Rainier ja Grace läksid koju

Meie pisikesed hoolealused Rainier ja Grace tegid hoiukodus vaid lühikese peatuse ja juba nad ongi täieõiguslikud kodukassid.

Grace on noore pere esimene lemmikloom. Kunagi lapsepõlves kodukassiga kogetud  tunded ja emotsioonid saadavad meid kogu elu ja ühel hetkel täiskasvanuna tunneme taas vajadust koduste lemmikloomade järele. Grace on täpselt selline lemmik, kes oma hapruse ja iluga võlub minevikust välja mälestused hommikusest ärkamisest, kui  kiisu vurrud kõditasid magaja põske, või kui kiisu aitas üle saada mõnest muremõttes või mitmekordistas rõõmu väikese kordamineku üle. Grace on just selline lemmik, kes tahad kuulata ja mõista, rõõmule hoogu anda ja mure väiksemaks nurruda.

Rainier, kes hoiukodus jäi piltidele sumedate muresilmadega, on tänaseks saanud hoopis ulakama nime - Pärt - ja hoopis ulakama silmavaate. Pärt mängib väsimatult mängu "süüa mulle siin üldse ei anta, tee ruttu konserv lahti", jookseb trepist üles-alla nagu oleks tal kari hunte kannul, trügib sülle ja topib oma nina igale poole. Pärdil on tähtsaid ülesandeid ka - ta realiseerib peremehe lapsepõlveunistust mustast kassist ja aitab leevendada perenaise kurbust ja leina. Pärt sai endale Huberti koha. Huberti, kes tänavakassist sai asendamatuks kodukassiks, viis raske haigus. Siinkohal teeme meiegi austusavalduse Hubertile - puhka rahus, kallis sõber.

Grace´i ja Rainieri/Pärdi vahva vennake Ramon aga on jätkuvalt kodu-ootel. Kurvalt ja mänguseltsilisteta veedab ta päevi hoiukodus. Loodame, et need kurvad päevad peagi otsa saavad ja Ramonile tuleb väärt kodupakkumine - ikka telefonil 5038083.

 

Saage tuttavaks - Rainier, Ramon ja Grace

Rainieri, Ramoni ja Grace´i lugu sai meie jaoks alguse sügisehakul, kui Tallinna ühest elurajoonist kolis ära perekond, kassiemme võeti kaasa ja pisikesed jäeti kortermaja trepikotta. Kassiemme saatus ei ole meile teada, kuid mõte, et kassi linnas vabalt õue lastakse, tiinestumist ei väldita, võib tähendada kiiret ja kurba lõppu. Kassiemmet me aidata ei saa, küll saame aga anda turvalise ja väärtustatud kassielu tema pisikestele. Kuna kassipojad on kasvanud kodus, ei ole muret nende sotsialiseerimisega ja tegemist on elurõõmsate ning sõbralike pisikestega. Kuigi pisikesed jäid emast ilma 6 nädala vanusena, on nad hakkajad ja tublid, saavad kenasti hakkama söömisega ja peavad korralikult puhtust. Kuigi veel väikesed, proovib igaüks juba isiksus olla, kuigi jalad veel all tudisevad, otsivad kiisud tähelepanu ja hellust. Ja muidugi ootavad nad häid kodupakkumisi.

Rainier, must nagu öö, vaatab muretust lapsepõlvest hoolimata inimesele otsa sellise pilguga, nagu oleks kogu maailma raskus just tema kanda antud. Või kui mitte kogu maailma, siis väikese vürstiriigi jagu ikka. Või vähemalt vastutus väiksema venna ja õekese eest. 

Ramon, pikakarvalises must-valges kasukas, on tõeline kassiklassika. Tema maailmas ei ole muresid, sest nii nunnu välimus ja olemus sulatavad kõik südamed ja avavad kõik uksed. 

                                               

Grace, kasukas segatud pastelsed hallid, valge ja punased täpid, on leebus ise. Õrn, habras, kutsub hellitama, hoidma, kaitsma. Hoolimata oma erinevatest iseloomudest ja ootustest toimetavad kassilapsed ühise perena, täites päevi mängimise ja müramisega.




