Saage tuttavaks - Peemot

Väike elukübemeke mustas pikakarvalises kasukas, väike koduta kassipoeg, nõustus inimeste sõbraks hakkama esimesest hetkest, kui anti üle MTÜ Kass ja Pojad hoole alla. Esimene ettevaatlik, sõrmeotsaga tehtud pai vallandas nurru. Kiisuke nurrus kogu tee kliinikusse, nurrus arsti käe all, nurrus teel hoiukodusse. Vahel kulub koduta kassile õige nime leidmisele palju aega  ja vaeva. Väike kübe sai nimeks Peemot kohe, kui kliinikus uue patsiendi registreerimiseks läks.

 

Niisiis Peemot - palun kasvada suureks ja tugevaks ja igati salapäraseks, eriliseks kassi-isandaks. Esialgu tuleb olla väike kassilaps, mänguhimuline marakratt. Peemoti hoiukodu lõi reegli, et ajal, kui inimesi kodus ei ole, on kass suures puuris. Esimene nädal nii ka läks. Järgmise nädala hommikud olid täidetud peitupugenud Peemoti otsimisega ja protestikisa saatel puuri saatmisega. Kolmandal nädalal oli puur unustatud ja Peemot vaba mees. Vabadust võib Peemotile lubada, sest pahandust ta väga ei tee. Kassiks-kasvamiseks vajalikud vahendid peavad muidugi käepärast olema. Igasuguseid mänguasju - veeretamiseks, loopimiseks, murdmiseks, närimiseks peab olema korralik valik. Kuni hoiukodus ei olnud veel kraapimisposti, kasutas Peemot küünte teritamiseks tolmuimeja voolikut. 

Peemot on teleka suur sõber, kui mängutuuridest aega üle jääb, süveneb väike kiisu telesaatesse ja vaatab üksisilmi, mis putukas ekraanil toimetavad. Peemot on ka ühest suurest hirmust üle saanud - kui alguses pidi diivani alla kadunud mänguasjad välja õngitsema perenaine, siis nüüd julgeb Peemot ka ise mööblitüki alla kannidele järele minna. 

 

Peemoti hoiukodus käib sageli külalisi, ka lapsi, kellega Peemot meelsasti seltsib ja kellel end hellitada-nunnutada laseb. Üle kõige aga ootab Peemot külla neid inimesi, keda ta veel ei tunne, kes aga saavad tulevikud olema tema perekond. Peemot loodab, et see tulevik on kohe-kohe saabumas. Peemot on koduvalmis.

 

Peemot asub hoiukodus Pelgulinnas ja ootab endale külla, kokkulepped aadressil kassjapojad@gmail.com ja telefonil 5038083.

Saage tuttavaks - Pipa

Külm ja vihmane sügisõhtu. Suure kortermaja ees peatub auto, sellest väljub inimene ja märkab eemal kassi kössitamas. Autost väljub teine inimene, kükitab kassi lähedale ja kiisutab vaikse häälega. Kassike tõuseb, sirutab kangeksjäänud jalgu ja astub lähemale. Autost tuuakse karbike kassitoitu. Kass astub julgemalt ligi ja hakkab isukalt sööma. Inimesed seisavad ja arutavad tasakesi. Kass on näljane, väsinud, pikast õue-elust natuke määrdunud. Autost tuuakse välja transpordipuur. Tasakesi lükatakse kass puuri, puur tõstetakse autosse ja auto sõidab pimedusse.

Nii algab ühe täiesti tavalise, nimeta, koduta kassi lugu. Algas see lugu muidugi kunagi varem, kui armas triibuline kassipoeg ühe pere lemmikuks võeti. Kus on nüüd see pere, kus kodu, kus tuttav toidukauss ja harjumuspärane unease - kes teaks vastuseid? Inimesed, kes kassi kaasa viisid, on valmis andma kiisule uue võimaluse. Kass saabub MTÜ Kass ja Pojad hoiukodusse.

