Saage tuttavaks - Coco

Lehola mõisa varemetes reetis esimene varatalvine lumi uusi elanikke - pisikesed kiisukäpajäljed ja suuremad kiisukäpajäljed. Kassisõbralikud möödakäijad jäid murelikult seisma - täiskasvanud kass saaks ju õues hakkama, aga pisikesed? Kui palju neid on, kus nad süüa saavad, kas nad on terved, sõbralikud? Küsimusi oli rohkem kui vastuseid....

Mahapandud toidupalad meelitasid peidupaikadest välja imekauni kassiema ja tema viis lapsukest. Kassipojad olid ettevaatlikud, kuid tühi kõht sundis neid hirmu unustama ja sööma tulema. Kaks kõige julgemat lubasid end kinni püüda, järgmisel hetkel olid nad sooja vannituppa majutatud ja järgmisel päeval sõitsid juba oma päris koju. Tänaseks on pisikesed tegelased täieõiguslikud pereliikmed, tänavaelu on unustatud ja kassikesed askeldavad ringi nagu ei teaks nad midagi tühjast kõhust, külmast vihmast, vingest tuulest. 

Ülejäänud kassipojad olid aga ettevaatlikud ja ennast kinni püüda ei lasknud. Kassiemme lasi toitjatel end silitada, tuli alati kustumise peale kohale ja oli väga sõbralik. Mõeldamatu oli tuua kassiema tänavalt ära ja jätta pisikesed omapead. Ilmad muutusid külmemaks, olukord kriitilisemaks. Appi võeti Kasside Turvakodult laenatud püüdmispuur. Kaks kassipoega imestasid puuri üle niivõrd, et lasid end niisama kinni püüda. Transpordipuur. Autosõit. Kesklinna hoiukodu.

Viimase kassipoja püüdmiseks läks siiski käiku ka püüdmispuur. Puuriluuk langes kiisukese järel pehmelt kinni. Transpordipuur. Autosõit. Kesklinna hoiukodu. 

Kesklinna hoiukodu on Kassiabi kuulus hoiukodu, Mare Liigeri kassikuningriik. Virsiku, Sabriku ja Sipsiku edasisest käpakäigust saab lugeda Kassilausuja blogis.

Mõneks ajaks jäi kassiema üksinda mõisavaremetesse. Üksinda, aga mitte unustatud. Igapäevaselt priske toiduports. Ussirohi. Planeeritud steriliseerimisoperatsioon. Ootamas hoiukodu. 

Nüüd on kassiema Coco steriliseeritud ja hoiukodus taastumas. Kass on operatsioonist toibunud. Tunneb end hästi ja koduselt. Ilmselgelt on tegemist endise kodukassiga. Ja kindlasti ka tulevase kodukassiga, sest nii imeilus kass, nii sõbralik ja tore kass leiab ruttu uue kodu.

Coco ootab külalisi hoiukodus Nõmmel - helistage 5038083 ja lepime aja kokku:)

Head uut aastat ja natuke kodu-uudiseid

MTÜ Kass ja Pojad soovib kõikidele kasse armastavatele inimestele head uut aastat, palju rõõmu ja suuri kordaminekuid!

 

2012. aastal aitasime koos uutesse kodudesse kakskümmend üks kassi - see on suur ja arvestatav hulk rõõmsaid koduloomi ja rõõmsaid inimesi nende ümber. Meie hoolealused elavad nüüd Lõuna-Eesti mägede vahel, mereäärsete metsade rüpes, Soome lahe põhjakaldal, suurtes hubastes maamajades ja disainitud linnakorterites, üksikute inimeste seltsilistena ja suurte perede lemmikutena. Niisama kirju, kui on vastsete kodukasside seltskond - mustad, sinised, triibulised, kolmevärvikirjalised - on ka uute kodude rida. Üks on nendes kodudes aga ühine - seal elab kass, kes on lõpmata tänulik päästmise eest ja kes pakub oma inimestele piiritut ja isetut armastust.
 