Pisikiisud ootavad kodupakkumise telefonil 50 38083, näha saab neid hoiukodus Kalamajas.

Kui hoiukodust saab päriskodu

Kodukass Vurru

Meie röövlimast röövlim kassipoiss Röövel on nüüd hoopis Vurru. Enam ei otsi ta kodu, vaid ongi juba kodus. Hoiukodust sai päriskodu. Kuidas need pisikesed kassihakatised küll oskavad ennast vajalikuks ja asendamatuks teha? Algul appi-appi, aidake, toitke ja paitage, õige pea aga hakatakse hoiukodu pererahvast oma käpa ümber keerama.

Vurru kodu jätkab esialgu ka hoiukoduna, sest Ronni peab ju ka kuskil peavarju saama, seni kuni tema päris oma inimesed välja ilmuvad.

kodu-ootel Ronni

Ansambliliige Miia

Ka Miia jääb hoiukodusse päriseks. Miia kodus on kokku seitse kassi, kõik tänavalt päästetud. Kui algselt ei sobitunud Miia sellesse kampa, siis nüüd on ta oma koha leidnud, ansamblisse sulandunud ja täieõiguslik pereliige.

Kodukass Susanna

Susanna hoiukodu on pikki aastaid olnud hoiukoduks ja pere kodukassid on seda kõike kenasti talunud. Susanna saabudes aga tundus, et perekassid tahaks rohkem stabiilsust ja rahu. Muidugi oli selle kõigega nõus ka Susanna - rohkem hoiulisi ei ole vaja, tema võib rahulikult viimase hoiulise koha endale hoida. Nii sai  Susannast selle kodu päriskass.






Kojujääjate kirju rea lõpetab seekord super-üllataja - Felix. Tuleb tunnistada, et Felixit meie hoole alla võttes tundus, et perspektiiv talle mõistliku aja jooksul sobiv kodu leida tundus lootusetu. Saime Felixi tervise kontrolli alla, saime ta esmasest laatsaretina toimivast hoiukodust järgmissesse hoiukodusse. Kodu-otsimise plaanide seadmise ja reklaamitegemise võimaluste otsimise käigus aga teatas hoiukodu, et kuna Felix on osutunud nii toredaks kassiks, siis sooviks teda endale jätta. Paistab, et ka Felixil ei ole selle vastu midagi :) Felix on elurõõmus kass, kes armastab mängida ja paisid. Felixist sai napi kahe kuu jooksul taas kodukass, hoitud ja armastatud. 

Abivajajaid tuleb aga uksest ja aknast ning hoiukodudest on suur puudus. Uued vabatahtlikud on väga oodatud. Röövli ja Miia loost ei saa teha  järeldust, et võtad hoiulise ja seod end temaga automaatselt igaveseks. Pigem kipub olema nii, et pakutakse hoiukodu järjest mitmetele kassidele ja siis ühel päeval saabub hoiule kiisu, kellele see hoiukodu on saatusest määratud päriskoduks. Siinkirjutaja pakkus viie aasta jooksul hoiukodu ligi kolmekümnele kassi ja kassipojale, kuni paar aastat tagasi saabus kass, kes otsustas jääda. Muidugi ei pea igast hoiukodust saama ega saagi päriskodu mõnele kiisule. Hoiukodu pakkumine on hea võimalus proovida, mis tegelikult tähendab elu koos lemmikloomaga. Seega on hoiukodu pakkuma oodatud kõik, kes kassi päriseks võtta (vee)l ei tahaks, aga tahaks saada kogemusi ja oskusi.

Hoiukodu pakkumine lööb natuke segi igapäevarutiini, aitab välja tulla mugavustsoonist. Kõlab juba piisavalt intrigeerivalt? Lisaks annavad karvased hoiulised elule vürtsi ja värvi, õpetavad rõõmu tundma väikestest asjadest. lõbustavad ja aitavad lõõgastuda. Kohustusi on näpuotsaga, lusti aga kamaluga. 

