Valgele! Vol3.

Eelmisel aasta sattus meie hoole alla rohkelt valgeid kasse. Need kaks valget, kellest täna juttu tuleb, kuuluvad ka otsapidi eelmisesse aastasse. Aga olgu siis nüüd nende tutvustamise kord.

Belinka nimetasime ära eelmise aasta novembris – eakast perenaisest jäi maha tiine kassiema. Belinka tõi turvalises hoiukodus ilmale pesakonna vahvaid tumedaid triibikuid. Väikesed jõudsid nii kiiresti uutesse kodudesse, et paar meieni jõudnud udust pilti jäid blogis üles panemata. Nüüd ootab Belinka  uut võimalust, kodu, kus hinnatakse tema tagasihoidlikku loomust. Ootamatud elumuutused on Belinka teinud veidi ettevaatlikuks ja umbusklikuks, kuid kindlasti on Belinka valmis taas usaldama. Belinka kuldsed silmad vaatavad küsivalt – kes ja kus on see inimene, kes avaks talle oma kodu-ukse, avaks oma süle ja südame?

Belinka hoiukodu asub Pelgulinnas, kontakttelefon 5038083.

Teine valge esitletav on Win the Love ehk Winnie. Eelmise aasta lõpupäevadel saabus meie postkasti kiri, kus paluti abi kassile, kes on ühe suure abiorganisatsiooni suures kassitoas. Mitte et kass seal hooldamata või hoidmata oleks, aga kõikide ilusate ja vähem ilusate, sõbralike ja vähem sõbrake, atraktiivsete ja vähem atraktiivsete hoiulist varjust ei pääse kuidagi pildile üks kass, kes kardab kõiki ja kõike. Nimetame kiisut siin blogis teise nimega, sest vahel on kasu ka nimemaagiast.

Winnie minevikust on teada, et tal ei ole kunagi olnud oma kodu, oma inimest. Kaks aastat tänava-elu, nüüd juba kolm aastat suurt kassituba. Sinna vahele üks ebaõnnestunud kodu-proov.  Aeg aga läheb. Suures kassitoas ei jagu tähelepanu, ei jagu paikäsi, ei jagu personaalset soojust. Suures kassitoas käib palju külalisi, aga pesasügavustesse varjuv väike valge kass ei hakka kellelegi silma.

Kirja saatja käib regulaarselt kassitoas, meelitab Winniet suhtlema, kostitab teda hea-paremaga ja püüab hoida elus lootust. Lootust, et kuskil on olemas inimene, kes oleks valmis vastu astuma suurele väljakutsele – võtta oma koju kiisu, kes esimesed nädalad või kuud elaks kapi all, kes paikäe eest taganeks, kes suleks silmad ainult pilgust temale. Lootust, et kuskil on olemas inimene, kes kannatliku meele ja järjekindlusega sulataks Winnie kurvameelsuse, kes tunneks rõõmu esimestest ja vaevumärgatavatest edusammudes – kui paikäsi tunneb kassi kehas õrna värelust, millest ühel päeval kasvab nurr, kui kass ei page iga väiksemagi heli peale, vaid jääb paigale ja julgeb inimesele otsa vaadata. Winnie ei taha olla kurb ja allaheitlik, ta lihtsalt ei oska sellest seisundist välja pääseda. Winniel on vaja lootust, et kuskil on olemas inimene, kes tahab ja oskab kõik mured hajutada. Winnie taha olla nagu tavaline kodukass – teate ju küll, triigib sääri, norib külmkapi juures toitu, laiutab voodis, murrab mänguhiiri.

Me arvame, et Winnile võiks sobida kodu, kus ei ole teisi loomi, kus oleks võimalik väljas käia. Me ei taha kitsendada Winnie võimalusi ja seepärast seame uuele kodule vaid ühe tingimuse – Winnie on väärt armastus, tingimusteta ja kõikehaaravat.

Hea lugeja, kui suudad täita Winnie ainukese tingimuse, palun võta ühendust meiliaadressil kassjapojad@gmail.com