Ruudi läks koju

Päevaks, mil meie hoole alla sattus TTÜ juurest sõiduteelt väike must kassilaps, olime saavutanud hoiukoduks hakkamise kokkuleppe ühe noore perega. Nii oli meil hoiuline ja hoiukodu. Kui neid kokku viima hakkasime, saime suure ja meeldiva üllatuse osaliseks. Nägemata väikest abivajajat, teadmata midagi tema vanusest, soost, välimusest, vajadustest, oli hoiukodul otsus valmis – kui kass tuleb üle nende koduläve, siis tuleb ta juba nagu perekass.

Kassilaps sai nimeks Ruudi. Tundub, et see kodu oligi ilma Ruudita justkui vaid maja – sest öeldakse ju, et kodu ilma kassita on lihtsalt maja. Ruudi pere kirjutab nii – „Ruudi elab väga, väga hästi, on peremeheks ja bossiks kujunenud. Teeb kassilapsele omaselt palju pättusi, aga samas poeb ka tuduajaks perele voodisse kaissu. Pilte on Ruudist raske saada, kuna ta on kogu aeg liikvel ega püsi purgiski paigal. Või siis magab - mustast kogust ei jää ju häid pilte. Oleme „lapsega“ väga rahul - tahtsimegi just sellist isepäist kratti endale. Pere päevakava dikteerib boss Ruudi – päevasel uneajal viskavad ka „lapsevanemad“ pikali ja naudivad rahu ja vaikust kuniks Ruudil und on :).“

Meil on Ruudi pärast väga hea meel. Soovime Ruudile ja tema perele õnnelikku ja rõõmurohket kooselu.

Juss läks koju

Juss on järgmine kass nende hoiuliste reas, kes hoiukodusse päriseks on jäänud. Ei ole see mingi hädavariant, vaid kõvasti kaalutud ja raskelt kätte tulnud otsus. Muidugi on Juss igati väärt ja tore kass ja väärib vaid paremat, kuid sellel kodul oli ju ainult soov aidata koduta kassilapsi, mitte võtta perre veel ühte kassi.

Raskelt tuli otsus seeläbi, et Jussile tehti kodupakkumine. Jussi küsiti asendamaks äsja üle vikerkaaresilla läinud kodukassikest. Kuigi leina võib leevendada uue lemmiku võtmine, tuleb ikka aru anda, et uus lemmik on  täiesti eriline, ainulaadne, ta ei tule kopeerima ja asendama lahkunut. Uus lemmik ei sulandu hoobilt perre, ei ole kohe pereliikmete lemmik ja kindlasti mitte ei käitu nagu eelmine kass. Kui oodatakse kopeerijat, jääb kannatajaks uustulnuk.

Hoiukodu võttis Jussi tagasi. Ja kuigi kohe tuli ka uus kodupakkumine, oli hoiukodu pererahvas oma südames teinud otsuse – Juss on nende oma, nende perekass, nende silmatera ja  soosik.

Juss ei ole oma kodus kass number üks – kui loendada saabumise järjekorras. Peres on eakas kassiemand Pätu, kes triibulist ringirahmeldajat väga millekski ei pea. Nii on olnud aegu, kus kassid elavad eraldi tubades. On olnud aegu, kus kassid saavad kokku vaid siis, kui pererahvas kodus. Loodame, et tuleb ka aeg, kus Juss ja Pätu rahumeelselt samasse tuppa, samale diivanile mahuvad. Ega Pätu nii väga ehk ei puutukski Jussi, aga Jussike tahab mängida ega mõista, miks vanaproua ei võiks ennast natuke liigutada. Nii siis käibki: kord Juss peal ja Pätu all ning järgmine kord vastupidi. Pilt, kus kasside vahel on uks, on tehtud hetk peale ägedat käpavõitlust, kuid miski ei reeda seda. Juss tahab kogu aeg tõestada, et tema on boss ja palju suurem: ronib Pätust kõrgemale või käib kahel käpal (seda pole veel õnnestunud pildistada, aga vaatepilt on võrratu).

Meil on Jussi pärast väga hea meel. Meil on Jussi pererahva pärast väga hea meel. Me teame, et selles kodus on palju hellust ja armastus, mida Juss jõudumööda juurde tekitab.

 

Titeuudised vol 2

Teadupärast on kassid lihast ja luust olevused. Naeruväärne on arvata, et nad tekivad mitte millestki, et kõigepealt ilmuvad õhku kõrvad, seejärel vahvate vurrudega nägu, siis keha, käpad ja sorakil saba. Aga öelge, kuidas tekib sõiduteele umbes neljanädalane kassititt? Silmad kriimud, nina tatine? Seal ta ometi oli – eile õhtul Tallinna Tehnikaülikooli juures.