Hetkel ootavad hoiukodusse paigutamist kolm 7-nädalast kiisulast. Just tuli teade, et ühes puukuuris on end sisse seadnud kassiema kahe väikese pojaga. Äärelinnas on püüdmispuur ootamas kassiema, kelle pisikesed juba tänavalt ära ja uutes kodudes. Kes aitab, kes pakub peavarju? 

Kui Sul, hea lugeja, tekkis soov proovida kätt hoiukoduna, palun helista 5038083 või kirjuta kassjapojad@gmail.com. Aitame toidu ja tarvikutega, katame kliinikukulud, nõustame ja õpetame.

Härra Armas läks koju

Härra Armas on üks ääretult intelligentne ja arukas loom. Paraku tundub, et ta peab ennast inimestest palju paremaks või õigemini ei ole osanud inimesed talle sobivat partnerlust pakkuda. Muidugi ei ole meile teada, millised suhted valitsesid härra Armsa päriskodus, kuid hoiukodudes näitas härra Armas üles ülemäärast iseseisvust ja põikpäisust. Lõppude lõpuks ei peagi kõik kodukassid olema süleloomad, aga pai võiks ju neile ikka teha ja mõnusalt külg-külje kõrval pikutada ka. Aga härra Armas arvas teisiti.

Otsisime härra Armsale kodu, kus ta saaks vabalt liikuda ega peaks inimesest väga sõltuma. Ja selline kodu härra Armsale ka leidus.  Nüüd elab härra Armas suures maa-majas, kus on turvaline ümbrus ja vähe inimesi. Privaatsust armastav loom seadis end esialgu sisse pööningul. Vaikses majas on hästi kuulda, kuidas uus elanik tubade kohal rõõmsalt ringi traavib. Söögikauss on köögiukse juures ja see tühjendatakse regulaarselt. Härra Armas on uue kodu omaks võtnud ja küll tema peakesse jõuab ühel ilusal päeva kohale ka mõte, et tuppa inimeste juurde on ta  väga oodatud.

Selleks, et härra Armas ikka lõpuks tuppa kolib, annab lootust üks suvine vahejuhtum. Hoiukodus tuulutati suure suvekuumusega tube ja härra Armas hüppas teise korruse aknast välja. Juba peeti plaane, kuidas teda otsida ja püüda. Palavad ilmad aga jätkusid ja kuna kassi enam majas ei olnud, hoiti lisaks akendele lahti ka uksed. Ühel hetkel, mõni päev pärast kassi plehkupanekut, kuulis hoiukodu perenaine trepil vaikseid samme ja hetk hiljem kassi toidukausi juurest isukat krõbinanärimise häält. Ettevaatlikult toimetades suleti välisuks ja härra Armas oli taas hoiukodu turvalises varjus. No võib ju arvata, et see oli tühi kõht, mis kassi-isanda tuppa tagasi tõi. Maja ümbrus ja aed on härra Armsale täiesti võõrad, ta ei ole seal kunagi varem saanud liikuda, tee trepist üles tuppa tagasi ei olnud varasemast tuttav. Seega võib arvata, et teekond tuppa tagasi oli härra Armsa väga teadlik valik ja arusaam, et inimeste ligi hoidmine on ikka väärt tegevus.

Jääme siis lootma, et härra Armas oma uues kodus varsti taas inimeste vajalikkuses veendub ja tänu märgiks endale mõne pai lubab teha. Ootame, et ilmade jahenedes kiisu tuppa kolib ja diivanil või tugitoolis end sisse seab. Seni võib ta pööningul möllata ja hiiri püüda - näidates, et tegemist on asjaliku loomaga, mitte mingi muidusööjaga.

Saage tuttavaks - Felix

Felix sai nime loomakliinikus. Ta küll ei sündinud seal, kuid seda päeva võib lugeda tema teiseks sünnipäevaks. Sest kui Felix ei oleks saanud kiiret ja kvaliteetset arstiabi, ei oleks teda täna enam olemas.