Peale vajalikku arstilkäiku, vältimatuid protseduure ja mõningast taastumisaega on kass ennast hoiukodus kenasti sisse seadnud. Pärast mõningaid otsinguid on saanud kiisu endale ka ilusa nime – Pipa. Kui kassid kirjutada oskaksid, kirjutaks Pipa enda kohta järgmist:

„Olen pisikest kasvu ja füüsiliselt võtan vähe ruumi. Käitun vaoshoitult ja kombekalt, olen malbe ja igati armastusväärne. Oskan lugeda inimese käitumisest, millal on aeg tulla seltsi pakkuma ja millal peaksin omaette hakkama saama. Seltsipakkumise hetkedel  lasen oma nurrumootoril töötada nii kõvasti kui võimalik. Tegelikult hakkab mu nurrumootor tööle juba sõbralikust pilgust või lahkest sõnast, paitamine ja kasuka sagrimine annab nurrule vaid hoogu juurde. Omaetteolemise aja täidan magamisega. Magan voodi ühes otsas ja siis voodi teises otsas, diivani ühes ääres ja siis teises ääres, magan põrandal triibulise kaltsuvaiba peal, et vaiba triibud saaksid sõbrustada minu kasuka triipudega. Olen väga vähenõudlik, minu hoole alla võib jätta toalilled, juhtmed, tapeedi – kõik jääb puutumata.“.

Hoiukodul jätkub Pipa jaoks vaid kiidusõnu – rahulik, olematu uudishimuga kass. Puhas, hea isuga. Ootab kannatlikult tähelepanu ja hellitusi, oskab olla ka vähese eest tänulik ja anda vastu vaikset hoolimist ja isetut armastust.

Pipa ootab kodupakkumisi aadressil kassjapojad@gmail.com ja telefonil 56663468.

Kojuminejaid

Kasse abistavad inimesed teavad - iga kassi jaoks on kuskil kodu ootamas. Teavad sedagi, et vahel kulub uue kodu leidmiseks aastaid, vahel aga võib tundide või päevadega väike ime sündida.

Suur ilus kass Kurr - armukadeduse ohver - sattus MTÜ Kass ja Pojad hoole alla vahetult enne Cleopella kassinäitust. Ja vahetult peale kassinäitust oli Kurril uus kodu olemas. Kurri suur õnn oli viibida õigel ajal õiges kohas. Nii jäi ta silma kenale prouale, kes käis kuus korda Kurri puuri juures, rääkis juttu, uuris Kurri harjumusi ja elusaatust, vaatas sügavalt Kurri tarkadesse silmadess ja tegi lõpuks otsuse - see tore kass saab aukoha tema kodus. Uue perenaise võlumise kõrval oli Kurril näitusel täita vastutusrikas roll - võistelda koduta kasside nimel kodukasside kategoorias. Võistlus oli edukas - kolmas koht kõigis kuues ringis, pärjatud uhkete rosettide ja suurte toidukottidega. Lühidalt - näitusesaali astus tühjade taskutega koduta kass, välja astus aga pärjatud uhke kodukass.

Näitusel osales ka armas kassipoiss Eeben. Eebeni puhul kahtlesime kaua, kas ta näitusel vastu peab, oli ta ju vahetult enne liikunud ühest hoiukodust teise ja natuke arg veel.Kes aga ei riski, see shampanjat ei joo. Eebeni puuri ees peatus tore perekond - ema viie lapsega. Lastest vanim jäi Eebenit üksisilmi vaatama ja Eeben vaatas vastu. Vahel on nii, et nähtamatud asjad muutuvad vägagi nähtavaks. Nii ka side Eebeni ja tema uue peremehe vahel - kes oskas vaadata, see nägi. Muidugi ei võetud Eebenit kohe kaasa, enne tuli kodus asjad hoolikalt läbi mõelda ja kõigi pereliikmetega läbi arutada. Eellepingu kinnituseks ostis noormees oma napist taskurahast Eebenile karbitäie maitsvat pasteeti. Järgmise päeva varastel hommikutundidel tuli telefonikõne - Eeben on väga oodatud, palun hoidke teda meie jaoks. Tänaseks on Eeben uues kodu hästi kohanenud, seltsib kõigi pereliikmetega, nii inimeste kui loomadega. Eeben hoiab väga oma väikest peremeest. Pere-ema kirjutas imeilusa luuletuse - mõeldes kõigile koduta kassidele ja MTÜ Kass ja Pojad tegevusele.

Meie nimeks Kass ja Pojad.

Katkematu kiisuoja voolab meie juurest läbi.

Inimestel pole häbi lasta kassil saada poegi,

kes on üle! Kes ei loegi!

Jätta kiisud Elu hooleks: vahel kõik ja vahel pooled?

Meie saame Elu anda. Mõnda hoiukoju kanda,

rahustada, toita, joota, uut ja PÄRISkodu loota.

Näitustel end tuulutada, rääkida ja kuulutada...

