Taas näitusele!

Meie hea koostööpartner, Cleopella Cat Fanciers of Estonia, kutsub taas näitusele. Näitusekorraldaja kirjutab oma kodulehel nii: „Näituse teeb eriliseks see, et osalevad ka KODUOTSIVAD KASSID. Heategevusorganisatsioonid tulevad näitusele koos oma koduotsivate nurrumootoritega. Kiisusid hinnatakse kohtunike poolt ja nad võistlevad kodukasside kategoorias. Näituse käigus otsitakse neile kodusid. Äkki nurrub Teie kodus pärast üks värske Võitja!“

MTÜ Kass ja Pojad hoiukodudes on hetkel vaid kassikesed, kelle sotsiaalsuse aste ei ole näitusesaalile sobilik. Seepärast teeme taas koostööd Kelmiküla Kassijaamaga ning esitleme nende Hennet, väga ja väga erilist kassikest.

Kohtumiseni näitusel 19. ja 20. märtsil Lauluväljakul.

Saaga tuttavaks - Kriimu ja Trinity

Küll on MTÜ Kass ja Pojad hoole all korraga hulk triibikuid, siis jälle valitseb must värv. Sellel kevadel siis hoopiski eriline trend – pruuni-musta-valge-punasekirjud kasukad. Kaks kassipreilit, kaks keerulist saatust, kaks väljakutset. Lõpptulemuseks aga ootame ikka kahte õnnelikku koduga kassi, kahte õnneliku kassiga kodu.

Kriimu

 Kriimuga on lugeja tegelikult juba tuttav – tema tee meie juures algas nö läbi paragrahvi. Kassike oli üpris kehvas seisus, nakatunud haigusesse, mille efektiivseks raviks tuli kiisu kasukas ära pügada. Lisaks ihule on kannatada saanud ka kassikese hing – käe ja jala liikumine tekitab soovi põgeneda, puudutada lubab end vaid pea piirkonnast. Ja ometi oleme me kindlad, et Kriimu on kunagi olnud kodukass. Kiisu teab tubase elu kombeid, on puhas ja viisakas. Kui vaid ei oleks pelgu inimese ees, kui vaid oleks julgust inimest taas usaldada. Loodame, et väljend „uudishimulik nagu kass“ on Kriimu loo võti, sest uudishimu selles kiisus on kõvasti. Pisikeste toidupaladega või huvitavate mänguasjadega meelitamine kannab pea igal korral vilja – Kriimu tuleb uurima ja uudistama. Nendel avastusretkedel satub ta ka pai-ulatusse ja paitamise peale laseb nurrugi valla. Nojah, vahel sirutatakse paikäele vastu ka väike kriimuline käpake ja vehitakse sellega meeleheitlikult. Temperamenti selles kiisus juba jagub. Võime kinnitada, et täie hooga käib Kriimu taltsutamine, tähendab see siis seda, et hoiukodu taltsutab Kriimut või Kriimu taltsutab hoiukodu.

Trinity

Trinity on lugejale uus tegelane. Meie hoiuperenaine tunneb teda natuke pikemalt, ehk isegi aasta jagu. Nimelt asutasid hoiukodu perenaise maamajja end möödunud kevadel kaks noorukest kiisukest-õekest – Mannu ja Trinity. Mannu tõi suve hakul samas ilmale pesakonna. Pisikiisud said inimestega koos üles kasvada ning leidsid endale kiiresti oma päriskodud. Mannu on aga sügavalt inimpelglik, nii tegi hoiukodu tema tahtmist mööda ja nüüd on Mannul küll katus pea kohal ja söök ees, aga vaba voli ise oma kassielu korraldada, suhelda inimestega just nii vähe, kui hädapärast vaja. Steriliseeritud sai Mannu juba sügisel ning võime öelda, et tema elu on mõistlikes rööbastes. Trinity on aga teisest puust. Ta jagab küll Mannuga pesakasti ja toidukaussi, kuid inimesed huvitavad teda ka väga. Kohe niiväga, et vahel tiirutab ta päevade kaupa külapeal ringi ja laseb teistel peredel end toita. Toidukausi juures laseb endale mõnuga ka pai teha. On justkui kõigi kass, olemata siiski täieõiguslik kodukass. Seega alustasime Trinity nn trimmimist – kiisu sai kinni püütud ja tubasele elule allutatud, parasiiditõrje tehtud ja steriliseerimisoperatsiooni aeg kinni pandud. Kuigi suletud ruum on Trinnile veidi võõras, ei jäta tema julgus teda maha ja nii tuleb ta hoiuperenaisele rõõmsalt vastu, püherdab ja rullib end põrandal, nurrub ja seletab oma kassikeeles pikalt ja tungivalt. Eks ole Trinityl küllaga isepäisust, aga see on aidanud tal seni hakkama saada ja ühel korralikul kodukassilgi kulub isepäisus ära.

