Maia läks koju, Ruben läks koju. Marta läks koju

Näitusepuuris

Oktoobrikuu kaks kassinäitust tõid meile kolm kodupakkumist. Eelmisest pühapäevast alates kannavad austavat kodukassi nime Maia, Ruben ja Marta.

Maia uues kodus

Maia võlus oma tulevast pererahvast malbe ja tasakaaluka olemusega. Kuigi näitusemelu on päris häiriv, oskas  Maia kodupakkujatele silma jääda ja armsaks saada. Kodu võttis mõned päevad järelemõtlemiseks ja siis veel mõned päevad vajalike tarvikute ostmiseks. 

Hoiukodu perenaine ise viis Maia uude koju ja veendus, et Maia vastuvõtmiseks on tehtud kõik võimalik ja enamgi veel. Oleme saanud Maia kodust ka juba uudiseid, pere on väga rahul ja õnnelik. Eks natuke hirmutav ole üksinda, ilma emme ja õdede- vendade toeta, vahel tuleb nutujoru, päev-päevalt läheb asi aga paremuse poole. Maia perenaise arvates on Maia väga südamlik kass.

Pärjatud Ruben

Rubeni kodupakkumine tuli päris lihtsalt. Olime Rubeni Cleopella näitusel kodukasside kategoorias võistlema pannud, eesmärgiks mitte kassi pärjata, vaid tõmmata inimeste tähelepanu koduta kasside probleemidele. Eks see tõstis natuke Rubeni eneseteadvust ka, et tal nii tähtis töö teha on. Kohtunikeringide vaheajal uudistas Ruben erksalt inimesi, kes meie laua juures peatusid. Kes seda enam teab, kas esmalt märkas Ruben kahe koolipoisiga peret või oli pere see, kes Rubenit märkas. Kontakt sai loodud, Ruben sai puurist välja ja poiste sülle, ja algasid läbirääkimised. Perel oli kindel plaan kassi võtta, nüüd jäi arutada ainult detailid. Ega teised kassid väga valikusse ei tulnudki, tundus, et pikaninaline isane triibik kuulub loomulikult selle pere juurde. Pereisa jäi kõige kauemaks äraootavale seisukohale, kui aga tuli juttu kratsipuude olulisusest, mõistis pereisa, milline lust saab olema Rubenile pesade, treppide ja jalutusriiulite meisterdamine. Pere käis meie laua juures mitmeid ringe, samal ajal käis Ruben kohtunike juures. Esimene koht, kolmas koht. Kästi teisel näitusepäeval kindlasti tagasi olla. Leppisime perega kokku, et Ruben on neile broneeritud ja et nad võivad Rubenile järele tulla pühapäeva õhtul. 

Pühapäeval kogus Ruben taas ringivõite ja muid kohti ka. Pärast viimast ringi kutsusime pere Rubenile järele, juba avanes transpordipuur ja juba hakkasime Rubeniga hüvasti jätma. Kuid näitusekorraldaja peatas meid – Ruben on veel natuke vajalik. Ja siis saabus suur hetk – kohtunikelaua tagant hüüti üle saali – palun tuua Ruben kohtunike ette, Rubenile kuulub parima kodukassi tiitel. Otse kohtunikelaualt anti Ruben väikestele omanikele üle. Klaasist kujuke, rosetid, toidukotid, au ja kuulsus – kõik see on Rubenil olemas, kuid me oleme kindlad – Ruben valiti ikka sellepärast, et ta on ütlemata armas, sõbralik, lustlik ja hooliv kass.  Ruben on kass, kes oskab olla tänulik parima eest, mida kass vajab – oma kodu ja oma pere.

Nora lastest kolm on uutes kodudes, teel sinna poole on Nora ise, väike must Ida ja triibik Reti. Huvi nende vastu on, ääriveeri on ka kodupakkumistest juttu olnud. Kuid lõplikku otsust veel ei ole. Seega huvilised – vaadake neid nupsukesi ja mõelge, kas neile on teie kodus vaba kassikohta.

Näitusekülastajate seast tuli kodupakkuja ka Martale, meie Kriimu esiklapsele, kõige tublimale ja tragimale. Kiitsime Martat, sest Marta on kiitmist igati väärt. Lisaks asjalikule toimetamisele kodus oskab Marta ka tööl käia, mitte et ta tõesti tööl käiks, aga ta oskab kontoriruumis kenasti käituda.

Meie suur ja sügav tänu näituste korraldajatele. Meie kummardus peredele, kes meie hoolealustest oma kodukassid tegid.