Kiisud leiavad siis pered, kes neil ütleks rõõmsalt: „Tere!“

Kodud, kus neid hoitaks siiralt, poegida ei lastaks iial –

et ei sünniks rohkem poegi,

kes on üle. Kes ei loegi.

Näitusepuure oli kasutada kaks ja nii pidid ülejäänud hoolealused jääma hoiukodudesse ja leppima sellega, et nende pildid ja jutud olid stendile välja pandud. Kui aga saatus näeb ette, et uus kodu on tulekul, siis on kasu ka pildist ja jutust. Kena keskealine paar tuli juttu ajama ja kodu otsivaid kasse uudistama. Selgus, et nende kodus elas 18 aastat ilusat õnnelikku elu prügikasti juurest leitud kass. Nüüd on tuba tühi ja hinges kurbus - ühes õiges kodus peaks siiski kass olema. Kõik kümme koduotsijat vaadati stendilt üle, küll kaaluti, kas pika karvaga või lühikese karvaga, kas must või hall, kas emane või isane, kas suur mürakaru või rahulik askeldaja. Õnnelikuks väljavalituks osutus Maxi. Järgmiseks päevaks sai kokku lepitud käik hoiukodusse ja tänaseks on Maxi uues kodus täieõiguslik pereliige. Arvata on, et hellitatud ja poputatud, aga sellist imearmast mõmmikest tulebki niimoodi hoida. Kui pere eelmine kass käis ka õues ja valmistas hilise kojutulekuga pererahvale tihti tuska, siis Maxi jääb ainult toakassiks, et tema elu oleks igati turvaline.

MTÜ Kass ja Pojad tänab näituse korraldajat MTÜ-d Cleopella, kes pakkus suurepärase võimaluse tulla näitusele, osaleda võistlusel, koguda annetusi ja teha heategevusmüüki. Kurr, Eeben ja Maxi tänavad ka ja viipavad oma uutest kodudest. Teised hoolealused jäävad ootama, et jagatud kontaktid juhivad järgmised kassihuvilised meie juurde. Suur tänu kõigile, kes meie heategevusmüügil või annetusena oma panuse andsid, kliinikuarvete tasumisel on sellest palju abi.

Saage tuttavaks - Kurr

MTÜ Kass ja Pojad asus kokku panema esindust 3. ja 4. novembril lauluväljakul toimuvale,  Cleopella Cat Fanciers of Estonia MTÜ korraldatavale kassinäitusele  http://www.hot.ee/cleopella/. Esindus sellisel juhul tähendab nii inimesi kui ka kasse. Vajalikud inimesed olid kiirelt koos, aga näitusele sobivate kassidega oli rohkem otsimist.

Ja siis mürtsatas ühingu hoole alla Kurr - kass oma parimais aastais. Kurri saatus ei ole väga roosiline, ta on lausa ohver, armukadeduse ohver. Kurri elukäiku tuli ootamatu pööre, kui tema peremehel tuli valida kassi ja elukaaslase vahel. Kurr on aga parem kui mistahes elukaaslane – istuks koos oma inimesega laua taga ja sööks grillkana, poeks kaissu magama ja mõnuleks süles. Kogukas kehas elab ka väike vallatu kassipoeg, sest vahel tormab 10 kilo kassi mööda tube ringi, ajades taga iga vähekegi veerevat vidinat. Väikesed lapsed meeldivad Kurrile vaid siis, kui nad viisakad ja hästi kasvatatud on, sest rahu ja vaikust ja aja pikkamööda voolamist oskab Kurr hinnata.

Nii astub Kurr 3. novembri hommikul transpordipuuri, et lauluväljakul kassinäituse külastajatele rõõmu valmistada ja maad uurida, kas leiduks tema jaoks üks lahke kodu.

Muidugi võtab Kurr ka enne näitust vastu kodupakkumisi:) tel 5038083. kassjapojad@gmail.com.

Saage tuttavaks - Roccoco

Hea inimene leidis tänavalt kassipoja. Tõstis sülle. Viis koju. Pakkus süüa. Asetas pehmesse pessa.  Ei ole see tema jaoks esimest korda kassi tänavalt päästa. Inimene on suure südamega, tahab ja oskab aidata.

Leidlaps sai nimeks Roccoco. See on selline "tööpealkiri", sest seni ei ole selge, kas tegemist on poisslapse või tütarlapsega. Kui kassi sugu saab selgeks, saab nimest Rocco või Coco.