Kuidagi ei saa veel öelda, et Kriimu ja Trinity oleks valmis kodukassid. Kui aga nende omad inimesed, nende tulevased perenaised-peremehed ei taha oodata, kuni hoiukodud kogu sotsialiseerimise töö ära teevad, siis on kodupakkumised väga oodatud. Siinkirjutaja võib oma korduvatest kogemustest kinnitada – on äärmiselt meeltülendav võita kassi usaldus ja armastus, aidata väikesel hirmunud olendil unustada kõik halb ning pakkuda turvatunnet. Juba ammu ei ole kass isepäi uitaja, kass on kodustatud loom ja igal kassil peab olema oma kodu, omad inimesed.

Kriimu huvilistel palutakse helistada telefonil +358401858958 või 5038083, Trinity huvilistel telefonil 5200442, samuti on oodatud kirjad aadressil kassjapojad@gmail.com. 

Nora läks koju. Reti läks koju. Edward läks koju.

Kindlasti toimub oluline osa elust internetis. Ka koduotsivad kassid on internetis olemas ja väga paljud neist leiavad oma kodud just internetisuhtluses. Aga vahel on ka teismoodi, vahel kohtuvad kass ja tema inimene silmast silma. Kohtuvad ja loovad liidu.

Laupäevasel näitusepäeval püüdis puuris pilke kõige ehtsamat triibulist maakassi tõugu Reti. Austajaid ja imetlejaid oli palju, räägiti ääriveeri kodupakkumise jutte, uuriti Reti harjumusi ja iseloomu.  Puuri juures peatus pikemalt üks perekond, liikus tiiru näitusesaalis tõukasse silmitsedes, siis taas meie Reti juures. Selgus, et pere on eelmise lemmiku lahkumise järel lõpuks valmis uuele kiisule oma kodu ja südame avama. Reti malbe ja leebe oleks võlus neid jäägitult. Meid võlus pere kindel ja kaalutud soov. Kokkulepe sai sõlmitud. Hoiukodu perenaine viis Reti pühapäeva õhtul uude koju ja kirjutab nii:“ Tundus, et Reti kohaneb päris kiiresti, sest hakkas kohe ringi käima ja saime korraks isegi tal saba püsti. Ütlesin, et eks ta natuke ilmselt nutab ka ja perenaine ütles, et siis hakkab tema ka nutma. Sellest kassist saab neile nagu laps.“.

Nora kojumineku-uudis on tegelikult nö tagantjärele. Hoiukodust, kuhu Nora oma viie järglasega kevadel olude sunnil maandus, on saanud talle päriskodu. Hoiukodu perenaine ütleb küll, et ta on mustade kasside fänn, aga ega kasukas siis kõike ära ei tee. Norake on väga vahva kass, iseloomuga ja isemoodi. Suhtlemisaldis, kuid samas saab ka iseseisvalt hakkama. Ilmselt on Nora ja tema perenaine väga ühte moodiJ

Pühapäevasel näitusepäeval troonis puuris Edward. Ütleme küll, et omadele Eddy, aga see , kuidas kiisu armastab pai ja tähelepanu, teeb nende „omade“ ringi ikka väga suureks. Ei olnud vist hetkegi, kui keegi Eddyt ei paitanud, süganud või kamminud. Eddy  suure inimestelembuse kütke jäi Soome perekond, kes näitusel üht oma kuuest tõukassist esitles. Küllap on neil kodus puudu just selline paisõltlane, tingimusteta sõber. Rääkisime, arutasime, kaalusime. Eddy hoiuperenaine võitles pisaratega. Kokkulepe sai sõlmitud. Kõik rahvusvaheliseks transpordiks korraldatud. Sõnad peale loetud, infoliinid paika pandud. Soomes ootab Eddyt kasside unistuste maja, palju ruumi ja turvaline vabaõhujalutusala ja kindlasti palju-palju tähelepanu ja armastust.

Meie tänusõnad näituse korraldajatele. Suur ja südamlik tänu kasside uutele kodudele.