Ilmselt algas Felixi jaoks kõik hästi. Kassil on supersõbralik ja leplik iseloom, mis annab tunnistust sellest, et Felix on olnud hoitud ja armastatud kodukass, laste mänguseltsiline ja vanemate jutupartner. Kastreeritud, kuid kiipimata. Kuni ühe päevani…

Felix palub abi

MTÜ Kass ja Pojad hoole alla sattus Felix juuli keskel, kui meid kutsuti appi ühte aeda Harku vallas Sõrve külas. Aeda oli tulnud võõras kass koleda peahaavaga, võimalik, et koerte või rebaste puretud. Ilmselgelt tuli Felix abi paluma ja abi ta sai.

Kliinikus selgus, et kassi seisund on hoopis keerulisem – kassi kõrvas oli suur kasvaja, mille ta katki oli tõmmanud, tekitades verejooksu ja põletiku. Järgnes operatsioon, haiglaravi, haava korduv puhastamine, veel üks lõikus.

Leidsime hoiukodu, kus kiisut kenasti põetati, aga olude sunnil ei saanud kiisu tuppa inimeste juurde, vaid pidi olema eraldi kohandatud nn kassitoas. Hoiukodu kirjeldab Felixit nii: „Selgus, et Felix on väga - väga leplik ja rahumeelne kiisu. Lasi alandlikult ravida haavu. Rohtu sõi vastu vaidlemata ja paremini, kui mina enne eales mõnda kassi olen rohtu söömas näinud. Iseloom meeletult hea. Ei kurtnud ta ei puuris ega kuuris. Oli alati rõõmus, kui talle tähelepanu pöörati ja nautis seda väga. Isu oli tal ka väga hea. Lõpuks kippus paksuks minema, kuna liikumisruum oli piiratud ja süüa sai omajagu... Kõik pereliikmed kiindusid temasse kiirest.“.

Felix paranes ja ülekohtune oli teda jätkuvalt isolatsioonis pidada. Taas vastati meie abipalvetele ja Felixi ees avanes uue hoiukodu uks. Ja mitte ainult uks, vaid ka tee voodisse, diivanile, pehmetele patjadele, hoiukodu perenaise tähelepanu ja hoole alla.

Kuigi Felix ei näe välja väga esinduslik, on ta puuduvast kõrvast hoolimata armas ja armastust väärt. Nagu alati loodame, et Felixit otsivad pereliikmed ja ootab kodu. Kuskil on ju Felixi toidukauss, pesa, mänguasjad? Sõrve külas ei tea Felixi-sugust kassi keegi, meie otsingutele ja kuulutamistele ei ole keegi vastanud. Hea lugeja – mõtle Felixile pähe puuduv kõrv ja tuleta meelde, kas oled oma tuttavate juures kohanud sellist vahvat tegelast. Aitame koos Felixi koju tagasi?

Lootus lootuseks, Felix vajab igal juhul kodu. Kasvõi uut kodu. Felixile meeldiks maakodu, kus saaks omatahtsi väljas käia, kus oleks hea ja turvaline ja kus paikäed ei väsiks ning voodisse magama lubataks. Felix lepib ka voodi ees vaibakesel magamise võimalusega, kui aga kodu oleks kassisüdamele armas.

Rahast ei ole viisakas rääkida, aga seekord teisiti ei saa – Felixi operatsioonid ja ravi on meie MTÜ pangakontole tekitanud tõelise augu – ligi 400 eurot. Hea lugeja – kui Sul on võimalik toetada Felixi ravi, on Sinu annetus oodatud meie kontole EE32 2200 2210 5414 1189. Iga euro on vajalik ja aitab meil aidata abivajajaid.

Felix aga ootab pikisilmi oma inimesi. Felixile saab külla minna kodu-juttu puhuma kesklinnas asuvasse hoiukoju, leppides kokku telefonil 5038083.