Kodu sel pisikesel ilmselt ei ole. Veel. Soovimatult sündinud kassilaps, kelle elujoon oleks nii või teisiti lühikeseks jäänud. Autorataste all. Haiguste käes. Näljas. Külmas.

Aga läheb teisiti. Kohe läheb kiisulaps kliinikusse, arst vaatab ta läbi, annab vajalikud ravimid ja nõuanded pisikese elu hoidmiseks, õigeks hoolitsuseks. Seejärel ootab kiisukest hoiukodu, pehme pesa, toit, jook. Inimlik hool. Üks elunatuke saab päästetud.

Titeuudised

Tuleb suvi, pered sõidavad suvilatesse, võetaks kassipoegi – milline tore idüll! Kui saabub sügis, on kassipojad suureks kasvanud, ei ole enam huvitavad ja linna tagasi sõitvate perede autodes ei ole neile enam ruumi. Kassid jäävad omapead, õpivad toime tulema ja vastu pidama. Ja vastupidamise juurde kuulub kindlasti ka paljunemine. Aga ikka võtavad suveks suvilasse sõitvad pered kassipoja kellegi kodukassi pesast, mitte suvilate juures paljunejatest – metsikut, poolmetsikut, inimpelglikku kassilast ei taha ju keegi. Ring aga muudkui laieneb ja laieneb….

Vahel läheb ka natuke teisiti – kass, kes eelmise kevade pesakonna omanikuta puukuuri tõi, poegis seekord meie hoiukodus. Tema eelmise kevade lastest on kodu-ootel veel Juss, ülejäänud kolm on uhked perekassid. See kiisu, nimega Kriimu, ei too ilmale enam ühtegi pesakonda. Nii ei paljune ka tema eelmise kevade ja selle kevade järglased. Sellele triibulisele jadale paneme punkti. Olgu see või piisake meres.

Kriimu saabus hoiukodusse 10. mail ja 15. mail tõi ilmale neli väikest triibulist kassititte. Emme on tubli ja tragi ja väikestega on kõik hästi. Kodupakkumiste ja külaskäikudega tuleb oodata, kuni kassilapsed ise juba maailmast midagi jagavad.

Mure on aga hoiukoduga – praegune on ajutine lahendus. Tegelikult on laual superpakkumine – pere, kel plaanis võtta kassipoeg, saaks näha oma tulevase pereliikme kasvamist päris algusest peale. Nelja kassipoja kantseldamine vajab vähest vaeva, pakub aga küllaga rõõmu. Ja aitamine teeb hingele head.

Pakume hoiukodule igakülgselt tuge ja abi, katame kliinikukulud, anname toidu ja tarvikud, otsime pisikestele uued kodud. Aita meil aidata! Lähem info telefonil 5038083

Tähelepanu - Juss!

MTÜ Kass ja Pojad osales koos MTÜga Kelmiküla Kassijaam  25. aprillil lauluväljakul kassiklubi Jessy korraldatud suurel kassinäitusel.

Kaasas olid triibikud – meilt Juss ja kassijaamast Õunake. Õunakese saatus sai sellest üritusest olulise pöördepunkti, aga eks sellest kirjutavad jaamakorraldajad ise.

Meie vahva Juss sai palju tähelepanu, palju pehmeid paisid ja kallistusi. Hoiukodu perenaine luges meile veel hommikul sõnad peale, et Juss on püsimatu ja ta ei oska arvata, kuidas me teda ohjata suudame. 

Kuna Juss tundis end puuris õnnetuna, siis võtmise ta sülle. Pidime Jussi kordamööda hoidma – Juss on tõeliselt suurt kasvu ja vastava kaalunumbriga. Püsimatu ringirahmeldaja tundis end süles igati turvaliselt ja kaitstuna, küllap õpetas see päev kassipoisile, et inimese sülel on kassi elus siiski kindel eesmärk. Hoiukodu pererahvas teab tänaseks, et Juss on tõeline sülekass – kui jooksud joostud, mängud mängitud, siis tuleb inimese süles väike puhkus ette võtta.

Niisiis tähelepanu – triibikute austajad! Väga heasse kodusse antakse ära suur ja tore kass. Hea, kui selles kodus oleks lapsi, kellega koos mürada, kelle mänguautosid togida ja palle veeretada. Tore, kui kodus oleks ees mõni kass, kes omasuguse seltsist lugu peaks.  Möödapääsmatu, et selles kodus oleks täiskasvanud, kes kvaliteetse kassitoidu koju tooks ja kassile turvalise elu korraldaks.  Jussile meeldiks peremehele meenutada tema esimest triibulist (kassi ikka, mis teie siis mõtlesite!) ja perenaisega samal päeva sünnipäeva pidada (näiteks 15. mai, nagu Jussil sünnitunnistusel).  Jussi soovid on ju väikesed, aga elulised ja olulised. Nende täitumisel lubab Juss – temast saab ideaalne pereliige!