Pildid näituselt

Pealkiri napsatud helilooja Modest Mussorskilt, keda inspireeris klaveripalu looma akvarellide ja joonistuste näitus. Ei ole teada, kas mõnd heliloojat on inspireerinud ka kasside näitus. Küll inspireerivad kassid paljusid toredaid inimesi ja just nende jaoks oli MTÜ Kass ja Pojad Cato näitusel oma kiisusid näitamas. Jäime silma Õhtulehe fotograafile ja meie Reti saab isamaalisel pildil oma triibulist ilu näidata. Kohtusime meie ihufotograaf Reedaga, kes disainib ja toodab kotte, teadagi kassiteemalisi – Reti sai tutvustada põhivärvides toodangut, Nora aga näitab selle kevade trendi – roosat,  üks nimeta lõngakass poseerib klassikalise musta kotiga. Lisaks said pildile meie korraline ekspositsioon ja erakorraline kook.

Reti ja Edward on taas näitusel eeloleval nädalavahetusel – kel kodus lipuvalvet vaja või käed kihelevad kassisügamise järele – tulge sõprust sobitama.

Pildid näituselt:

Reti saab isamaalisel pildil oma triibulist ilu näidata

ja tutvustada põhivärvides kotitoodangut

Nora aga näitab selle kevade trendi – roosat

Nimeta lõngakass poseerib klassikaline musta kotiga

Erakorraline kook

Korraline ekspositsioon

Sobitame sõprust!

MTÜ Kass ja Pojad näitab oma hoolealuseid ja otsib uusi sõpru Cato näitusel 13.- 14. veebruaril ja Felixi näitusel 20.-21. veebruaril Kristiine Spordihallis Tallinna, Forelli  12.

Kel kodus kassi koht vaba, võib meie preili Pirtsu, Reti, Waldemari, Edwardi  ja Anni asjus läbi rääkima tulla. Ulatame abikäe ka Kelmiküla Kassijaamale ning esindame nende Pantrikku, Ruubenit ja Skipi.

Reti ja Edward on näitusesaalis kohal - tule tee neile pai ja sobita sõprust.

Üks tagasivaade, hüvastijätt...

Kui südamel on vaev, mure või lein, siis vahel aitab seda leevendada  kirjutamine. Kirjutamine heast ja meeldivast enne … Täna on lein. See tahab leevendamist, aga lahkuja vajab ka meenutamist.

Koduta kassidega tegelevatel inimestel tekivad omamoodi kärgpered. Kassid, kes kunagi vajanud hoolt ja abi, on uutes kodudes kodukassidena ikka nagu jätkuvalt pereliikmed. Mitte küll kõik kunagi aidatud kassid, kuid mõned siiski.

Siinkirjutaja kohtus Missy K-ga, nii oli tema nimi Kasside Turvakodu suures kassitoas, vast aastal 2009. Missyl oli selja taga kodukaotus, ta leiti metsast nälginud ja haigena. Suur kassituba ei sobinud nõrga tervisega kiisule ja nii vajas ta eraldi hoiukodu.  Suvekuud veetis Missy siinkirjutaja maakodus.  Sellest sai alguse suur ja sügav sõprus, sest Missy juba oli kord selline armas ja mõnus seltsiline. Ei iialgi pealetükkiv ega tüütu, pigem mõnus pikutaja ja nautija. Missy oli võrratu nurruja, paikäe all muutus ta eriliseks põrisejaks ning alati üritas ta sealjuures oma suunurki vastu käsi hõõruda. Nendest mõnusatest paitamise-tundidest on maakodu tugitooli katnud teki vahel veel praegugi valgeid karvu… 

Missy leidis endale 2011 veebruaris võrratu kodu, kus temast väga lugu peeti ja kus tema tegemisi ka läbi avaliku blogi jagati.  Missy nimi moondus, Missu, Miisu ja lõpuks proua Punks. Nimelt oli kassil probleeme tasakaaluga, ta võis laua pealt lapiti maha kukkuda. Sellest veast hoolimata armastas ta ikka vahel õunapuu otsa ronida, viies perenaise ahastuse äärele ja tuletõrjet appi kutsuma. Kuid sama graatsiliselt kui puu otsa jalutas proua Punks ka puu otsast alla. Et siis mõne aja pärast taas laua pealt maha kukkuda.