Miina läks koju

Kena kiisuemme Miina, kes meie hoole alla tuli ajutiselt, et oma pojad turvaliselt ilmale tuua, on oma eksirännakud lõpetanud ja jõudnud oma koju.

Uuel kodul on Miina kohta vaid kiidusõnu  - mänguajal lõbus ja vilgas, puhkeajal malbe ja viisakas. Üks eriline oskus ja omadus on Miinal ka - talle meeldib peegel, selle ees võib ta pikalt ennast imetleda või mõtistkleda, miks see teine kass klaasi tagant välja ei tule:)

 

Juba hoiukodu pani tähele, et Miina, hoolitamata emakohustuste esmaklassiliselt täitmisest, on loomult ja laadilt ise veel laps, tahab palju liikuda ja naudib tähelepanu. Liikumisvajaduse rahuldamiseks lubatakse Miina õue jalutama, viksilt traksidega ja rihma otsas, nagu linnakassile kohane.

Meie suur ja siiras tänu Miina perele, kõigepealt märkamise ja abipakkumise eest ning muidugi Miinale kodu andmise eest.

Saage tuttavaks Kuti, Mooses ja Preili Pirtsu

Vasakult Preili Pirtsu, Mooses ja Kuti

Ühel ilusal ja palaval päeval tuli hoiukodu perenaisele kõne abipalvega aidata likvideerida ühte kassikolooniat kes on ennast sisse seadnud Koplisse põlenud majja. Paluti, et aidataks hoiukoduga neljale kuni kolme kuusele kassipojale. Mis siis ikka hoiukodu perenaine mõtles ja ütles et pojad võib hoiule võtta küll. Siis hakkas suur püüdmise protsess peale. Kassipoegade emme on sündinud ja kasvanud tänaval ja seetõttu ka pojad inimeste osas ettevaatlikuks teinud. Viis päeva sai püütud ja lõpuks saadi esimesed kätte. Esimeste seas saadi imeilus pisike üleni valge emme ja temaga äravahetamiseni sarnane aga hetkel veel väiksemas mõõdus poeg. Toimetati mõlemad hoiukodusse ja jätkati ülejäänud poegade püüdmist. Lõpuks saadi ka teised kätte. Üks neljast pojast viidi kohe teise hoiukodusse kus olid teised sama vanad pojad ees. Emme jäi kolme pojaga veel nädalaks kokku. Pärast tehti emmele operatsioon ja saadeti teise hoiukodusse. Kolm poega jäid siis siia hoiukodusse. Algus oli kiisudega raske kuna ema oli veel nendega ja temal puudus igasugune sümpaatia inimeste vastu. Nii kui inimene otsagi vaatas oli vaja susiseda. Muidugi poegadel oli vaja emalt õppida ja sama korrata. Muidugi sai ikka poegi sülle võetud ja pai tehtud ning meelitatud kõige hea ja paremaga.

Kuti

Pärast kui ema viidi teise hoiukodusse said pojad omale nimed Kuti (punase valgega poiss), Mooses (üleni valge poiss) ja Preili Pirtsu (valge ja halli triibuliste laikudega tüdruk). Praegu on nad veel veidi arad. Kõige julgem neist on Kuti, kes julgemalt mööda tuba liigub ja mängib kõigega mis ette jääb. Kuti on neist kõige suurem ja eeldatavasti kasvab suureks kõutsiks. Teised on veel veidi aremad ja inimese juuresolekul püüavad enamasti peidus olla, mistõttu Kuti ka veidi õnnetu on kuna tal pole nii ju mängukaaslaseid. Preili Pirtsu, hoolimata sellest, et ta kõige pisem neist, on veidi julgem kui Mooses ja käib ikka vahel Kutiga ka mängimas. Sülle võttes nad püsivad kõik ilusti paigal ja lasevad pai teha ning kõrva tagant ja lõua alt sügada.

Kutit, Moosest ja Preili Pirtsut saab vaatama tulla hoiukodusse Pelgurannas 5344 7082.