis ja vaatas. Näitusekorraldaja tegi valjuhäälset reklaami „tõupuhastele“ kassidele, kellele peab olema tänulik, et üldse on olemas kassisugu ja peenemad kassitõud. Lembe ja Elina vahel hakkas vaikselt tekkima sümpaatia ja teineteisemõistmine. Kui Lembe väikest segadust ära kasutades puurist plehku pani, oli just Elina see, kes põgeniku kätte sai. Hetke, kus Elina Lembe kindlasse haardesse sai, kirjeldavad pealnägijad väga emotsionaalselt – Lembe klammerdus Elina külge, pani talle käpakesed ümber kaela, keeras saba mööda vööd ja lõi nurruregistrid valla. Silmnähtavalt tegi Lembe oma elumuutva otsuse – Elina on tema inimene.

Aga omavärav? Asi ju selles, et Elina on kursis meie hoolealustega ja eks ta teadis ka Lembest, aga kodupakkumine ei tekkinud vaadates pilte ja lugedes lugusid. Võimalik, et Lembest ei olekski saanud Elina kassi, kui nad näituseruumis teineteisega kohtunud ei oleks. Ja kui Lembe ei oleks saanud teha valikut.

 

Nii hea oleks siia panna rohkem näitusepilte, aga paraku on nendega hetkel keeruline. Nimelt oli pildistamine Elina töö ja pildid on Elinal ka tehtud. Meieni veel ei ole jõudnud ja me ei kiirusta ka – kui sul on kodus Lembe-sugune kass, siis kasutad iga hetke, et temaga koos olla, tema lähedust nautida, teda hoida ja hellitada.

Nüüd on aga olukord selline, et MTÜ Kass ja Pojad hoiukodud on tühjad, ühtegi kassi ei ole kodu-ootajatena kirjas. Seega teeme pausi aktiivses kassipäästmises.  Me ei pane siia punkti, otsad on lahti ja kõik on võimalik.

Jõudumööda aitame teistel aidata. Kassmaania poes on jätkuvalt meie hallata koduotsivate kasside kuulutuste sein, praegu on seal Kelmiküla Kassijaama hoolealused. Näitusel tegime neile ka reklaami ja aitasime nii uude koju vahva triibikpoisi Mäksu.

 

Ilusat suve, kallid kassisõbrad!

Lembe ootab oma uut peret nädalavahetusel Lauluväljakul!