 

Septembri alguses meie juurde sattunud nelikust - kolmest mustvalgest ja ühest kolmevärvilisest - on kasvanud asjalikud noored kassid. Nende vahvad kodud saadavad uue aasta tervitusi ja jagavad meiega rõõmu oma lemmikutest:) 

Pipa läks koju

Kasside Turvakodu, kes Pipale oma suures kassihoius viimastel nädalatel majutust pakkus,  e-postkasti potsatas 31. detsembri hommikul kell 10 kiri, lühike ja konkreetne:

Tere,
sooviksin võtta turvakodust enda juurde kass Pipa. Kuidas oleks võimalik temaga tutvuda ja edasist korraldada?  Sõbralike tervitustega ja head vana aasta lõppu soovides
Mari

Uskumatu! Kirja avaja tundis erilist heameelt, kuna Mari nimi oli talle tuttav ja seda väga positiivses mõttes - tuttav kui suurepärane koerakasvataja, kel põhjalikud teadmised loomapidamisest. Mis õnn - meie kurvakuju rüütel kiisu Pipa, kes alati avatud puuri nurgas õnnetult konutab, saab aastavahetuse peo veeta Mari pere seltsis?

Mari oli valmis juba samal õhtul minema kiisuga tutvust tegema ja tegelikult oli transportpuurgi ostetud. Tulevane kassiomanik oli jõudnud hämmingus loomapoe Royal Canini konservide leti ees seista ja tõdeda, et see kasside toidumaailm tundub palju keerulisem kui koerte oma. Juba paar tundi hiljem tulidki head uudised. Helistas uus uhke omanik, kes rääksis rahulolevalt oma kassikülastusest. Olla nemad emaga (kelle diivanikassiks Pipa sai) uksest sisse astunud. Tuba tundunud tühi ja  keegi turvakodu muidu viksidest kassidest ei vaevunud isegi pead kergitama, et külalisi tervitada.   Ükskõiksete laiskloomade ees aga istus valge vuntsiga triibik, kes suure kurina saatel kukkus külaliste jalge ümber tantsima. Nii uskumatu, kui see ka polnud, tegu oligi Pipaga, kes muidu oma tagatoa puurist väljas ei käinud! Vähemalt polnud seda enne nähtud. Pipa nurrus ja nühkis. Talle oli kõhutunne ilmselt juba mõnda aega tagasi öelnud, et täna on see päev. Tema päev! Ja kannatamatult istus ta ukse ees ja ootas. Kohe, kui transakasti uks avati, kobis ta puuri ja nurrus seal edasi. Kõik oli selge. Teiste kassidega tutvuda ei olnudki tarvis. 

Pipa uus kodu saatis ülimas rahulolus ja heameeles tervitusi ja esimese pildi Pipast - oma kodus oma diivanil - vähenõudlik, ja sama nii palju nõudev ja vastu andev:)

 

Hüvasti, Dotty

Elu on juba kord niimoodi seatud, et rõõm ja kurbus käivad lähestikku. Duo Blacki pisikesed said nimed - Mikko ja Dotty, Mikko liikus edasi uude hoiukodusse Peemotile seltsiks ja Dotty asus läbima tõsist sotsialiseerimiskursust. Täiesti arusaamatul põhjusel muutus Mikko järjest sõbralikumaks ja Dotty järjest kurjemaks. Võibolla oli Dotty kurjustamine tema viis öelda - ärge kiinduge minusse, ärge armastage mind, ma ei jää teie juurde kauaks ....

 

Dotty lahkumine on täiesti arusaamatu. Vähem kui neli nädalat tagasi uuris veterinaar Dottyt, määras antibiootikumi ja silmaravi, hoiatas, et kiisuke on nõrk ja haige. Silmad said ravitud, antibiootikumikuur tehtud, Dotty sõi ja kosus ja käitus nagu igati terve kassilaps. Küll susises ja hüppas, aga tundis rõõmu suleridvaga paitamisest, nurrus armsasti ja tuustis rõõmsalt oma mänguasju. Ja siis, mõne loetud tunni jooksul, kadus elutahe pisikesest kehast. Ei ühtegi ohumärki, ei ühtegi arusaadavat haigustunnust. Ühel hetkel lubas kurikassike ennast kätte võtta, lubas end hoida ja hellitada, järgmisel hetkel sulgusid väikesed sõstrasilmad igaveseks...