Roccoco on veel pisut uje. Hämaras julgeb rohkem liikuda ja usaldab ka inimese käega õrnalt mängida. Paitamise suhtes jääb veel äraootavale seisukohale. Kontakt inimesega on loodud ja iga päevaga  muutub kass julgemaks, uudishimulikumaks, mängulisemaks. Väikesi mänguhiiri kulub palju, sest Roccoco armastab neid peita, otsida ja maha murda ja õhku loopida.

Roccoco väga lühikesse minevikku jääb üks õnnetus, mille tagajärjel on kiisukese saba murdunud. Valu see talle ei tee ja väike kõverus  sabakeses lisab lihtsalt omapära.

Kiisu on valmis vaktsineerimiseks, kiipimiseks, EU-passi saamiseks. Aga ennekõike on kiisu valmis hakkama korralikuks kodukassiks ja kõik kodupakkumised on oodatud.

Hoiukodudest uudiseid ja nimesid

Esimene, väga oodatud, kuid siiski ootamatu uudis tuleb Nastja hoiukodust. Hoiukodu kaalus nii ja naa, kuid eelmisel reedel tuli siiski lõplik otsus - Nastja on jõudnud koju. MTÜ Kass ja Pojad tegi laupäeval kaasa Eliitkassi Klubi Jessy korraldatud kassinäitusel lauluväljakul ja Nastja oli nii lahke ja armas, et tegi selle näituse veelkord koos meiega läbi. Imeilus, suurte selgete silmadega ja pruunikaspunase alatooniga mustas pikakarvalises kasukas Nastja võlus näitusekülastajaid, lubas endale lahkelt pai teha ja nautis tähelepanu. Nastjale soovivad ilusat kodukassielu kõik inimesed, kellelt Nastja oma keerulisel eluperioodil tuge sai ja kellele armastust vastu pakkus.

Aigi juures hoiukodus kasvavad ja arenevad vahvad mustvalged kassilapsed Maxi ja Väike Beebi, kes ei olegi enam väike ja väärib juba päris nime - Morten.  Maxi on jätkuvalt rahulik ja tasakaalukas. Armastab süles tukkuda ja kui sülle ei võeta, siis poeb niisama külje alla ja tunneb end turvaliselt. Maxi käpad on väga suured ja annavad märku sellest, et Maxist kasvab tõeline maksikass. Pikakarvaline kasukas lisab veel suurust ja ühel ilusal päeva ehib ühe hubase kodu diivanit või kaminavaipa tõeliselt esinduslik kassi-isand. Seni aga kosub Maxi hoiukodus, veedab oma päevi nagu kassilaps ikka mängides, süües ja magades.

Morteni nime aga võiks kirjutada lausa mitme r-ga - nii põrisev on kassilapse nurr, nii kribinal jooksevad väikesed jalad, nii armas on kassilapse nägu koketse ilutäpiga vasakul vurrupadjal. Kui on võimalik ronida, pugeda, veeretada, närida, siis teeb Morten seda kõike väga pühendunult. Võiks arvata, et kassilaps on väsimatu igiliikur. Aga ei - kui väsimus saabub, siis nõub Morten sülle ja paisid ja kallisid, sätib end kerra ja vajub magusasse unne. Morten vajab palju ruumi ja mänguseltsilist, olgu selleks siis inimene, koer või kass. Ideaalis võiks Morten tulevikus elada suure aiaga majas, sest välja loodusesse see kassilaps ihkab.

Uude hoiukodusse liigub Eeben. Kassipoiss on must nagu öö või nagu eebenipuu. Alles mõni nädal tagasi tänavalt püütud Eeben on läbi teinud kodukassi kiirkursuse ja tulemus on oivaline. Eeben oskab rahulikult süles lebada ja suurte säravate silmadega maailma uudistada. Oskab ennastunustavalt nurruda ja käppadega sõtkuda. Oskab mänguasjadega mängida ja kõiki varjatud nurki läbi luusida. Oskab isukalt süüa ja sinna juurde hoiatavat urinat lasta. Oskab liivakastis toimetada. Oskab olla inimesele lähedal ja inimesele meele järgi. Aegajalt tundub, et saab inimkõnest hästi aru ja käitub palutud viisil.