Aasta tagasi pere kolis ja see muutis  proua Punksi kummalisel kombel. Kass, kes muidu oli tagasihoidlikkus ise, muutus väga tähtsaks ja asjalikuks. Mis selles väikeses peakeses küll toimus – kas kunagine kodukaotus oli ka seotud kolimisega ja nüüd leidis kass, et kui ta kaasa kolitakse, siis on ta tähtis? Muidugi oli ta tähtis ja vajalik, pereliige ju ikkagi. Ja pereliiget ei jäeta kolides mahaJ

Me ei ole kunagi teadnud, kui vana proua Punks tegelikult on. Talle sobiliku toiduga hoiti tema tervis korras. Ja ega ju kassid ei kurda kunagi, et nad on haiged või väsinud. Nad lihtsalt magavad, võib-olla rohkem kui tavaliselt.  Ja lõpuks saabub uni, millest ei ärgata.

Proua Punksi perenaine kirjutab - /oli vali tuul ja tuisk, siis ei saanud, aga täna oleme hommikupoolikust saadik põletanud lõket, et külmunud maasse saaks hauakest kaevata. Proua Punks läks laupäeval tagasi heade kasside maale./

Proua Punks, Sa puudutasid siin maailmas mitmete inimeste südameid. Puhka rahus, väike karvane sõbrake.

Seadusest. Aga mitte ainult.

Loomakaitseseaduse ütleb - kui hulkuva looma omanikku ei ole võimalik kindlaks teha ega leida talle uut omanikku, tuleb läbi viia looma eutanaasia. Loomaomaniku kindlakstegemise alguse ja eutanaasia läbiviimise vahel peab olema vähemalt kaks nädalat.  Loomatauditõrje seadus ütleb - omanikuta koduloomaks loetakse identifitseerimata koduloom, kelle omanikku ei ole võimalik tuvastada; kohalik omavalitsus korraldab omanikuta koduloomade püüdmist, pidamist ja hukkamist.

Nii selged ja kiretud sõnad. Kõik vajalik oleks justkui reguleeritud. Kohustused jagatud. Õigused tagastud. Aga tegelikult?

Kohalike omavalitsuste rahastatud varjupaigad ei ole kummist, kui saatuslikud kaks nädalat on täis, vaadatakse iga looma kui muidusööjat. Ja kui loomake ei ole supersõbralik, peent tõugu või atraktiivse välimusega, saabub karm tõehetk ja veterinaar võtab süstla….

Täna ei jaksa kirjutada sellest, kuidas on võimalik, et kodukassidest saavad ühtäkki hulkuvad, omanikuta koduloomad. Ei jaksa mõelda, kuidas inimene, kes on oma kassi hoidnud ja hellitanud, ühel hetkel enam kassist ei hooli. Jah, kaotsiläinud kodukasse otsitakse ka taga, pakutakse leiutasu, aga kui paljudest ei tunne keegi puudust. Vaadake kasvõi Loomade Hoiupaiga, Tallinna linna lepingupartneri kodulehte – enamus neist kassidest on ju kodukassid, kellegi armsad nurrikud. Kui paljudele tegelikult omanikud järele lähevad?

Internetiavarustes elab suur kassisõprade kogum ning infot liigub seal igasugust. Jagatakse rõõmu, aga sagedamini siiski muret ja abipalveid. Ühest sellisest abipalvest sünnibki tänane lugu.

Ühe kohaliku omavalitsuse rahastatavas varjupaigas (nimesid ei nimeta, sest samasuguseid olukordi tuleb ette kõikjal ja varjupaik on tegelikult sundseisus) on kohal uued kassid, kes külma ja lume käest kokku korjatud. Kiipimata, omanik tuvastamatu. Ruumi on vähe, raha ei ole. Varasemalt tulijatel on 14 päeva täis. Kohe tehakse otsus… Kassisõprade kogum paiskab internetiavarustesse abipalveid. Kaalukausil on mitme kassi elu…

Meie vabatahtlik teeb kiire valiku ja otsustab anda võimaluse ühele. Meie väike MTÜ ei saa võtta korraga palju kasse, meil lihtsalt ei ole suurt kassituba ja hoiukodudega on teadagi keeruline. Kui aga vabatahtlik ise initsiatiivi haarab, hakkavad asjad liikuma. Kassile saab korraldatud transport, sõit Tallinna poole saab teoks. Hoiukodu ei heitu sellest, et kass ei luba end puutuda, on hirmunud ja stressis. Võimalus tuleb anda. Päästa kasvõi üks elu.

MTÜ Kass ja Pojad saab uue hoolealuse. Esialgu on veel arglik ja kõhiseb, aga esimesed paid on tehtud. Anname talle aega kosuda ja end koguda, siis tuleb nimi ja iseloomustus, esitlemine ja koduotsimine. Alustame aga rahu ja vaikusega, vajadusel korraldame veterinaarabi. Ka üks elu on elu, on väärtus, mis vajab hoidmist. Seadusest hoolimata.