Juss (endise nimega Junior) ootab kodupakkumise telefonil 5044432 hoiukodus Jüris.

Roosi läks koju

Mõned päevad tagasi läks uude koju väike Roosi. Roosi, suvilakassi lapsuke, elas hoiukodus koos oma vennakese Jussiga ja nautis Jussi turvalist seltsi. Roosi algne nimi oli Lea, siis sai ta natuke okkalise olemuse tõttu nimeks Okasroosike ja lõpuks siis Roosi. Roosit loovutades oli väike hirm, kuidas ta kohaneb ja üksinda hakkama saab. Ootasime ärevalt kodu-uudiseid lootuses, et uudiste puudumine on hea uudis. Täna saame kindlalt kirjutada – Roosi läks kojuJ

Roosi kodu kirjutab - eile oli see õnnelik päev, mil Roosi sai oma hirmudest üle ja temast sai tõeline nurrumootor, vaat et keerab end kasvõi kaheksaks, saaks vaid sülle pugeda. See oli tõeliselt tore! Üllatus oli aga, et esimene õnnelik, kes Roosi usalduse võitis, oli meie pereisa (kes tegelikult meie kassi võtmisele pikalt vastu oli). Kõrvade sügamine talle tõesti meeldib ja mida tugevamalt seda parem. Hästi kiire ja plastiline on ta ka. Päeval saab Roosi üksi kenasti hakkama, seni mingeid pahandusi pole olnud. Talle meeldib väga  aknalaudadel ja kapi peal käia. Ühel ööl kuulsin läbi une muusikat, hiljem selgus, et kass oli aknalaual oleva raadio tööle pannud. Läksin lülitasin raadio välja, aga mõne aja pärast mängis raadio jälle. Kuidas see tal õnnestus, ei oskagi arvata. 

Meie suur ja sügav tänu Roosi uuele perele, pikki ja õnnelikke aastaid!

Meie süda on rahul, hoiukodu pererahva süda on rahul. Juss, kes nüüd üksi hoiukodus hakkama peab saama, otsustas ka rohkem sülekassiks hakata ja vahel lausa keeldub sülest maha minemast ja jala käimastJ Hei, triibikute austajad – Juss ootab kodupakkumisi.

Siidik läks koju

Mõni kass kohe oskab – leiab inimese, kes teda hädas märkab ja aitab. Kolib sisse ja on heal meelel natuke hoiukass. Siis rajab vaikselt tee hoiukodu inimeste südamesse. Algul on natuke abitu ja õnnetu. Siis on natuke rõõmsam, kuid siiski äraolev, ootav. Seejärel teeb ennast vajalikuks. Seejärel muutub hädavajalikuks, asendamatuks. Ja siis võtab imestunult vastu pereliikmete otsuse – hoidmisel, ajutisel peatumisel on lõpp – kodukassi staatus on käes. Natuke üle nelja kuu on möödunud ja Siidi uus perenaine kirjutab nii - Siid on nii hella hingega kass ja võtab omaks inimesi väga raskelt ja ka meie oleme temaga juba nii harjunud, et ju ta siis ikka pidigi meile jääma :) Peale seda, kui Tviidi ära läks, on Siid kogu aeg kusagil, mitte ei peida end enam radika all. Mida aeg edasi, seda mõmmimaks ta muutub. Ei kujuta enam ette, kuidas saaksin lapse magama, sest ainuke vabatahtlik magama minek on koos Siidiga. Lisatud pildil poiss ja kass - nad on koguaeg sellised :).

Meil on hea meel, et ühe kassikese elu on taas rööbastel. Ühe hoiukodu kaotus on kassi koduleidmise kõrval tühine. Meie suur ja siiras täna Siidiku perele märkamast ja aitamast.

Abipalve siia lõppu ka – kui on vabatahtlikke, kel soov proovida kätt (ja südant) hoiukoduna, palun kirjutage meile kassjapojad@gmail.com. Hoiukoduks sobib iga kodu, kus soov ja tahtmine aidata. Kasuks tuleb varasem kassiga kooselu kogemus, aga võib-olla on just hoiukodu pakkumine esimene samm kasside tundmaõppimisel. Meie aitame nõu ja jõuga, tarvikute, toidu, kliinikuga. Kohe on algamas kassipoegade hooaeg – vajame inimesi, kellega koos aidata.