Uude hoiukodusse, eraldi oma vennakesest Eebenist, liigub halli merevaigu värvi kassineiu Amber. Amberi tagasihoidlikule loomule ei tule kuidagi kasuks julge venna selja taga elamine. Amber esitleb end hoiatava susinaga, kuid oskab juba paisid nautida ja laseb end kenasti kudistada kõrva tagant ja kurgu alt. Ka süles oskab Amber olla. Ja tegelikult oskab Amber ka nurruda, esialgu väga vaikselt ja nagu sissepoole. Amberi suured küsivad silmad ootavad inimeselt kinnitust, et tema edasises elus on ainult head inimesed, soe tuba ja maitsev toit ning palju-palju armastust.

Sinise Daamina esitletud kassiproua kannab uhket nime krahvinna Isabella Blue. Kui kiisu tänavalt meie juurde jõudis, siis oli esimestest hetkedest selge - see kass on kodukass olenemata sellest, kas ta on tänaval sündinud või tänavale sattunud. Riske võttes sai Isabella viidud hoiukodusse lubadustega, et kui kass toas käituda ei oska, leiame talle kohe muu sobivama elukorralduse. Kuid need uudised, mis hoiukodust tulema hakkasid, ületasid kõiki ootusi. Kiisu teadis kohe liivakasti otstarvet. Sõi rahulikult. Hakkas suhtlema perekass Borruga. Veeretas palle ja mängis leludega. Iga päevaga väheneb silmside vahemaa pererahvas ja Isabella vahel, kui algul oli minimaalne poolteist meetrit, siis nüüd on see kahanenud poolele meetrile. Lisaks käib Isabella salaja selja tagant inimesi nuusutamas. Suurima rahumeelsuse ja turvatunde märgina lööb Isabella rõõmsalt nurru. Las need esimesed paid ja sülletulekud ootavad, kiiret ei ole kuhugi.

Katrini juures hoiukodus kosuvad väike must kassitüdruk Daisy ja kirju-mirju öökulli-plika Mirri. Daisy on väga iseteadlik lapsuke. Kui tal kõht tühi on, siis tolgendab köögis väga edukalt jalus, aga kui kõht on täis, siis ta mängib raskesti kättesaadavat ja sahkerdab omaette. Kui Daisy põhimõtteliselt on juba kodukass, siis Mirri vajab veel koolitust. Mirri arvab jätkuvalt, et inimesi tuleb jubeda hääle ja susinaga eemale peletada, kui aga kassilaps juba sülle on võetud, käitub täitsa viisakalt ja jõuvõtteid kinnihoidmiseks vaja ei ole. Mirrile meeldib väga perekass, kelle tähelepanu nimel on Mirri valmis väga paljuks, näiteks unustada hirm inimese ees ning nurruda ennastunustavalt. Kassilapsed saavad päevasel tööajal omaette mängida ja perekassidega suhelda, õhtutunnid kuluvad kodukassikoolitusele ja öö saabudes suiguvad väikesed hoiulised rahulikule unele.

Kõik hoiulised ootava pikisilmi kodupakkumisi. MTÜ Kass ja Pojad on valmis uusi kodusid aitama ja nõustama igal vajalikul viisil. Suurte kogemustega kassiabilised kinnitavad - kass, kes vajab natuke järeleaitamist, keda kodukassiks saamisel tuleb õpetada, sotsialiseerida, kasvab südame külge väga kõvasti. meie kassidele saab hoiukodudesse külla minna, võttes ühendust meiliaadressil kassjapojad@gmail.com või telefonil 5038083.

Peaosas Kaji Meiko, osades Dolores e Sessi, Säde, Bibi jt

29.- 30. septembril korraldas ESTICAT MTÜ suure kassinäituse http://www.esticat.org/naitused/, kuhu MTÜ Kass ja Pojad hoole all olevad kiisud olid kutsutud osa võtma nii näitusest kui võistlusest. Võistlustulle astus väike kassipreili nimega Tii. Altpoolt valge, pealtpoolt hallikirju, saba peenike kui traat, sünnikoht asotsiaalide eluase - no ei ole eriti baasi, mille pealt oodata edu ja superhead kodu. Hoiukodu küll kiitis Tii head iseloom, leplikku meelt, suurt mängulusti ja head isu. Kuid see, mis toimuma hakkas, pani ahhetama nii hoiukodu kui ka ühingu inimesed. Esimesse võistlusringi läks Tii lihtsa kassilapsena. Peale teist ringi oli selge, et see kass naudib esinemist ja tähelepanu sajaga. Kohtunikepaar Kurt ja Tomoko Vlach ei saanud enam silmi Tiilt. Ja nii juhtuski, et pühapäeva pealelõunaks oli Tiist saanud Kaji Meiko uue elukohaga Austria, Viin.