 

Jää hüvasti, armas Dotty.

Lemmy läks koju

Alles see oli, kui Lemmy sai siin blogis ametlikult esitletud. Kinnitusega, et Lemmy saab hakkama ja korraldab oma elu hästi. Jõululaupäeva hommikul  astus Kasside Turvakodu uksest sisse proua, kes soovis kahele kodusele kassiemandale seltsiks üht aktiivset kassiisandat. Turvakodu kassipere oli selleks ajaks kõhud täis söönud, kasukad puhtaks harinud ja pesadesse tuttu pugenud. Turvakodu tubades valitses rahu ja vaikus. Ka Lemmy tukkus, harjumuspäraselt kõige väiksemasse pessa pressitult.

Lemmy on aga teadagi suurt kasvu ja eriti pika sabaga, ka seekord ei olnud saba pessa mahtunud ja nii pälvis veider vaatepilt kassiotsija tähelepanu. Kui Lemmy aru sai, et siit võib üks tore kodupakkumine tulla, krapsas ta pesast välja, raputas une silmist ja hakkas kõiki oma häid omadusi näitama - kuidas ta kiiresti jookseb, kõrgele hüppab, mänguasja maha murrab, sülle poeb ja nurrumootori käivitab. Varsti sai kõiges olulises kokku lepitud ja Lemmyle antud luba lahkuda. Uus perenaine avas transpordikorvi ukse ja Lemmy astus uhkel sammul ise korvi sisse. Veel üks üleõlapilk Railile, kes Lemmy ühel ilusal suvepäeval Vembu-Tembumaa väravast kaasa võttis, teine pilk turvakodu kirjule kassiperele, kes Lemmyle leplikkust õpetas. Klõps, korvi uks kinni.

 

Seda hetke, kui korvi uks taas lahti tehti ja Lemmy oma uue kodu ja kodakondsetega kohtus, me ei näe. Aga  me oskame hästi ette kujutada, kuidas Lemmy ennast kohe väga vajalikuks teeb. Soovime Lemmyle ja tema uuele perele õnnelikku elu. 

Jõulutervitus

MTÜ Kass ja Pojad tänab kõiki häid inimesi, kes on lõppeval aastal ulatanud meile abikäe - kelle uus pereliige on meie endine hoolealune, kes on hoidnud ja kasvatanud koduootel kasse, aidanud kvaliteetsete raviteenustega, teinud võimalikuks kassidele koduotsimised näitustel, korraldanud annetuste kogumist, toetanud meie püüdlusi, elanud kaasa meie õnnestumistele. Koos muudame maailma paremaks paigaks:)

Everclean - seda kassid ostaksid

Ühel sügisesel kassinäitusel oli MTÜ Kass ja Pojad väljapaneku kõrval laud. Laual liivakast. Kastis liiv. Liivas....

 

OÜ Seslink reklaamis  everclean kassiliiva ja pakkus seda müügiks nn näitusehinnaga. Sõna tekib sõnast ja mõte mõttest, meie rääkisime oma koduta kasside lugusid ja müügimehed rääkisid oma koduste kasside lugusid. Peagi jõudis jutt selleni, kuidas igaüks saab aidata koduta kasse. Meie saime annetusena proovipakid kassiliiva ja vastutasuks lubasime liiva testida ja arvamust avaldada.

 

Järgnev ei ole reklaam, tasutud reklaam ka mitte. Liiv on tõeliselt hea. Kiri pakil lubab, et 6 kilost jagub kuuks ajaks, liiv lukustab lõhna täielikult ja kasti on kerge puhastada. Hoiukass Saskia proovis liiva ja kiitis selle heaks. Hoiukodu perenaine kiidab ka - liiv on nii superhea, et liivakasti koristamiseks tuleb telefoni meeldetuletus panna. Ei mingit lõhna. Ühest pakist jätkub tõesti kuuks aega. Ei jää kassi karvadesse kinni. Tolmuvaba.

 

MTÜ Kass ja Pojad hoiukassid soovitavad - kasutage Evercleani kassiliiva, müügil hästivarustatud kauplustes.