Näitusepuurides ootasid tähelepanu ja kodupakkumist Käpake, Muffin ja Sessi ehk Dolores. Ühel hetkel seisis Sessi puuri ees perekond, kes otsis oma koju kolmandat kassi. Ja just sellist, nagu Sessi - kena pastelsetes toonides kasukas, rahulik meelelaad ja lastelembus. Kokkulepe sõlmitud, võttis pereema lapsed käekõrvale, et minna poodi kassipojale vajalikke tarvikuid ja toite ostma. Pühapäeva õhtul andis hoiukodu pisikese iluduse uuele kodule üle ja jääme ootama uudiseid, kuidas pere vanemad kassid uustulnuka vastu võtavad ja kuidas kiisuke kohaneb.

Näitusel tekkis huvilisi ka teistele ühingu hoole all olevatele kiisudele. Soovijad said kaasa lehe meie koduotsijate piltide ja tekstidega ning hoiukodude kontaktidega. Nüüd jääb vaid oodata, kas soovid olid tõsised ja kas kassid ka koju lähevad.

Näitusel tegutsenud fotograaf Dmitri Pravdjukov tegi meie kiisudest imeilusaid pilte. Käpake nautis pildistamist ja poseeris rahumeelselt. Käpake on rahulik kassilaps, kel väike omapära - nimelt on ta tänaval olelusvõitluses kaotanud vasaku tagakäpa varbad. Kassi ennast see ei sega, kuid selle puuduse tõttu peab käpake jääma ainult tubaseks kassiks.

Väikese Muffini pildistamisel sai aga kõvasti nalja - see kass ei püsi pudeliski paigal. Kolme abilise ühisel jõul sai kiisu siiski pildile püütud, saba uhkel püsti. Muffini tulevane kodu peab arvestama, et aktiivsust on selles loomas mitme eest ja igav ei hakka temaga küll hetkeksi.

MTÜ Kass ja Pojad on väga tänulik näituse korraldajatele ESTICAT MTÜ-st  - Karin ja Norman Roth, Ege Riitsalu. On hea teada, et tõukasside kõrval peetakse lugu ka tõuta kassidest ning südent soojendab igasugune abi ja toetus koduta kassidele.

Enne nädalavahetust oli aga teisigi kojuminejaid. Uude koju läks Bibi, noore pere juurde väikeseks õekseks kassipreili Paulale. Bibi pererahvas arvas, et Bibi võiks esialgu soojas vannitoas natuke kohanemisaega saada. Bibi aga arvas teisiti ja tegi vannitoas kõva lärmi. Avatud uksest astus välja väike enesekindel karvakera, kes käis saba lipuna üleval hoides läbi kõik toad, tervitas Paulat rõõmsa kurrnjauga ja andis esimesest hetkest mõista, et talle see kodu ja selle asukad sobivad. Tänaseks on suur sõprus Paulaga sõlmitud ja pere ei kujuta ette, kuidas nad üldse ilma Bibita enne elasid:)

Ikka juhtub nii, et kass saabub perre hoiukassina ja pisitasa muutub pererahva jaoks nii eriliseks, et sõna "hoiu" kaotab igasuguse tähenduse. Just sellise trikiga sai hakkama meie Säde. Ikka veel uje ja häbelik, aga perenaisele väga kallis. Nii kallis, et ükski kodupakkumine ei ole enam küllalt hea. Jälle üks õnneliku lõpuga lugu.

Üks imepärane pääsemine aga sai osaks suurest kassikolooniast püütud kassiemmele, Eebeni ja Amberi emale. Emme suur inimpelglikkus lubas ainult üht - kass saab steriliseeritud, aga peab jätkama oma elu tänaval, otsust kassi hukata ei saa meie organisatsioon teha. Nii oleksime suutnud vältida uute järglaste sündi, kuid kiisu enda seisukord oleks olnud kurb. Pealegi ei ole loomapidamiskultuur ja ilmastikuolud Eestis sellised, et steriliseeritud loomad võiksid oma elu tänavail probleemideta jätkata. Ja siis tekkis kiisule parim pakkumine üldse - Lõuna-Eestis asuvasse turismitallu otsiti hiirepüüdjat, kes saaks iseseisvalt hakkama.  Nii sõitiski kassiemme lõunasse, kus teda ootab linnulaulune ja metsamühinane vaikus, natuke tööd hiirepüüdjana ja oma toidukausike mugavas varjualuses.